Otsing leidis 1206 vastet

Postitas Pauli
R Nov 06, 2015 2:17 pm
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat
Vastuseid: 33
Vaatamisi: 19353

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

Pauli kirjutas:Ja kui leitakse tõendid, mis seda kinnitavad, siis ei tähenda, et kümne (või kasvõi ühe) aasta pärast ei või keegi neid tõendeid enda uute tulemustega ümber lükata.

See jäi vist Jyril aspirantuuris õppimata. Või siis, et tollal lihtsalt ei õpetatud. Inimene, kes on teadust mõnevõrra nuusutanud, peaks teadma, et tulenevalt kõige sõltuvusest taustsüsteemist, ei sobi esineda absolutiseerivate ja lahmivate väidetega stiilis "nii on". Paratamatult jääb mulje, et argumenteeritakse valdkonnas, kus tegelikud teadmised puuduvad.
jyri kirjutas:Aspirantuuris õppinuna julgen väita, et ikka on natuke aimu, mis ja kes on doktor ja kes või mis on "doktor". Ehk spetaialistil ja lihtsalt "paberi omanikul" vahet teen.

Väga tore, et spetsialisti ära tunned, aga arusaam teaduskraadist on ikka vildakas. Seletan siis veel korra: filosoofiadoktori kraad ongi paber, mis näitab, et inimene on omandanud võime (enam-vähem) iseseisvalt teadustööd teha. Kraad ei ütle mitte midagi selle kohta, kas ollakse mingil alal spetsialist või mitte. Spetsialist võib olla ka ilma kraadita. Ja kraadiga inimene võib tõusta spetsialistiks hoopis teisel alal. Meditsiini- (või veterinaarmeditsiini-) doktor ja filosoofiadoktor on ikka väga erinevad asjad.
sammal.habe kirjutas:tegelikult on kaasforumant GC väiteil iva sees. pahatihti armastavad poliitikud ja ametnikud toetuda teadusuuringutele. Mis siis et teadlased ise võib-olla ei peagi neid kõige paikapidavamateks.

Kurval kombel tehakse seda viga palju. Seda sama viga, mida Jyrigi - et aetakse kraad ja erialakompetents omavahel segi. Eriti kurb on, et seda teevad tihti ka teadlased ise.

Seega, kuulake ära, mis doktorandil öelda on ja kui teil on vettpidavaid argumente tema väidete ümberlükkamiseks, siis tulge nendega lagedale. Ja lõpetage palun arutlemine selle üle, kas kraad tuleb kirjutada jutumärkidega või ilma.

Või noh, vahet pole.
Postitas Pauli
N Nov 05, 2015 7:11 pm
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat
Vastuseid: 33
Vaatamisi: 19353

Re: Õhtul loodusteadlasega uuritakse seatembu anatoomiat

See suur et, auväärsel seltskonnal (või noh, mõnel konkreetsel tarkpeal) puudub vististi ähmaseimgi arusaamine sellest, misasi on doktorikraad (justnimelt kraad tugeva k-ga, mitte graad) ja kuidas see välja teenitakse. Doktoritöö ei tähenda absoluutse, lõpliku ja universiaalse tõe väljaselgitamist, pärast mida enam kellegi samas valdkonnas midagi uurida pole. Doktorikraad (mitte ainult Eestis, vaid kogu tsiviliseeritud maailmas) tähendab, et inimene on niiöelda valmis teadlane, see tähendab, et on suudetud teistele teadlastele usutavalt (uskuge, see on väga kriitiline seltskond) tõestada mingi hüpoteesi paikapidavust (loomulikult enam-vähem iseseisvalt ja hüpotees peab ka piisavalt "rasvane" olema). Doktorantuuris õpitakse, õpitakse teadlaseks. Mitte ei lahendata elu mõtte saladust.

Kui hüpotees on, et metssea lisasöötmine mõjutab söötmiskoha ümbruse elusloodust, siis justnimelt seda uuritaksegi. Et kas mõjutab. Kährikute, sipelgate ja talve karmuse mõju on teise, kolmanda ja neljanda uuringu (ja miks mitte doktoritöö) teema. Ja kui leitakse tõendid, mis seda kinnitavad, siis ei tähenda, et kümne (või kasvõi ühe) aasta pärast ei või keegi neid tõendeid enda uute tulemustega ümber lükata. Sest absoluutset tõde pole veel leitud. Kulus natuke rohkem kui 200 aastat, et selguks, et isegi Newtoni seadused päris igas universumi nurgas ei kehti.
Postitas Pauli
E Okt 26, 2015 5:41 pm
Foorum: Ulukite haigused
Teema: Metskitse parasiidid
Vastuseid: 22
Vaatamisi: 17855

Re: Metskitse parasiidid

Ja usse on maailmas kui mitu liiki? Ja kui mitu erinevat nakatumisviisi esineb? Solkmed saab koer tõesti sõltumata liha keetmisest, mis siiski ei tähenda seda, et oleks mõistlik talle paelussi tangusid sisse sööta. Eriti veel sellise paelussi, mille vaheperemeheks ka inimene võib olla.

Ma ei saa paraku jätta kordamata ühes teises, seakatkuga seotud teemas öeldut, et heaks kombeks olevat valdkonnas, kus teadmistepagas kipub pisemapoolne olema, dispuuti mitte sekkuda.
Postitas Pauli
N Okt 22, 2015 11:04 am
Foorum: Ulukite haigused
Teema: Metskitse parasiidid
Vastuseid: 22
Vaatamisi: 17855

Re: Metskitse parasiidid

Kui liha koerale plaanid anda, siis keeda ikka korralikult, väga korralikult läbi, sest koer selle ussikese lõpp-peremees ongi.
Postitas Pauli
E Okt 19, 2015 1:17 pm
Foorum: Küsimused ja vastused
Teema: 3000 kodaniku allkirjad
Vastuseid: 17
Vaatamisi: 11903

Re: 3000 kodaniku allkirjad

Ma aeg-ajalt olen EJS juhatuse koosolekutele vabakuulajana sattunud. Sel korral mitte, nii et 100% kindlusega kommenteerida ei julge, aga oletan et lugu on järgmine: jutt peaks käima nendest ulukikahjude kompenseerimise seadusemuudatuse toetusallkirjadest (vt. Aadu viide: http://web.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/2194-jaetkub-allkirjade-kogumine-jahiseaduse-muutmiseks-ja-ulukiasurkondade-kaitseks.html), mis siiani mitmesugustel poliitilistel põhjustel kasutamata seisavad. Kuna 1. ja 2. lugemise vahel vist pidada saama uusi muudatusettepanekuid esitada, siis oli EJS-i plaan ilmselt vastukaaluna seale "väikeulukilaadse" staatuse andmise ettepanekutele tulla välja selle allkirjadega toetatud ettepanekuga.
Postitas Pauli
N Sept 24, 2015 3:54 pm
Foorum: Koertest
Teema: Seajahist laikadega
Vastuseid: 145
Vaatamisi: 60069

Re: Seajahist laikadega

Võib-olla on mulle vale mulje jäänud, aga kuidagi tundub, et kui keegi väidab, et taks ei anna õige koera mõõtu välja või terjerid on nupust nikastanud, siis selle peale tuleb vastuseks sõbralik lõõpimine, aga kui laikade kohta mingit kriitikat poetatakse, siis prahvatab selle peale kogu maailm sellist lärmi täis nagu tapetaks kedagi. Huvitav millest see tuleb?

P.S. Ei ole mul kunagi ühtegi koera olnud ja tõenäoliselt jääb see ka tulevikus nii.
Postitas Pauli
K Sept 16, 2015 2:02 pm
Foorum: Ulukite haigused
Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
Vastuseid: 1104
Vaatamisi: 446373

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

jyri kirjutas:Jutt just sellest, millest kirjutad- selle asemel et teha keeruline ja vahendeid nõudev analüüs, kasseeritakse lihtsalt selle tegemise raha sisse, aga tulemus võetakse "laest", või siis nagu partei tagatuba soovitab.


Ja kes selle raha sisse kasseerib ja tulemusi laest võtab, kui küsida tohib? Ükski partei (õnneks) proovidega kokku ei puutu, ikka ainult vet-keskused ja vet-labor.
Postitas Pauli
K Sept 16, 2015 1:55 pm
Foorum: Üldfoorum
Teema: Mittejahimehest metsaomanik tunneb muret
Vastuseid: 13
Vaatamisi: 8455

Re: Mittejahimehest metsaomanik tunneb muret

Eks ole igasugu rahvast - käiakse hundiulgumist kuulamas, nahkhiiri vaatamas, niisama metsas ööbimas. Egas kõik öised metsaskondajad pole veel jahimehed või salakütid. Aga mis puutub öisesse ringisõitmisse ja lambiga metsaservade valgustamisse (isegi seda teinud, ikka tahad teada, mis metsas toimub), siis teatavasti on eramaal lubatud päikeseloojangust kuni päikesetõusuni viibida üksnes omaniku loal. Seega tasub teada, kelle põlde mööda sõidetakse ja ega see omanikku häiri.
Postitas Pauli
E Sept 14, 2015 2:52 pm
Foorum: Ulukite haigused
Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
Vastuseid: 1104
Vaatamisi: 446373

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Heaks kombeks on, et asju, millest mitte põhkugi ei taibata, valjusti ei kritiseerita.

Seakatku tuvastamise analüüs on üsna keeruline ja väga tundlik. Selleks tuleb proovist kätte saada viiruse DNA, mida on isegi vereproovis ülivähe. Roiskunud kondis veel vähem, eriti arvestades seda, et DNA roiskub ja hävib koos ülejäänud orgaanilise materjaliga. Kui nüüd raipe kallal on käinud rebased-kährikud, kolm jahimeest seda jalaga toginud ja saata tuleb proov Eesti teise otsa, siis on loodud päris head santsud proovi reostumiseks, mis annab tulemuseks valepositiivse vastuse. Ja lõpuks ei saa välistada ka laboris inimfaktorit - kujutage ette, et teil oleks endil vaja analüüsida 96 proovi KORRAGA (nii palju proove mahub aparaati) ja pidevalt heliseb telefon, sest nõutakse eelmise päeva tulemusi. Sellepärast saadetigi proov kordusanalüüsile väljamaale, et kõik oleks kindel.

Pauli@ei tööta vetlaboris, aga õppis sarnaseid analüüse koolis päääris mitu aastat.
Postitas Pauli
E Sept 14, 2015 2:29 pm
Foorum: Koertest
Teema: Koerte laskmise statistika ja teave jahis
Vastuseid: 25
Vaatamisi: 13180

Re: Koerte laskmise statistika ja teave jahis

Ma arvan, et siin on tegu "pisut" ebaõnnestunud sõnastusega. Ma loodan, et Karl-Robert tahtis tegelikult öelda, et teemat arutataks rohkem. "Nämmutamine", nagu Aivar juba vihjas, on enamasti negatiivse varjundiga sõna, mis tähendab teema lõputut, sisutut ja mitte kuhugi viivat korrutamist.

Seega, kui Karl-Roberti postituses vahetada "nämmutamine" "arutamise" vastu, siis oleks tema arvamusavaldus ju mõistlik.
Postitas Pauli
N Sept 03, 2015 12:28 pm
Foorum: Hea retsept ei seisa vaka all.
Teema: Lihatoodete konserveerimise koolitus
Vastuseid: 30
Vaatamisi: 19729

Re: Lihatoodete konserveerimise koolitus

Kui asi on käima lükatud ja saab natuke reklaami teha, siis ma arvan, et lisaks mulle ja kakukesele ajab Tartust vähemalt 10 inimest kohale (kui hind muidugi väga kõrge ei tule).
Postitas Pauli
N Aug 27, 2015 9:31 am
Foorum: Ulukite haigused
Teema: Sigade Aafrika katk Eestis
Vastuseid: 1104
Vaatamisi: 446373

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Einoh elementaarne: riikides, kus on juba aastaid vibujahti peetud, on aja jooksul sigade nahk õhemaks aretatud, nii et nool kergemini läbi läheb (aafrikas elevantidega sama lugu, kasvatavad vibujahimeestele spetsiaalseid õhukesenahalisi londilisi). Aga Eestis on külameeste seas endiselt au sees sigade kartetsidega laskmine ja seetõttu on Maarjamaa kultide nahk haavlitega nii paksuks pargitud, on vibunool sinna sisse kinni jääb ja loomakest ära ei surma. Tõsilugu, just praegu mõtlesin välja.

P.S. Ei ole keset kibedat tööpäeva purjus, lihtsalt loominguline periood.
Postitas Pauli
N Aug 27, 2015 9:18 am
Foorum: Ulukite haigused
Teema: Seakatk Lätis !!!!
Vastuseid: 118
Vaatamisi: 61635

Re: Seakatk Lätis !!!!

Olgerd seletas juba asja ilusti lahti, aga ma seletan veel korra üle, et asi puust ja punane oleks:
a) nagu Olgerd juba kirjeldas, võtad katkuse sea seest proovi ja siis lähed nende samade veriste kinnastega (või veel hullem, paljaste veriste kätega) teise sea seest proovi võtma. Tulemus on see, et teise (terve) sea proov on esimese sea katkuse verega kokku mäkerdatud ja labor annabki naksti positiivse vastuse. Laboris öeldakse sellise juhtumi kohta, et proov oli reostunud.

b) kui kärbsed, hundid, marjulised ja kes kõik veel võivad nakkust edasi kanda, siis mis moodi peaks searümp steriilseks jääma, kui seda teise, katkus rümba vastu nühkida, või seal sees haige sea verega määrdunud kätega sonkida, nagu Olgerd kirjeldas? Viirus surnud organismis tõesti ei paljune, küll aga kantakse nakatamisvõimelised viiruseosakesed nakatunud sea rümbalt tervele rümbale, kust nad omakorda võivad terve rümba töötlemisel edasi rännata. Vet.-kontrollis öeldakse sellise juhtumi kohta, et rümp oli reostunud.

P.S. Maaülikool korraldab mitu korda aastas sanitaar- ja hügieenikoolitusi jahimeestele (selle läbinud saavad ka õiguse teostada esmast vet.-kontrolli, mis on vajalik näiteks rümba lihaks müümisel). Väga kasulik ja silmaringi avardav kursus, eriti neile, kelle teadmised viirustest, bakteritest ja muudest pahalastest piirduvad ähmase mälestusega kunagi koolipingis kuuldust.
Postitas Pauli
N Aug 27, 2015 8:24 am
Foorum: Relvad
Teema: Haenel Jäger 10
Vastuseid: 38
Vaatamisi: 34823

Re: Haenel Jäger 10

Pole kunagi omanud Haenelit, aga ei suuda 4. küsimust kommenteerimata jätta: kallid vindiostjad, unustage ära need kiirjalad ja lahtine sihik, tehke kabale korralik põsetugi ja õppige läbi optika laskma. Sest ilma põsetoeta optikast lastes ... ütleme nii viisakalt, et keha asend pole ideaalne, mis jätab oma jälje lasketäpsusele.
Või laskegi ilma optikata, täiesti võimalik.