Jääger-online jahindus foorum

kakuke kirjutas:Indrek, miks arvad, et (rea)jahimees ei ole rahul praeguse seaduse ja korraldusega?
Ma ise mõtlen nii, et kui riik suudab oma huvid lõpuks kirja saada, ei pruugi see lõpus kelelgile meeldida. Siiani elu näidanud, et suurim huvi on suures plaanis olnud kõik rahaks.

kakuke, ma olen aru saanud, et seadusloome praeguse seisuga (üldise stiili, korralduse jms) ei olda ülepea rahul. Seda pidasin postitusega silmas.

Aga kui riik seabki esikohale sellise huvi, mis senist korraldust eelistavatele jahimeestele täitsa vastukarva, võib see olla õnnetus, aga kindlasti mitte Lõplik Õnnetus. Sel puhul peab juba riik asja nii reguleerima, et Avalik Hüve oleks Avalikule Huvile kätte saadav. Ehk teisisõnu Avalik Huvi ei saaks riivatud.

Nüüd peaks juba ka Winnie-Puhhile (kes ometi oli väga väikese aruga karu) selge olema, et senised osapooled ja kõrgeima tahte kandjate suunamiseta, seda seadust tehtud ei saa kuidagi

Ikka ei väsi jätkamast selle vana jutuga (nagu swedbanki siil): seaduse senise loome pärast murelikud jahimehed saavad ometi:
1.moodustada seltsingu. See ei tähenda, et senisest mtü-st tuleb välja astuda
2. seejärel saavad nad teha pöördumise Riigikogule sooviga, et viimane deklareeriks oma huvi jahinduse regulatsioonis.
3. Riigikogul ei ole mingit võimalust, seda deklaratsiooni jätta tegemata.
4. Keskkonnaministeeriumil ei ole omakorda võimalust, sellele vilistada.
5. Üksõik kui vastik see huvi (ühelt või teiselt poolt vaadatuna) ka paistab, on seejärel kõigil hoopis lihtsam edasi minna.

Lõppkokkuvõttes saab vormistatud mingi seadus. Kui see kellelegi ikka hullusti huvide pihta käib, siis saab alustada muutmisprotsessi. (tõtt öelda on vähe usutav, et kui Riigikogu on lõpuks suutnud riigi huvid määratleda, siis keegi väga pihta saab) Ja ongi vähemalt mingigi lahendus, mingiks ajaks.

Ma peaks vist hakkama ilma ennustama
http://www.postimees.ee/877450/ekspolii ... htlustuse/

uugamets kirjutas:“Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle.” (Adolf Hitler)

Kõige kurioossem, et Aadul ongi ses osas õigus. Kui mõelda selle peale, kuivõrd apaatsed on eestlased kõigi nende sigaduste suhtes, mida meie parteid korraldavad (valija nimel)Lissaboni lepped .. EFSF, ESM, DASA, ACTA jne. ...siis pole mingit põhjust tunda au oma rahva pärast. Ennem ei huvita, kui asjadele on antud pöördumatu käik, vot siis alles ärkab eestlases "kodanik" ja isegi siis vaid oma kööginurgas viinapitsi taga. Seal leitakse aega ohkimiseks ja kirumiseks, mitte ennem.

Kohati on, aga kohati ei ole, see asi nii hull. Praeguses olukorras tundub justkui igati paslik, selline vene riigi aktiivse kodaniku taktika: kohe ja kõige valjema kisaga, kõige suurema ülemuse juurde!
E. Ergma on Riigikogu esinaine (või tuleks kirjutada "esimees"?"). Temal tulebki korraldada kõrgeima võimu seisukoht.

Tegelikult võib vist tuua tegutsemise näitena praegu Eesti ainsa hipodroomi ümber toimuva.
Kaks Rootsist siia sadanud ärikat erastasid hipodroomi. 3,6 miljoni EVP krooni eest. Kuidas? Aga neist üks - Jaan Manitski oli just juhtumisi Erastamisagentuuri juht. Tallide rentnikud, kes samuti tahtsid erastada, aga seda võimalut ei saanud.

Seejärel otustasid ärikad hipodroomi maast teha kinnisvara hiigeläripojekti. Miks ka mitte. Kui inimesed suudavad raha teenida ja jõukaks saada, on see ainult hea. Kui nad teevad seda aga Ühiskonliku Huvi arvelt, on see paha. Sellepärast protestisid sellise plaani vatu need, kellel linna üldine käekäik on tähtis ja need, kellele riigi hobumajandus on tähtis.

Nende vastas olid siis miljardärid ja korruptiivsed (nüüdseks kohtus tõestatult) linnaametnikud.

Ilmselt ei saa enam väärata hipodroomi kadumise protsessi. Ilmselt aga on kogu võitluse üks tulem määrus(ehk ka lausa seadus), mis ei võimalda enam ärikal amentikule "kosja" tulla jutuga, et kuule ostsin jahisadama; nüüd tahaks teha veelgi suurema - naftaterminaliga ja puha.

Küllap kaob hipodroom, aga selle ümber käinud võitluse tulemusena ei kao tulevikus enam staadionid ja pargid, lauluväljakud ja hiied (kui mõni selline peaks Tallinnas olema). Ja see on hea.

Nõnda võib uskuda, et kõik need, kes esindavad praegu jahinduses populaarhuve, võiksid küll koonduda ja sõna kaasa öelda. Kindla soovi korral aga lausa jahinduse arengu kulgu määrata.
MTÜ ei ole ainus kodanikeühenduse vorm. Seltsing näiteks on veelgi lihtsam.

Eraomanduse küsimus tõstatub vaid yhel juhul – kui hobijahile lisaks tahad sellega hakata isiklikku raha tegema.

See`p see ongi. Riigikogu peab (mitte tingivas kõneviisis:peaks) tegema avalduse, milles on öeldud, milline jaht on riigi huvi.
Lõppude lõpuks on siis ka tollel õnnetul K.Ministeeriumil palju lihtsam. Ja kõigil teistel asjaga seaotud iskutel.

jep, kirp. Põhikirjalised alused võivad seltsil olla õiged, aga nende rakendus on noh, ... igamees mõtleb siia ise mingi sõna juurde

Nüüd on (näiteks) vist kuus aastat istutud selle jahiseaduse eelnõu ümber. Selts paistab näitavat valmisolekut istuda ka järgmised kuus aastat. Huvitav, kas ära ei tüüta juba?

Võib-olla on aeg küsida Riigkogult (meil on põhiseaduse järgi parlamentaarne riik), millisest jahindusest on huvitatud kõrgeim võim? Kas hobilisest/looduskaitselisest, või ärilisest/tulunduslikust? Kostugu, siis vastus kuitahes vastikult, aga alles seejärel võimalik ka tegeliku seaduseni jõuda. Keskkonnaministeerium ei ole lõppude lõpuks midagi enamat, kui just tolle kõrgema võimu täitevorgan. Tore kui ka isiklikku algatust üles näitavad, kuid ainult kõrgema võimu tahte (poliitika) määratud raamides.

Võib-olla aga on õige aeg seaduse eelnõuga tehtav töö ja vastutus Keskkonaministeerimilt ära võtta? Nüüd on ilmelt ka kõige paadunumale optimistile selge, et KM ei saa selle eelnõuga hakkama. Pole sellestki midagi hullu, seadusloome näeb ette, et ka riigkogu võib seaduse algatada ja luua.

See tooks omakorda vist kaasa mingi ajutise komisjoni loomise. Muidugi - see maksab. Aga kui eesmärk ja tulemus on hädavalikud? Riigi pidamine ongi kulukas.

Lõpuks, halvim, mis seltsi jaoks võib juhtuda on alternatiivse vabaühenduse teke. Olgu selle nimeks kasvõi Eesti küttide liit. Kui sellesse astub osa neist jahimeestest, kes praegu seltsi ei kuulu, on K.ministeeriumil ideaalne võimalus EJS üldse palmisaali lükata ja asuda läbirääkimistesse uue seltsiga. KM evib ju ka vaidlustamisele raskelt alluvat põhjendust: oleme nendega aastaid proovinud, kuid istume ikka siin, kus alguses!

Austet kirp, hää meelga vastan.
Mul aga selline viga, et täna pärastlõunast rääkides, pean alustama Ümera lahingu eelsest hommikust. Seega kannatust.
Kuristiku tänval töötades märkasin, et kogu seltskonna suhtumine on: kuu peale see see EMSL, meil pole seda vaja. Ma lausa küsisin, et miks nii suur kodanikeühendus ei kuulu EMSLi? Selline attitude, eks ole. Tulemusena aga: pole kusagilt võtta tuge, kui vaja selgeks teha kuidas käituda, selles või tolles olukorras ja juhul kui teine pool on riik. EMSLs töötavad aga praegu ülikiire mõtlemise ja selgelt ausa käitumisega noored inimesed.

Märkasin ka, et läbi aastate on juhtkonda sattunud (valitud?), või sellega tihdalt seotuks osutunud need iskud, kes osutuvad kriminaalkurjategijateks (Reiljan ja veel mõni) või lihtsalt sulid(Sootna ja veel mõni). Jällegi see attitude.
See omakorda annab koheselt suthekorraldusliku tagaislöögi neil puhkudel, kui on vaja esineda tõsiseltvõetava kodanikuühendusena. Liimete peade arv on oluline, kuid juhtkond loob maine.

Märkasin ka, et juhtkonda kuuluvad isrikud ei ole seal eeskujulike läbirääkimisoskuste, eeskujulike administratiivvõimete ega juriidiliste teadmiste tõttu. Seal on iskud, kel on kas palju raha, jahitunnistus ja nõukoduge aegsed hiilgavad CVd (Tammsaar, Hõbemägi jt). Kodanikuühenduse juhtimine ei nõua aga kuigi palju raha, jahitunnistust ega ka nõukogude-aegset CVd.
Seega tekib kohe suur hõõrdekoefitsent, kui on vaja empaatilist läbirääkijat, külmaverelist logistiku või tsiviilõiguse asjatundjat.

Märkasin, et üldiselt eelistab EJS deklareerida oma seisukohti nendel puhkudel, mi oleks vaja küsida TEISE POOLE HUVE. Selline harjumus viib aga sekundiga ummikusse iga vähegi konfliktivõimaliku olukorra.

Aga veelkord: äitäh, et huvi tundsid:

TRG kirjutas:puugi-seda kõike muidugi eeldusel,et tahetakse "töökoera" .

Ise kutsikat otsides lähtusin all toodud punktidest:
1)Uurisin välja kas ja kuidas isa,ema töötavad.
2)Kui palju on töötavaid järglasi andnud.
3)Kas vana- ja vanavanavanemad töötavad?(selles selgusele jõuda aitas vene laikade register)
4)Kui palju on vanavanemad andnud töötavaid järglasi (sh. enda koera isa,ema vennad ja õed)
5)Kui palju on isa,ema sugupuus töötavaid koeri.

Need olid põhilised asjad mida vaatasin sugupuust(Statistika on minu jaoks tähtis). Kutsika valik on omaette ooper
Seda kõike tegin selleks,et olla kindel kvaliteedis ja teadmiseks et eeldused on olemas.(Kõik see muidugi ei välista seda,et koeraga tegelema ei peaks)

Mul oli au olla tuttav Wermachti sõduriga, kes kuulus partisanide hävitusgruppi - kaks meest ja üks koer. Too koer valiti sinna, tõesti sugupuu alusel, aga selle sugupuuga rahule jäädes võeti ette mingid 70 kutsikat, kellest siis võeti vaid üks.
Võib-olla tegi jutu rääkija asja kenamaks. aga väitis, et ku kilomeeter baaisst eemal tuli meelde, et plasku maha jäi. saadeti koer tagasi ja plasku toodi tagasi.

Ääretult vahva oleks kordki istuda vastastikku kellegi tanktigeda väikemaaomaniku, suurmaaomaniku, maata jahimehe ja keskkonnaministeeriumi ametnikuga, ning kuulata, et millisest kohast see king tegelikult pigistab.

Mil põhjusel sa vastust ootad? Oled kuidagi ilusam kui teised? Lõhnad paremini ehk? Su nanavanaema oli Laidoneri vanavanaemaga koos kleidiproovis? Su DNA spiraal näeb kuidagi eriti seksi välja? Unusta ära. Ajakirja saad siis , ku Kuristiku majas on hajmeelsuse jumalanna suvatsenud uitama minna ja sealse rahva omapäi jätnud.

Mossel on sedapidi päris kindlasti õigus, et meeldivalt lalisedes saab poolehoidjaid. Pidasin aga silmas tegelikke läbirääkimisi vastakate osapoolte vahel. Sel juhtumil on tulemus võimalik vaid huvide avalikustamisel. Paraku on ka läbirääkimistel seni justkui peamiselt teisele poolele kõiki patte ette heidetud ja kõnes/kirjas enda seisukohti aiva libedamaks lakutud.
Kuni KK rahvas ei avalikusta oma avalikus veebis, kes on praeguse seadueelnõu töörühma liikmed ja kes on selle grupi juhataja, tuleb jääda veendumuse juurde, et tegemist on kodanikuühiksonnast kaugete argpüksidega.
Kuni EJS ei suuda koondada paketti oma huvidest, nii et ka Obinitsa taat sellest aru saab, võib kindel olla, et tegemist on juhusliku rahvaga, kes EJS etteotsa sattus vaid sellepärast, et planeediseisud olid ülimalt ebasoodsad.

Veelkord Aadu Kadakat tsiteerides: "Tõenäoliselt pandaks Kõigevägevama tõed ka sinna deklaratsioonidena kirja, kui need oleksid koostajatele teada - peaasi, et asi paistaks maksimaalselt õigustatud." Nii ilmselt juhtubki. Kõigi tähelepanu püsib mingitel triviaalsetel seisukohtadel. Neile seisukohtadel vaieldakse siis omakorda vastu kuni vurrud lähevad põlema. Seisukohtades pole aga ju üldse probleem. Probleem on HUVIDES. Neist vaikitakse aga nagu Valgene paritsanid. Ilmselt võib EJS presidendile vaklu sööta või KK.ministeeriumi kantsleri sõrmeluudest pesupulkasid voolida, seisukohtadest nad aga jäävadki rääkima.

Usun isand kadakat küll, et sinna topitakse jälle mingeid deklaratsioone, mis viivad edasi täpselt sama palju kui läkaköha Swedpanki aktsiat. Tegelikult paistabki peamine pidur olevat ARGUSES. Kardetakse oma huvidest rääkida, siis topitaksegi muudkui seiukohti ja positsioone (huvitav mida see loom sööb ja kuidas teda ületalve pidada). Venelastel on päris arukas tähelepanek: "Argusest alatuseni on üks ja väga lühike samm." Ning eks on seda alatusktki ju nähtud juba.

Neist kolme liidu kahest kirjatükist sugeneb üks põhiline küsimus: Miks need ülepea on kirjutatud? Jah, muidugi oma seisukohti võib muidugi levitada, kuni põrgu jäässe läheb.
Milline kasu peaks neist kirjatükkidest tõusma? Kuidas need aitavad edasi?
Kas nende kolme vahva liidu peale ei leitud mitte ühte ainumast meest-naist, kes kirjutanuks momorandumi pealkirjaga "MEIE HUVID ON:"?
Võin ette öelda, selline memorandum tulnuks a) märksa lühem ja b) vastaspoolele arusaadavam.
Ma võin selle memorandumi siia ka kirja panna ning neil liitudel on üksiti minu luba seda kopi-peistida.
Meie huvid on jahinduse puhul järgmised:
1. Oleme huvitatud jahinduse - praegu, kui hobi- ja looduskaitselise tegevusala - muutmisest merkantiilseks, sest me soovime jahinduse abil raha teenida.
Selle saavutamiseks vajab uus Jahiseadus regulatsiooni, mis
a)tühistab senised jahipiirkondade loomise reeglid
b)võimaldab määrata kõigile jahindusse puutuvate õiguste üleandmistele ja teenustele hinnad, mis vastavad turu võimalustele.
c) tühistab senised regulatsioonid jahiõiguse tekkeks.

2. Oleme huvitatud ulukikahjustuste (põllule/metsale) minimeerimisest, kuni nende lakkamiseni.
3. Me ei ole huvitatud finatskoormuse kandmisest, mis tekib ulukikahjustuste tõttu.

Rohkem polegi vaja: kõigile selge! Ja siit saab juba mingite läbirääkimistega edasi minna. Muidugi, kui ka teised osapooled, keda vist ainult kaks ongi, loobuvad lõpuks nii armsatest eufemismidest, mida nüüd vist juba kuus aastat on vasakule ja paremale pillutud. Peaasi ju, et keegi saaks aru mu tegelikust huvist. Muidugi, see on nii kuradi eestlaslik komme, et tahaks peaga vastu puud joosta
See on (kõrvaltvaataja hinnangul) kindlasti üks kahest põhjusest, et too seaduseelnõu on just sealmaal, kus ta parasjagu on.