Jääger-online jahindus foorum

Ahto Kattai kirjutas:
Või kas sellel gaasiga "vedrul" üldse on mingit eelist ,tavalise vedruka ees? Kas see prell löök on ikka sama mis tavalisel vedrukal?

Mingi kogemus ca. 2000 pauku gaasikolviga Crosmaniga olemas, samuti HW 97 omajagu lasknud. Vastupidavust ei saa kommenteerida, sest lagunenud pole. Vedrukas "plärtsub" rohkem, kuid probleemi selles ei näe.,Vinnastamises ei oska üht teisele eelistada. Olemuselt , välimuselt sümpatiseerub hw97 rohkem, kui enamus teisi õhkrelvasid, kuid kasutamise osas on vana hea lahtimurtav laadimise lihtsuse ja kiiruse tõttu rohkem meeltmööda.

kirp kirjutas:? Laupa 8g täismantel on tagant lahtise tina koonusega väidetavalt just selle pärast, et vanematest ja "hõredamatest" torudest lasta annaks, tihendab paremini,

Pigem on täismantlid tagant avatud ikka seetõttu, et kuul on eestotsast suletud ja poolmantlid on tagant suletud, kuna on eestotsast avatud.
Mõlemad otsad avatud olukorras võib juhtuda, et plii surutakse kuuli mantlist välja.

duv kirjutas:Relva puhastan siis, kui olen lasknud kodus sooja veega Fairyga kraani all, olles eelnevalt puuosa sealt alt eemaldanud. Õli mul ainult liikuvate osade jaoks ja seda rauaõõnde kunagi ei pane, sest kui jääb sinna, siis lasuga tahmab rauda. .

Mis sa seal kraani all solgutad, pane siis juba pesumasinasse ja kasuta pesupehmendajat ka, ehk teeb raua ja pära pehmemaks ja pole hirmu et löhki lööb või ära murdub. Nali naljaks, aga vaevalt meist keegi puhastamise ajal aru saab, kas raud oli enne laskmist relvaõliga õrnalt koos või mitte.

honkomees kirjutas:jalad on kähriku jaoks hirmus pikad/kõrged, kehakuju ka imelik ...
ma jään küll vastuse võlgu

Mõned filmitööstused pidavat väidetavalt seda praktikat kasutama, et karvad eemaldatakse ja jalad näivad pildil/ videos pikemad. Eks ta ikka kährik ole.

Et valik veel raskem oleks... on olemas ka 260rem, mis on 308 kitsama kaelaga kesta otsas 6.5 mm kuul. Väike analüüs ka Creedmoori ja 260 vahel. https://www.outdoorlife.com/story/guns/ ... creedmoor/

Poolautomaadid loodi selleks, et saaks vähem rauda kaasas tassides rohkem pauku järjest teha. Seadus on seda rõõmu nii ohtralt kärpinud, et alles jäi piltlikult öeldes sõiduautovõimekusega maastur. Aga tsiteerides üleeelmist
postitust, et "2 esimest jätaks täna ostmata", siis sellega on nii, et sinna punkti peab jõudma, saamaks aru, mis meeldib ja mis mitte. Pole mõtet 2 raudsega metsas käia , kui hing ihkab poolautomaati või vastupidi. See mis lõpuks meeldib selgub siis, kui mõlemad on tuld andnud. Ja võib minna ka nii, et nii poolauto kui 2 raudne näevad päevavalgust võrdselt.

Tervist! Mina soovitan poolautomaadi asemel hoopis korraliku vahetatavate tšokkidega kaheraudse soetada, kui hetkel on kapis vana kukkedega sileraudne. Ise eelistan linnujahis 2 raudset. Poolautomaat on ka tore, aga laadimiskiiruses ja seejärel uuesti laskmises kipub kestaheitjatega 2 raudne poolautomaadile pähe tegema. Ühesõnaga kaldun arvama, et 2 raudsega suudan kiiremini 3 laadimisega 6 lasku teha, kui poolautomaadiga 2 laadimisega 6 ĺasku. Lisaks valikuvabadus teises rauas teist tšokki ja moona kasutada. Aga eks see kõik maitse ja eelõige huvi teema ja egas need soovitused miskit eriti ei aitagi, sest kui ikka tahtmine on miskit proovida, siis miks ka mitte. Edu valikus.

Pikema otsimise peale leidsin ka praktiseerijate arutelu.
Lõpuni ei hakanud lugema, aga silma jäi paar detaili. Nr 9 volframit kasutavad linnujahis segus terasega. Keegi siis oli asetanud volframi (tss) konteineri põhja ja terase selle otsa. Ja soovitas võimalikult avarat tšokki, et siis lähedalt lööb terase laiali ja kaugelt võtab tiheda vihuga volfram, kuna püsib paremini koos. **** seda teab, ehk ongi nii. Arutelu ise siin. https://www.duckhuntingchat.com/forum/v ... 4&t=836538

Ma usun et tegemist on seguga, ehk sulamiga, kus üheks odavaks komponendiks on teras ja kaalu ning hinna annab juurde näiteks volfram. Aga terashaavel segatuna volframhaavliga peaks teoorias laiali minema, praktikat ei tea.

VR kirjutas: segulaeng 1,8

Kas segulaengu haavli tiheduse (kaalu) osas infot on tootjapoolt välja toodud? Kui seguhaavlitel on pliihaavlitega sama (või veel suurem) tihedus, siis 1.8 eurot padrunist on väga atraktiivne hind.

Pole küll põdraga seotud, aga teemasse haakub. Leidsin karbist ühe 20 a tagasi lendulastud kuuli. Kaliiber oli 308win, kaugus 560 m. Kaalu pole käepärast, aga eeldatavasti 9.7 g.

Egas ökoäri ei pea varjama. Äri on äri, teadus on teadus ja sõprus on sõprus. Need võib lahus hoida, aga ei pea. Nagu päkapikulaul "käib töö ja vile koos" . Aga seda ökoäri ja P juttu kuulsin ka ise juba järgmisel päeval, peale saaga algust.

sooviku kirjutas:Sõbrad,haavlitega küttimise maa ongi 30-40m,olenemata sellest kas 100m pealt tera läheb plangust läbi või ei.Mõne haavliga pihta saades ei teki šokki ja elukas läheb kaugele surema või jääb lonkama-mädanema pikaks ajaks.Isegi kahe teraga südames on kits jooksnud 200m.Tegelikult ma mõistan,miks tahetakse kaugelt õngitseda.Vindiga on harjutud kauge maa pealt laskma ja nüüd tundub siledaga 60m ikka väga lähedal.

Jah, nii on alati olnud, enne volframit. Kes siledat pole kasutanud, ei oska seda lisanduvat 30 m hinnata. Selge on ka see, et 60 m pealt tegi volfram parema tulemuse, kui 30..40 m pealt oleks 5mm pliihaavliga saavutanud. Aga eks ta üks pühapäevamoon ole, mida näiteks kuni..25m pealt ei kannatagi kasutada, kui soovid et pannile panekuks miskit alles jääb..Siiaki üldistada ei saa, sest alati on keegi, kelle pliimoona ja relva harmoonia nopib kaugelt ja keegi, kellel volfram ei tööta ka lähedalt.

Mis seal erilist ikka eeldada. Ainus lootus oli, et 5mm pliihaavel tungib sama sügavale , kui alla 3mm volfram.

Laskemoonast ka pilt.