Jääger-online jahindus foorum

No hagija omanikuna olen samas olukorras olnud, et koer murrab lambaid. Korra käis politsei ka
öösel poole nelja paiku (väljakutse peale), et ega koer porine või verine pole.
Ütlesin, et näe, lõuad praegugi tilguvad verest. Samas on lahtiselt ringi jooksmas erinevaid
külakrantse. Koer siis ka süüdi, kui meid kohalgi pole. Sellist lammaste murdmist on ikka sügisel ette tulnud. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi on tegemist meditsiinilise probleemiga, teeb kurjaks ikka.

Ei haaku küll päriselt teemasse, aga mis te, auväärt foorumlased, kopra sabaga teete.
Ise olen lihtsalt ära visanud.

Minu hagijatel (praegusel ja eelmisel) on otsimisraadius jäänud umbes 200 - 300m vahele.
Lagedal veidi rohkem. Asi selles, et koer käib aegajalt kontrollimas minu liikumissuunda.
Nii et metsas olles on koeraga kontakt olemas (kui oleme kahekesi). Nooremast peast kipuvad
nad pikemalt eest ära jooksma (praegused kutsikad jõudsid koguni naaberkülla).
Tundub tõesti õige olevat, et hagija pideva haukumise tõttu saavad sead aegsasti liikuma hakata, neile ei toimu sellist äkilist rünnakut. On ka nii juhtunud, et hagija kisa rebast ajades on liikuma pannud nii sead,kui ka põdra. Hagijas kipub siga muidu meelsasti ajama, sel selline
tihe ja vist tugeva lõhnaga jälg. Ja lüüa pole ka keegi saand ka talvel kulti ajades mitte. Kas siga ka ajada lasen, on järgmine teema. Hagijas on mul osutunud heaks abiliseks lasu tulemuse kontrollimisel, just lumeta jahiajal. Tabatud loom vahest nii tihedas taimestikus ja veel hämar ka.
Äkki Eesti Hagija sõraliste jahi keelule polegi enam õiget motiveeritud põhjendust. On lihtsalt kellegi takkajärgi väited praeguse olukorra põhjendamiseks. Mäletan ühte kuskilt kuuldud väidet, et pidev pikka aega sõralise ajamine pidi neile stressi põhjustama.

Hagija omanikuna on jäänud mulje, et laikad ühisjahis distsiplineeritumad.Liiguvad omanikuga kaasa, kui jahiks sobivat ulukit ette pole võtta. Kütiliinist ka palju üle ei jookse.
Hagijas kipub mul ikka seda ajama, kelle jälg enne ette satub.Kui satub kits olema, jookseb sellega näiteks tagasi või aju külje pealt välja.Aju peab aga edasi liikuma kütiliinini kindla suuna järgi.Nii kaob minu ja koera vahel kontakt, et teda jäljelt maha võtta. Nooremana oli koer veel püsivam ka. On olnud nii, et mitme aju järel jahi alguskohta naastes on ikka kuulda, kuidas koer oma päeva esimese ulukiga tegeleb. Kui ajab jahiks sobivat ulukit ja see veel tabatakse ka, on muidugi lihtsam. Hagija vananedes kitse ajamislust küll väheneb.
Tundub, et Eesti hagijas polegi kõige sobivam selliseks ajujahiks, kus mets läbitakse ajajate rivi poolt kvartal kvartali järel. Mis puutub põtrade/sigade ajamisse, siis minu koerad küll
niipalju kirjasõna ei tunne, et neist hoiduda.

Ei tea, kas just mõttetu valik. Endal just see kaliiber ja nagu kasutajanimest järeldada võib, on relv Steyr Mannlicher. Ja veel esimene vintrelv (enne oli sileraudne).
Miks ostsin: Kuna ise vintrelvadest midagi ei teadnud, uskusin siinse foorumi paremate laskjate juttu. Tõsi ta on, et kuuli lameda lennutrajektoori tõttu ei pea enamasti vertikaalsuunalisi rehkendusi tegema. Ei pea muretsema selle üle, kas kuulil jätkub energiat ka pikema maa taha. Paugu tugevus või tagasilöök ei sega ka tiirus laskmist, jahiolukorrast rääkimata. Laskedistantsi määrab enda võime looma optikas hoida.
Padrunite hinnad on erinevate müüjate kodukatel antud, aga kroonides oli see 30 - 45 krooni
juures, sõltuvalt kuulist. Minu jaoks universaalne kaliiber, saab kaugemale lasta ja ega lähemalt lasteski looma ellu jäta. Kui palju purustab, sõltub kuulist ja tabamiskohast.

Tänud õnnitluste eest !
Kaks kutsikat on isased, ülejäänud viis emased. Paistab, et Eesti Hagija kutsikate hinnatase algab 260 eurost. Kuna eelmine pesakond (eelmise koeraga) jääb aastate taha, olen uurinud hinnataset internetist ja tuttavatelt hagijaomanikelt.Aga eks täpsemalt selgub paari kuu pärast. Eelnevalt soovin veenduda, et kutsikad ikka nõuetele vastavad. Vanemad küll korraliku
välimikuga ja usinad jahikoerad, aga kutsikaid veel vara hinnata. Ühe jätan endale ka, järjepidevuse mõttes. Saab siis hiljem näha, kas nad paaris töötades on veel pikemalt loomal järel. Hagijate miinus näiteks laikade ees tundubki olevat, et nad on liiga püsivad.Vahest on (ühis)jaht ammu läbi, aga oma koera ootan ikka veel. Olen kogenud ka seda, et oma koera ei tohi jahil kiita, kui pole lõastatud. Muidu saab hoogu juurde ja põrutab uuesti looma järgi.
Looma tabamise korral jääb muidugi saagiga paigale. Huvitav, kuidas need, kes hagija perekoeraks muretsevad, tema loomupärast jahikirge ja jooksmise vajadust rahuldavad.

Täna hommikul koer siis poegis, tuli 7 kutsikat.
Täitsa tähtis sündmus perele, eriti lastele, looduse imest osa saada.
Nüüd on need seitse koerahakatist pere lemmikud.

Olen kummiparanduskomplekte kasutanud ka, aga paik on lõpuks ikka lahti,
Piiritusega puhastamise peale polegi tulnud, ehk kestab siis kauem.
Ja see on tõesti tõsi, et paigatud kummikuga on käimine teist moodi.
Jalg katsub ikka mättale sattuda või muidu vesist kohta vältida.
Oleks ainult kütiliinil, poleks ehk hullu,aga koeraga sees olles...

Vanemad on töötavadl jahikoerad küll,aga peale paaritust pole oma koera metsa lasknud.
Tema jaoks on siis jahirahu olnud juba 2 kuud.
Sügisel käis maal olles jahis keskmiselt 3 korda nädalas.

Olen Eesti hagija omanik, kes peaks nüüd paari päeva sees poegima.
Nii minu koer, kui ka isane on pärit kennelist Valgekihv.

Tere ! Kas keegi teab midagi kummikute parandamisvõimalustest või töökodadest ?
Kummikud läksid imelikest kohtadest katki (ei astunud oksa otsa) vähem kui aastaga.