Jääger-online jahindus foorum

Tere
See väide ei ole kuidagi asjakohane ja on ka tõenäoliselt tõendamata.
See, et keegi ei ole eetilistel põhjustel maha lastud koerte eest kahju hüvitamise nõudeid esitanud ei mõjuta kuidagi sinu õigust nõudeid esitada.
Kuid kohtumenetluses on selliste väidete esitamine igati normaalne.
Kas kohtusse hagi esitasid ise või kasutasid ikka kellegi asjatundja teenuseid?
Kui kirjeldatud intsident juhtus sinu silmade all ja sa nägid seda kõike pealt, ning on tõendatud, et koer suri tekitatud vigastuste tagajärjel, siis on sul ka teoreetiline võimalus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist (morralne kahju).

Pauli kirjutas:Ülejäänutele ei oska muud soovida, et ärge solvuge, aga õppige laskma. Ja õppige oma püssi tundma. See kui 10x pealt 8x peale suurendust keerates pildi värinat enam näha pole, ei tähenda, et püss vähem väriseb. Järelikult pole käsi kindel ja 260 sammu pealt kitse laskmine tuleb lugeda pigem õnnelikuks juhuseks. Millegipärast ma arvan, et seda ei tehtud ka käe pealt, mis omakorda tähendab, et erinevaid näiteks toodud situatsioone ei saa omavahel võrrelda.

Ei solvugi ja väga meeldiv on, et ka meie maal on selliseid Kim Jong Un-i sarnaseid supertalente kellel pole vaja harjutada ega erinevaid kogemusi korjata laskeoskuse omandamiseks, täiendamiseks ja realiseeimiseks.
Lisaks üks asjakohane mõttevälgatus netiavarustest: http://www.damnlol.com/lada-perfect-fro ... 11858.html

Teemaalgatajale: anna siis ka üldsusele teada mille kasuks otsustasid.

Pigem oponeeriks selles suhtes, et 1,8 ja 3-4 suurendusel on ikka vahe kaks ja rohkem korda ja ka ise arvan, et üle 10 x suurenduse nn läbilõike jahtkondade tingimustes on pigem õngitsemine.

Miks nii arvan meenuvad mõned näidet elust enesest:
(i) Talvises seajahis kitsa sihi peal ees seistes oli suurendus jäänud maha keeramata (vist 5 peal) ja kui kuldi objektiivi sain oli hetkeks näha üks suur must laik ja kõik. Kaugus circa 20 m.

(ii) Korra külalisjahimehena sõprusjahtkonnas jooksid ette põdra ema ja vasikas. Oli tuuline ja vihmane ilm ning kuuldavus halb ja jaamast öeldi kaugus minust ca- 200-250m. Liikusin ettepoole ja lasin vist 10 x suurendusega aga pilt optikas värises selliselt, et minust elama nad jäidki.

(iii) 260 sammu pealt lasin kitse 8x zoomiga. Sinna kuhu täpi sättisin, sinna ta ka tabamuse sai.

Need näited on minul olnud koolirahaks ja sellest ka selline arvamus zoomimise osas.
Lisaks väike mõttetera veel, et 1,8 pealt saad ju alati 3-4 peale keerata oma optika.

Huvi pärast uuriks, et mis "viiulile" planeerid need optikad istutada?
Ise paneks selle raha eest Zeiss Victory V8 ja 1,8 - 14 x 50 variandi kuna meeldib ajus lasta võimalikult väikese zoomiga. V8 tehnilised andmed on tõesti muljetavaldavad ja
14 x suurendus on meie oludes igati piisav. Lisaks on 2,8-20 ja 1,8- 14 kaalu vahe 150 g viimase kasuks.
Nuppude loogika kohta ei oska midagi öelda kuna reaalses metsa action situatsioonis sa nagunii üldjuhul mingeid korrektuure ei jõua teha v.a suurendust peale ja maha keerata. Täpp läheb põlema nupust optika peal ja ka täpi erksust saad sealt reguleerida.

Perearst--> antibiootikumid + hormoonsalv. Ja peaks paari nädalaga üle minema.
Enne lase/palu teha vereproov, et kindlaks määrata milline batsill veres mürgeldab. Sellest tulenevalt ka õiged antibiootikumid. Muidu perearstid panevad algatuseks tavaliselt nn laia toimespektriga antibiootikumid.

Sellised nahakahjustused inimese küljes ei ole naljaasi ja tasub ennast korralikult välja ravida. Tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad näiteks pompoonid või furunkuloos nagu ka eelpool kasutaja mainis.

linnukütt kirjutas:nu vastus oli, et jääb süüdi ka jahiseaduse rikkujana, mitte ainult relvaseaduse rikkujana.
Tõenäoliselt peale relvaseaduse vastava punkti rikkumist karistatakse teda ka jahiseaduse alusel, mis võib kaasa tuua peale rahatrahvi ka jahitunnistuse kehtivuse peatamise kuni kolmeks aastaks.
Ma lihtsalt täpsustasin , et peale relvaseaduse on olemas ka jahiseadus, mille alusel sellise vahendi kasutamine jahipidamisel on keelatud.
Aga ma ei tahtnud tühipalja asja pärast kakelda. Ja puht juhuslikult olen ma piisavalt põhjalikult ikkagi lugenud ka relvaseadust. Sest kui meestele vastata, siis ikkagi kõike seda, mida sellise vidina kasutus endaga kaasa toob. Sina vastasid esimese poole, mina teise poole. Ja rahu majas.

Jahipidamise regulatsioon kehtib ikka siis kui jahti peetakse, mille definitsioon on JahiS § 23 jj.
Ülejäänud aja vastutad Relvaseaduse alusel.
Et siis kui relvaga metsas vastutad RelvaS + JahiS. Kodus, autos, poes või mujal ainult RelvaS.
Kas käesolev "õppefilm" oli jaht või mitte on igaühe objektiivne kaalutlusotsus.

Oli sarnane probleem, kuid lukku lahti ei jätnud: Viskas lukku kinni ja uut padrunit alt peale ei andnud. Mitu parti on jäänud ellu tänu sellele, et heas usus olen ainult tühja klõpsu teinud (küljepeal oleva klõpatsi liigutamine ei aidanud).
Mina sain aru, et asi on moonas, kuna tänapäeva moon on selle süsteemi jaoks liiga võimas. MC ümberlaadimise süsteem on selline, et liigub toru, mitte lukk ja tugeva tagasilöögi toimel lööbki toru liiga tugevalt tagasi. Nagu relvameistri jutust aru sain, siis MC-i maksimaalne lubatud laengu tugevus oli kas 600 või 800 BAR-i (vabandust, peast ei mäleta täpselt), kuid keskmisel tänapäeva laengul 1050 BAR ( B & P kuul näiteks). Need max lubatud BAR-id on MC-il toru peal kirjas.
Võid proovida luku ja päästikusüsteemi ära vahetada, aga uut süsteemi sellele relvale ei leia kergesti ja kasutatuga võid jõuda samasse punkti kust alustasid.
Soovitan hakata uut ja tänapäevast relva vaatama, kuna sellise poolkõva variandiga on metsas käia lausa ohtlik.

http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud ... 24_ee.html

Mis te sellest pildist arvate?

aivar00 kirjutas:Kui nüüd juuksekarva hakata lõhki ajama või siis § kõveramaks väänama , siis kõik oleneb milliseid ütlusi mehed annavad tolle relvaseaduse § 29 mõistes.

Näiteks too "eduka jahipäeva lõpetamine lõkke ääres" koos tervistavate jookidega . Kui mina relvaomanikuna väidan "inspektorile " (ise olles jookide mõju all ), et andsin enda relva sõbrale järgmiseks päevaks või kasvõi tänaöiseks jahipidamiseks ning kaine sõber kelle autos relv on seda ka kinnitab siis on ka kõik OK.

Selle pärast ongi mõtekas see aktike ära täita nin asjaoludega klappiv kuupäev ja kellaaeg sinna märkida.
Tegelikult siin ei olegi mingit seaduse väänamist vaja. Võid vabalt öelda, et sõber imestas minu kahuri vägevuse üle ja tahtis homme proovida. Andsin relva talle üle ja ise asusin vägijoogi kallale.
Iseasi, kas võimuesindajad sellega kursis, et Relvaseadus sellist üleandmist lubab.

tihane kirjutas:

länku kirjutas:


Mõlemad vastused on minu arvates põhimõtteliselt õiged.
Kirjeldatud olukorras mõtlesin § 29 sätestatut.

Mille alla siis see auto kaasus liigitub? Kasutamine see nagu ei ole. Hoidmine?

See liigitub minu arusaamist mööda relva kandmise alla. Relva kandmine on kõik see kui relv on väljaspool relva hoiukohta.
Kasutamine on see kui relv on relvakotist väljas ja laetud. Nagu see näide mille Jyri tõi.

aivar00 kirjutas:Siin siis vastus Jyrile:

§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad

(4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab: 1) relva andmeid;
2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid;
3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.Relvaomanik ja relva kasutaja koostavad ja allkirjastavad akti kahes eksemplaris, millest üks jääb relvaomanikule ja teine relva kasutajale.
[RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007]

Ain Aavik ja AIvar00 vastused on õige.
Relva võib teisele isikule KASUTAMISEKS üle anda eeldusel, et teisel isikul on sama liiki relva kasutamiseks relvaluba.
Vajadusel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Igasuguse tatipritsimise vältimiseks oma mõtekas kirjeldatud olukorras üleandmise-vastuvõtmise akt ikkagi vormistada.
Leidsin netiavarustest isegi blanketi: http://www.jahindusinfo.ee/WWW_files/fi ... _paeva.pdf
(ise printisin juba välja ja voltisin oma väikeste kätega hoolikalt kokku ning panin jahipaberite vahele )

Rixa- Sinu vastus on ka õige. Mulle vähemalt tundub et § 46 juures on mõeldud relva hoiule andmist. Hoiule andmine on relva hoiukohas hoidmine. Siin on seadusandja tahtnud vist reguleerida sellised juhud kui annad relva näiteks relvameistrile remondiks.


Mõlemad vastused on minu arvates põhimõtteliselt õiged.
Kirjeldatud olukorras mõtlesin § 29 sätestatut.

Minul oleks ka üks hüpoteetiline kaasus välja pakkuda:

Istun jahiseltskonnaga muhedalt lõkke ümber. Põder on kondistatud ja liha jagatud. Ühesõnaga suur töö tehtud ja paras aeg oma külmunud jäsemeid ja magu natuke seestpoolt soojendama hakata.
Autoga ma jahti ei tulnud-sõber on roolis nii, et kõik peaks korras olema ja võib mõne pitsitäie vembuvett visata küll.
Hakkan juba pitsi tõstma, kuid äkki meenub: Mul on ju relv ja laskemoon kaasas!!!
Relvaeksamist on meeles, et relva kandmine igasuguses joobes keelatud ja kui vahele peaksin jääma on luba läinud! Relva kandmine on kõik see kui relv on väljaspool hoiukohta!

Kas mul on mõni seaduslik võimalus, et saaksin ikkagi jahisemudega mõned pitsid kokku lüüa ja samas kui politsei kodutee peal peaks kontrollima ei oleks põhjust mind joobeseisundis relvakandmise eest karistada?

* Ärge kõhelge oma arvamust (LOE: teemakohast) avaldamast, sest vaidluses selgub tõde!

Jahiseaduse § 57''4 loetleb olukorrad, mille puhul on ühisjahi nõuete rikkumine jahijuhataja poolt karistatav.
Kuid, et kõnealuse sätte järgi jahijuhatajat karistada peab selleks olema alus.
jahiseaduse § 57''4 järgi on karistamise aluseks muuhulgas ka sama seaduse § 45 lõike 1 ja lõike 3 punktides 1, 3–7 sätestatud kohustuste rikkumine.
Kuna allkirja andmine jahist osavõtja poolt jahinimekirjale tõendab seda, et neid on jahiohutuse ja jahipidamise nõuete kohapealt instrueeritud, siis võiks karistamise aluseks olla § 45 lg 3 p3, mis ütleb:" Jahijuhataja on kohustatud teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest".
Teisisõnu jahijuhatajat võiks karistada selle eest, et ta on jätnud ühe jahilise instrueerimata.

Samas kui oleks vaja inspektorihärrale olukorda teistpidi selgitada, siis siin ju tegelikult jahijuhataja poolset rikkumist ei ole.
Jahiseadus § 45 lg3 p1 sätestab: " Jahijuhataja on kohustatud koostama jahist osavõtjate nimekirja ja kinnitama selle oma allkirjaga".
Antud kaasuse asjaoludest ei tulene, et jahijuhataja oleks nimekirja kinnitanud. Lihtsalt avatud lubade nimekirja juurde panemist ei saa käsitleda ühisjahi avamisena, kuna ühisjahi pidamiseks on vajalik kinnitatud nimekiri ja seda momendil veel ei ole.
Jahijuhataja on käitunud õigesti, et enne allkirjastmist kontrollib allkirjade olemasolu jahinimekirjal.

Jahiseaduse § 45 lg 4 p2 ütleb sõnaselgelt, et Ühisjahist osavõtja on kohustatud andma jahist osavõtjate nimekirjale allkirja jahiohutuse ja jahipidamise nõuete teatavaks tegemise kohta.
Kui ülejäänud seltskond on vajalikult viisil informeeritud, siis võib seda olukorda vaadata ka kui ühisjahist osavõtja kohustuse täitmata jätmist.
Kuigi jahijuhataja on ikkagi kohustatud kontrollima kas kõik ühisjahist osavõtjad on vajalikul määral informeeritud ja kui selgub, et keegi ei ole aru saanud siis on jahijuhataja kohustus teda ühisjahti mitte lubada.

vidrik kirjutas:Kui midagi head rääkida siis ainult see et keha hingamis/higistamis kohad on head ja hoiab jahedana mina annaks 5 punktist 2.Võib olla kui oleks atv off road või pidev aktiivne liikumine suusatamine vms siis ehk oleks hinne kõrgem

X-Bionic ongi suusatamise/aktiivse liigutamise pesu. Oled endale vale kesta vaadanud. Niisama ta tõepoolest sooja ei hoia. Selle jaoks on villased, paksemad pikadpesud.