Jääger-online jahindus foorum

Jah on.
Tungsten tegelikult maakeeli volfram.

Kohalikud arvavad teistmoodi ja esitavad küsimuse.
tsiteeri:"Jahiseltsi esimees: kui ründaja polnud hunt, kes see siis oli?

Reedel teatas keskkonnaagentuur, et väidetav hundirünnak Hiiumaal ei leidnud kinnitust, ent Tahkuna jahiseltsi esimees Harri Kattel ja hundiuurija Ilmar Rootsi on jätkuvalt veendunud, et ründaja oli hunt."

https://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/ ... d=87000211

Üks asi veel, kuuli sisenemis ava peaks olema karul eespool, mitte kuskil tagumikus.

[quote="duv"... Toon näite elust enesest. Mul tütre endine klassiõde endise pisipeda(praegust nime ei tea) haridusega on nüüd kalanduse spetsialist, et teda tean võin öelda, et kala on ta ainult poe leti peal näinud.[/quote]

Annab jumal ameti, loodetakse, ehk annab ka mõistuse.
Vabandust, et teemaväline.

Seal selline pisike kiri ka all:
"Esimene kuu 1 € ja edaspidi 5.99 € kuus.
Soodushinnaga pakkumist saab kasutada ühe korra."

Veidi OT.
Sõitsin täna mõned lääne-eesti jõeääred läbi. Liivi jõe ääres, kus on see pais ja järv, on suur rapsipõld. See oli umbselt igatsugu rändlinde(luiged, haned ja tont teab veel kes, binoklit polnud kaasas) täis ning taevas põllu kohal oli tihe laskuvatest lindudest. Sellest põllust jääb vist täispasandatud maa koos mõne üksiku liblega järgi.

Selle teema avamisega tekkisid minul möningad kahtlused teemaavaja suhtes . Kuid oma viimase postitusega suutis teemaavaja need kahtlused körvaldada.

Andrus Michelis kirjutas:Uue parandusega on lubatud ka kuni 2 ajutist hoiukohta. Mis on kah igati ok, kui töötad nt linnas ja pikad nädalavahetused, reedest esmaspäevani, teed maal.

Paraku see hakkab kehtima alates 01.01.2019. See on väga möistlik seadusemuudatus.
Tsitaat:

"§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.
[RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]"

Lõplik tõde selgub alles kohtu viimases astmes, aga kes sellega jännata viitsib. Lihtsam on käituda ametniku arvamuse järgi nagu ka akf aivar00 soovitab.
Samas trolliks edasi, relva vöi mitut relva vöib hoida ka näiteks maakodus, suvilas jne, kui on kooskõlastatud PPA-s.

tsitaat:"§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga."

Kasutasin vana teemat, ei hakanud uut tegema, loodan, et sobib.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/tiine-podra-lasknud-salakutt-jai-kohtuistungite-ajaks-aina-haigeks?id=80154878

Jahimeestel ammugi pinnuks silmas olnud Viljandi ärimees Peeter Kaares jäi salaküttimisega vahele moel, mis sobiks filmistsenaariumisse. Kahe aasta peale veninud saaga sai lõpu eelmisel nädalal.

„Olin Taagepera kandis Tündre jahiseltsi maadel kella 8.30 ajal langil ja kuulsin pauku,” meenutab Taagepera jahiseltsi liige Andres Olesk ligi kahe aasta tagust 12. detsembrit, mil salaküttimise lugu hargnema hakkas.

Kuna Oleskile oli teada, et sinna maa-alale polnud selleks hetkeks kellelegi jahiluba välja antud, tõttas ta autoga kiiresti asja uurima. Metsavaheteel sõitis talle vastu buss, peal kolm meest.

„Pidasin bussi kinni ja uurisin kuuldud paugu kohta. Tundsin rooli taga ära Peeter Kaarese, kellest jahimeestel on omavahel seoses salaküttimisega palju juttu olnud ning keda ma olin korduvalt sügise jooksul selles piirkonnas sõitmas näinud,” meenutab Olesk. „Kuuldud paugust ei teadnud see seltskond midagi, ka väitis Kaares, et relvi autos pole. Palusin neil sõiduk ette näidata, millest Kaares keeldus, mispeale kutsusin välja politsei.“

Korrakaitsjate saabumist Kaares ära ootama ei jäänud, vaid lõi bussile hääled sisse ning kihutas minema, Olesk kannul.

„Ta üritas ilmselt Lätti sõita,” kirjeldab Olesk, „Sain tast lõpuks küll mööda, aga ta pööras auto ringi ja sõitis mul ikka eest ära.” Ühtlasi tegi Kaares ise samuti kõne politseisse ning andis teada, et temalt tahetakse väevõimuga vabadust võtta.

Kaarese relvast lastud
Olesk leidiski lastud looma üsna tee lähedalt langilt üles ning kutsus ka keskkonnainspektsiooni kohale. Loom lahati ning saadi kätte ka teda surmanud kuul, mis, nagu hiljem ekspertiisis selgus, oli tulistatud Peeter Kaarese relvast. Põdra laskmiseks puudus Kaaresel jahiluba, küll on tal olemas jahitunnistus ja relvaluba.

Relvaekspertiisi vastus oligi selge tõend, mille põhjal keskkonnainspektsioon Kaaresele väärteoprotokolli vormistas.

„Kaares ise väitis, et tema pole seda teinud,” märgib KKI keskkonnakaitse juhtivinspektor Märt Raudsepp.

Jahiloata põdrajahi eest karistas inspektsioon Kaarest rahatrahviga 720 eurot, lisaks mõisteti talt menetluskuluna välja tulirelvale tehtud ekspertiisikulud 400 eurot. Samuti tuleb Kaaresel hüvitada 2400 eurot keskkonnakahju tiine põdralehma küttimise eest.

”
Usk Eesti riiki säilib. Kartsin, et see asi sumbub ära.
Tõsi, KKI otsus sai lõplikult jõustuda alles eelmisel nädalal, kuna Kaares kaebas inspektsiooni aasta tagasi tehtud karistusotsuse Pärnu maakohtusse, paludes see tühistada, sest tema pole nimetatud väärtegu toime pannud.

Kohtusse ei jõudnudki
Ent ühtegi kohtuistungit pidada ei õnnestunud, kuna Kaarest kimbutasid tervisehädad. Esimene istung pidi toimuma käesoleva aasta 4. aprillil, kuid sellele eelneval päeval esitas Kaarese kaitsja kohtule taotluse istung edasi lükata, sest Peeter Kaares viibib ravil Jõgeva haiglas.

RELVALUBA KOHTUST

Kirglik jahimees aastast 1985
Aja jooksul on Kaares siiski kohtusse ka jõudnud, vahel teiste, vahel omal algatusel.

Kuus aastat tagasi mõisteti Peeter Kaares kokkuleppemenetlusega Tartu Maakohtus süüdi haigekassalt 438 288 euro väljapetmises.

Vähem kui aasta pärast kohtuotsuse langemist läks Kaares politseisse, et pikendada relvaluba, mis kaotas kehtivuse 2012. aastal, kirjutas toona ajaleht Sakala. Politsei keeldus luba pikendamast, sest mees oli kriminaalkorras süüdi mõistetud.

Kaares kaebas otsuse kohtusse ning advokaadi abil väitis ta, et varasemate Riigikohtu otsustega võib jahipidamist pidada isiku üheks põhiõiguseks ning lisas, et tema on olnud kirglik jahimees 1985. aastast.

Halduskohus leidiski, et Kaaresele on liiga tehtud ning Kaares sai loa relvaluba pikendada.

Teise kohtuistungi ajaks määrati 4. september. Sinna tuli üksnes Kaarese kaitsja, kelle sõnul viidi Kaares kiirabiga haiglasse, ning kohtuistung lükati edasi 5. oktoobrile. Päev enne seda saabus jällegi kohtule kaitsja taotlus istungi edasilükkamiseks, kuna kaebaja oli taas kord haiglasse sattunud. 5. oktoobri istungile kaitsja ega Kaares ei ilmunud, ehkki maakohus oli neile teada andud, et väärteomenetluse seadus ei võimalda enam kaebuse arutamist edasi lükata. Ühtlasi leidis kohus, et Peeter Kaarese haigushood on ilmselt tingitud eesmärgist menetlusest kõrvale hoida.

Kaitsja polnud päri, et maakohus Kaarese kaebust KKI otsuse üle ei aruta ning esitas seepeale kaebuse lõpuks ringkonnakohtusse. Seal ei võetud aga asja menetlusse ning kehtima jäi maakohtu otsus. Seega on KKI määratud karistus jõus ning edasi seda enam kaevata ei saa.

Ka Maalehele väidab Kaares, et tema pole põtra küttinud. Küsimusele, kuidas seletada, et relv ja kuul kokku klappisid, vastab ta: „Oleks tahtnud seda asja ikka kohtus arutada, aga ei saanud.”

Miks seda teha ei saanud, ei oska mees öelda. Küsimuse peale, kas ta jahil ka veel käib, kostab Kaares, et mis küsimus see on ja katkestab kõne.

Alus jahitunnistuse peatamiseks
Nii mõnigi jahimees ohkab KKI otsuse jõustumisest kuuldes kergendatult.

„Usk Eesti riiki säilib. Kartsin, et see asi sumbub ära,” nendib Tõrva Jahimeeste Seltsi esimees Egon Niittee.

Oleski sõnul on jahimehed Kaarest salaküttimises kahtlustanud aastaid, ning nüüd, kui mees reaalselt ka karistada sai, on sealse piirkonna jahiühingutel kavas teha Eesti Jahimeeste Seltsile avaldus, et Kaareselt jahitunnistus ära võetaks.

Alust selleks ka on, sest jahiseaduse kohaselt peatatakse jahitunnistus kuni kolmeks aastaks praktiliselt enamikul juhtudel, kui keskkonnainspektsioon on jahimeest jahiseaduse rikkumise eest karistanud, märgib Eesti Jahimeeste Seltsi pressiesindaja Andra Hamburg.

„Kohalike jahimeeste julge ja otsustav tegutsemine väärib tunnustamist, sest tänu sellele jõudis juhtum soovitud lahendini. Et kõik tõsisemad jahiseaduse rikkumised välja tuleks, on vaja neist inspektsioonile teada anda,“ paneb KKI inspektor Märt Raudsepp jahimeestele südamele. „Ilma jahimeeste abita on vähetõenäoline, et neid avastatakse.”

KKI looduskaitse osakonna juhataja Uno Luhti andmetel tuleb ilma jahiloata küttimist ehk salaküttimist harva ette, ehkki jahinõuete rikkumisi – mullu registreeriti neid 162 – ikka ilmsiks tuleb.

„Selliseid klassikalisi „mees metsast“ juhtumeid on samuti harva, praktika näitab, et pigem on tegu jahimehega, kes mingil hetkel on seaduslikult teelt kõrvale kaldunud või jahiseltsist välja heidetud,“ märgib ta.

Luhti hinnangul on jahimehed järjest hoolsamalt hakanud oma jahimaadel toimuval silma peal hoidma, nii et keegi kõrvaline isik ei saa kaua ja vabalt võõral jahimaal toimetada.

ylaril kirjutas:Minu eelnev kommentaar oli lisatud joobes olekut silmas pidades.
Kui viibid nt. ühisjahis joobes seisundis, ilma ise enda isiklikku relva antud momendil kasutades vaid relv antud teisele, kasvõi notari poolt kinnitatud akti alusel, süüdi jääd siiski.

Siis saab ka jahijuhataja laksu kirja joobes isiku ühisjahist mittekõrvaldamise tõttu, aga see ei puutu antud teemasse.
Heal tuttaval oli analoogiline juhtum, väike promill autoroolis ja relvaluba läks ka pooleks aastaks.
Ma arvan, et ametniku nn üliagarusest see vist eriti sõltuv ei ole.

[ ...kui maaomanik näiteks seab tingimuseks...]
[Nendest kommenteeritud küsimustest ka miskit uut ei leidnud, endiselt paistab, et keeldu asendavad maaomaniku seatud tingimused vääga hästi.]
On nii jah, eksisin, minu viga.

Kui tekib edaspidi analoogilisi küsimusi, siis kommenteeritud vastused siin.
tsiteeri:
32. Kas maaomanikul on õigus jahilubade väljastamist nõuda ka juhul, kui ta on oma maal jahipiirkonna kasutaja jaoks jahipidamise keelanud?
Juhul, kui maaomanik on otsustanud omal maal jahipidamise keelata, siis laieneb see keeld ka temale endale.
Keda uskuda?