Jääger-online jahindus foorum

Esimesel päeval nägin teda umbes 23.00 ajal, teisel päeval tuli 22.45 põldu, aga kolmandal päeval oli 22.00 platsis juba

Õnnestus eelmise nädala sees tabada elu esimene sarviline. Seda sokku käisin vaatamas kolmel päeval, millest esimesel olin just jahilt kodupoole suundumas, kui nägin teda koos kitsega päris tee ääres. Autot nähes ehmatasid mõlemad ja hakkasid eemale jooksma.
Selleks ajaks kui mina autost välja jõudsin oli vahemaa nendeni umbes 70 meetrit. Üritasin jäljendada soku haukumist, mille peale kits ja sokk seisma jäid, aga kahjuks lasta ei õnnestunud, sest mõned sekundid enne lasku hakkasid nad jälle jooksma.
Järgmisel päeval läksin sama põllu äärde silorullide vahele passima, kus eelmisel päeval seda sokku nägin. Peale kolmveerandtunnist ootamist oligi sokk platsis, aga teisel pool põldu umbes 500 meetri kaugusel. Sokk liikus piki põldu minust just eemale, nii et otsustasin talle lähemale liikuda. Liikudes tuulega risti hakkasin talle juba üsna lähedale jõudma, aga selleks ajaks, kui vahemaa oli laskmiseks juba enamvähem piisav, jõudis ta niidetud põllult kõrge heina sisse minna.
Liikusin vaikselt sinnapoole, kus sokk heina sisse läks ja kui olin sellele kohale juba üsna lähedal, siis märkasin heina sees liikumist. Sokk hakkas just niidetud põllule tagasi astuma. Ta oli kõrge heina seest välja astumise hetkel minust vähem kui kümne meetri kaugusel. Õnneks olin ma püssi juba enne palge pannud, sest nii kui sokk niidetud põllule astus hakkas ta mind kohe vaatama. Vajutasin siis päästikule, kõlas pauk, mille peale sokk kõvasti ehmatas paar hüpet kõrvale tegi ja siis metsa poole kalpsas, ise samal ajal haukudes.
Ei teagi, kas süüdi oli liiga väike vahemaa, või suutsin ma püssi viimasel hetkel päästikuga ära tõmmata, aga igatahes kindel oli see, et soku pihta kuul ei jõudnud (tollel hetkel ei jõudnud ennast isegi piisavalt kiruda).
Järgmisel päeval läksin kohe sama koha poole, kus ma seda sokku lasknud olin. Tundus, nagu ta juba ootas mind seal. Tuul oli täpselt tema poole ja üsna kohe sai ta lõhna kätte, aga sellest hoolimata sain lasu teha ja sokk oli peale mõnekümnemeetrist jooksu maas.

Antud isendil oli ninaõõs paksult kiinivastseid täis.

Hetkel kaalub kolju koos sarvedega 480 grammi.

Endale tegin jahinoa ise. Tera toorik sai tuttavalt sepalt tellitud, millele sai siis tahetud kuju antud ja faas sisse käiatud. Käepide on tehtud sanglepa pahast ja tera pikkus on 13 cm-i. Kuna nuga on vastvalminud, siis katsetada pole veel saanud, aga küll järg ükskord sinnani ka jõuab

Alustasin eelmisel aastal nugisepüügiga ja veebrurari lõpuks oli tulemus 0. Pole mina aru saanud, mis ma valesti tegin, sest mingil hetkel tundus jälgi ikka metsas olevat, aga kastide juurde ei läinud mitte üks. Väljas oli mul 6 kasti ja söödaks panin nii vanu meekärgi, kui ka linnurappeid.
Lohutasin end mõttega, et ju need kastid alles liiga uued on, et nugis sisse ei taha ronida. Kastid olid mul suveläbi metsas ja vahepeal viisin sinna söödaks paar räime ka, nüüd varsti viin kastidele rauad ka peale, ju siis paistab, kuidas see hooaeg läheb. Aga kui sel aastal sama tulemus on, siis ei oska küll enam miskit ette võtta.

Saab seda Pinewoodi ka talvel kanda, aga lihtsalt natuke riideid on tarvis alla ka panna Enda omaga sai talve läbi käidud, aga segas ainult see, et sai ta kuramus natuke vales mõõdus tellitud ja tänu sellele ei mahu pluusi kapuuts hästi kraevahelt välja, aga oma töö teeb see ülikond ikkagi ära.

JJ-i küll ära võta, pigem siis juba see Pinewood. JJ hakkas mul üsna kiiresti vett läbi ajama, aga Pinewood on siiani korralikult vett pidanud ja võrreldes JJ-ga hingab ka palju paremini. Talvel panen sooja pesu ja ühe pluusi ka veel alla ja nii ei hakka ei külm, ega palav.
Jaanuarikuus sai isegi metsas lõkkeääres ööbitud ja seal oli kenasti näha, kuidas pärast jooksmist maha istudes hakkasid riided aurama. Kuna pole ise paremat proovinud, siis minu jaoks on Pinewood ikka üsna hea. Igatahes soovitaksin Pinewoodi enne JJ-i .

Messer kirjutas:See kõukumus on ka minul olemas.
Maailm meie ümber koos valdava enamuse arvamusega on muutunud. Ja ei saa öelda, et just kõige õigemas suunas. Aga natukene peame sellega arvestama, et ujume nii ehk naa vastuvoolu. See on aga õige, et rääkida tuleb õigest jõust. Sellest mis rähnipoja puu otsa ajab ja seda põlvest põlve. Usutav ja arusaadav on see jutt aga enamjaolt ainult siis kui jahimehed omavahel neid asju arutavad.

Kuna praegune nn. vool viib nähtavasti kose poole, siis see, et me vastuvoolu ujume on hädavajalik ja arvatavasti sõimatakse ja põlatakse jahimehi seni, kuni terve jõgi saab vastuvoolu voolama pandud. Omast kogemusest võin öelda, et paljud inimesed saavad jahist aru ja ei põlga seda enam, kui nad on oma silmaga näinud ka jahi seda poolt, kus loomade laskmist ei ole, aga inimesi on tohutult ja ilmselt on liiga palju tahetud, et kõik seda mõistma hakkavad. Aasta tagasi, kui jahiluba sai tehtud, siis paljud küsisid, et miks/milleks ja kui saadi vastuseks, et terve suguvõsa on jahimehi täis ja ju see jahikirg veres on, siis vaadati küll sellise pilguga nagu jahikirg oleks sama mis tapahimu.

Kurvaks teeb see inimeste mõistmatus

Praegu on kasutusel 13g Sako hammerheadid. Ega see auk tegelikult nii meeletu ka ei ole, arvestades seda, et verevalumit miskitpärast ei jää. Kui praegune karbitäis hammerheadidega otsa saab, siis arvatavasti katsetab järgmiseks 12.7 Alaskasid. Kui päris ausalt öelda, siis ega vist sellest torust muid poolmantleid peale hammerheadide proovinud polegi .

Igasugune antud relva/kaliibrit puudutav jutt aitab

Kuna ülalnimetatud relv on minumeelest suhteliselt vähe levinud, siis tahaks teada paljudel foorumlastel antud relvaga kokkupuuteid on olnud? Oma vanamehel on see ''kahur'', aga kellelgi teisel pole taolist küll märgandud.
Samuti võiks arvamust avaldada kõigi 8x57 püsside kohta, näiteks mis neis head või halba on.
Oma kogemuste põhjal tean rääkida, et tagasilöök on tal üsna mehine ja looma sisse teeb ikka kena augu . Üks põhilisi asju mille pärast see relv minumeelest nii hea on see, et ta viib küll loomast rusikasuuruse augu läbi, aga verevalumit ei jää ja loomad on tavaliset ikka kohe maas.

Mul esimest aastat löksud väljas.Siiamaani pole ühkti löksu läind. Jälgi on kövasti, sööt peaks ka nagu öige olema(kärg ja mesi), aga nugised ei taha mitte raudade vahele ronida

Meil oli enne lund mõne liivase koha peal isegi nugiste jälgi näha ja vahest nägi nugist ennastki, aga peale lume tulekut pole nugistest ühtegi jälge, nagu oleks järsku välja surnud .

Ja mis peibutuslõhn see on, kui saladus pole ?

Mis sa söödaks kasutad?

To Sooviku: Võimalik tõesti, et vale lugu mängib Mul pole praegu raudu kastides, aga kui panen siis mõtlen midagi välja, et koguaeg juures ei peaks käima.