Jääger-online jahindus foorum

Kahjuks täpselt nii. Maris selgitas mulle, et kui eeskirjas oleks kirjutatud FCI asemel EKL, siis oleksid nii eelnimetet hagijad ilusti koos Soome hagijaga ühes paadis ja vene spanjeliga saaks teha linnujahti.
Eks näha ole, kas jahieeskirja parandama ka hakatakse. Loodetavasti teatud nüanssides küll.

Aga kes keelab? Võib ju proovida

Praegu kehtiv eeskiri sätestab nii:

(18) Koprale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või taksi või terjeriga 1. augustist 15. märtsini. Koprale võib pidada jahti laikaga 1. oktoobrist 28. veebruarini. Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või looma välja püüda taksi või terjerit kasutades 1. augustist 15. aprillini. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või looma püügina taksi või terjerit kasutades maakonna keskkonnateenistuse loal.

Ainult laikaga. Uues eeskirjas on lubatud ka teised jahikoerad. Minu viga, vabandan laikaomanike ees

Nii ma aru saingi. Lihtsalt kuna enne võis kobrast jahtida ainult taksi või terjeriga, siis nüüdsest ka näiteks laikade, hagijate ja linnukoertega.

FCI 3. ja 4. rühm on vastavalt siis terjerid ja taksid. Aga jah, tundub et siis ka ülejäänud jahikoertega.

Minu andmed pärinevad siit
http://register.kennelliit.ee/reg/

FCI tunnustuseta tähendabki seda, et nad peaksid kuuluma hagijaliste rühma aga niikaua kuni FCI tunnustust ei ole, on nad siiski rühmas 0.

Maris äkki täpsustab.

Uus jahieeskiri võeti siis vastu.

(9) Hall- või valgejänesele võib pidada jahti FCI 3., 4., 6. ja 10. rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni.

Eesti, läti, leedu, vene ja vene laiguline hagijas on rühmas 0, seega nendega on nüüdsest jaht jänestele keelatud. See-eest võib neid koeri kasutada suurulukijahis.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013051

Tubli töö
Mind hakkas painama mõte, et kui panna kõrvuti verejälge ajama koer, kes on õpetatud jälge tegema ainult rihma otsas ja selline koer nagu sul Karu on, siis kummaga jälitades saab ennem (ajaliselt või vahemaaliselt) armupaugu ära teha.

Kuna uus jahiaasta algas 1. märtsist, maksid jahimehed ära piirkondlikele jahiühingutele (klubidele) aastase maakasutuse tasu. Kas nüüd see 10 eurot tuleb maksta siis sellele lisaks?
Samuti võis artiklist lugeda ridade vahelt, et siis ajakirjale rahastust enam (nii palju) ei saa olema?

Kiidetakse Samsung Galaxy Xcoverit ja ka uut, Xcover2 telefoni. Xcover 2 on kiirema protsessori, suurema mälumahu, parema kaamera ja uuema tarkvaraga. Hinnavahe on muidugi ka, vanem mudel maksab ca 170-190 eurot, uuem on sinna 300 kanti.
Ise olen kasutanud vahelduse mõttes erinevaid nutikaid aga siiamaani jään truuks nuppudega Nokia C5.00-le. Eelistan metsas käimisel siiski füüsilisi nuppe puuteekraanile. Kui kunagi vahetuseks läheb, siis on plaanis võtta Xcover2, ennekõike tema niiskuskindluse pärast (ei ole põrutustele kindel). Sonyl on nn kindlamaid telefone ka mõned - uuematest siis Xperia Go (ca 200 eurot) ja Acro S (400 euro ringis), nende kohta võib öelda, et Sonyle tavapäraselt lühike aku kestvus, samas hea tundlikkusega ekraan ja hea pildiga kaamera.
Tuttav ostis omale Cat B15 nutika, kuna asi on veel nii uus, siis mingeid miinuseid ei osanud välja tuua, mugav ja hea kasutada. Küll ei küsinud ma, kas eesti keele tugi on, igatahes tavalisel B25-l eestikeelne menüü puudub.

GPS osas tuleb au anda Nokiale, kellel on siiamaani ainukese telefonitootjana enda kaardirakendus ja mälukaardile salvestatavad kaardid. Teistel on vaikimisi ainult GoogleMaps või alla laetavad litsentsiga GPS-tarkvarad.

See talv käisime ühte sellist nülgimas, kellel polnud mitte ühtegi silmaga nähtavat vigastust aga oli ka ühe külaelaniku maja taga võsas maas. Peale nülgimist selgus, et oli autolt löögi saanud ja läinud teest mitusada meetrit eemale, kus siis maha jäi. Eks närilised-varesed võtavad kohe oma osa, kui leiavad.
Samas pildilt paistab et maa on paljaks sulanud, siin kenadised vihmad võisid vabalt kiskjate (koerte) jäljed ka ära sulatada, nii et mitte midagi aru pole saada.

Minul ka kasutuses sügisest saadik JJ Forest ülikond. Pükstel voodrit sees ei ole, jopel on võrkvooder. Materjal ise on õhuke, veekindlusest (või niiskuse hülgamisest) suurt unistada ei tasu - see on ikka konkreetselt kuiva ilma riietus. Ajajana ja üldse liikuva jahi puhul on see riietus hea, laseb kehal hingata ja tõesti kahiseb vähe. Pükstele õmblesin ise sisse sooja voodri, nii olen selles riietuses käinud läbi enamuse ajujahtidest nii sügisel, kui pool talve. Alla meriinovillane soe pesu ja ülespoole lisaks siis vastavalt ilmale kas fliis või paks kampsun. Kannatab metsas käia küll, viibin koertega päris tihti metsas ja läbin erinevat metsa, pole siiamaani kuskilt midagi lahti ega katki tõmmanud veel.

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/ ... k_2011.pdf

Kroonilist kulgu iseloomustavad kasvupeetus, depressioon ja vahelduv palavik. Liigeste ning näo- ja alalõuapiirkonnas võivad tekkida tursed (Alaots jt, 2006). Samuti võib täheldada keratiiti, naha
nekroosi, köha, abortide esinemist, diarröad ja oksendamist. Kõhnumine ja kängumine võivad olla
ainukesedsümptomid. Haigestunud loomade surma põhjus SAK kroonilise kulu korral on
kopsupõletik. Suurem osa paranenud loomadest jääb viirusekandjaks (CESPH, 2006).

Ehk oleks mõttekas katsuda vähemalt üks selline isend kätte saada ja uuringule saata?

http://www.jagdhof.ee/?peaID=2&subID=351&art=358
Neil peaks kodulehe järgi nagu olema.

Nagu lugeda võis, siis kohalike jahimeeste abiga. Tubli töö!
http://www.postimees.ee/1189420/inspekt ... l-salakuti