Jääger-online jahindus foorum

Mitte ühtegi pilti ei leidnud sellelt lehelt, mingit täpsemat infot. Samuti ei leia google otsingust mitte midagi. Loodetavasti jõuavad nad millalgi muu info ka üles panna.

valimae kirjutas:tegemist on täiesti puhast verd tugeva taksiga lihtsalt mingitel põhjustel pole pabereid. Arsti visiidil käies saime ka palju kiita ja arsti sõnul polnud ta juba pikemat aega nii tervet ja tugeva kehaehitusega taksi näinud. Peale vaadates taks mis taks.

Ega vist ei ole mõtet hakata lahkama taaskord teemat paberid vs mitte paberid. See, mis põhjusel koeral tõutunnistust ei ole, on ilmselt 100% teada vaid kasvatajale. Kutsika ostjale võib ta ju tuua sada erinevat põhjust. Sageli selle "lihtsalt mingitel põhjustel" taga peitub siiski see, et vanematel pole tõutunnistusi.

Sõltub, mida harjutada tahad. Tehisurg rebasega on muidu Jõgeval, Roosiaia talus (Marju Merila) aga see hetkel ei tööta, sest tekkis konflikt uru omaniku, loomakaitsjate ja Jahikoerte tõuühingu poolt seatud eeskirjade vahel. Loodetavasti saab asi millalgi korda.
Lätis on tehisurg Dalderis, Riiast 15 km Liepaja poole, seal saad harjutada kährikuga ja kokkuleppel ka mägraga. Koha peal on väga asjalikud instruktorid, kes tegelevad jahikoertega ja oskavad anda ka hinnanguid (on ühtlasi ka kohtunikena) Dalderis järgmine harjutuskord on 6. aprillil, kui on soovi sinna minna, siis võin anda kontaktid ja asukoha. Üldiselt, kui jagad vene keelt või inglise keelt, siis saab infot siit: http://www.ltmtk.lv/Forum/forumdisplay.php?fid=8
Metsseaaed on Eestis hetkel Tõstamaal (omanik Jaanus Kuusik) ja Alaveres (Mõnistes on ka aga seal siga hetkel ei ole). Nende kohta leiad infot ka siitsamast foorumist
viewtopic.php?f=7&t=6567
ja viewtopic.php?f=7&t=8823

Ma küll tõesti ei näe eriti vajadust segaverelisel koeral jahiinstinkte üles ajada aga eks omanik ise teab paremini.

Esimene küsimus, on et milleks? Jahikoerana võib nii või teisiti Eestis kehtiva seaduse (ja ka uue seaduse) kohaselt kasutada koera, kellel on kehtiv jahipass. Jahipassi saamise tingimusi saab lugeda EJK tõuühingu lehelt.
Teiseks: eks sa saad kokkuleppel harjutada ikka aga ametlikku eksamitulemust ei saa, sest ametliku tulemuse jaoks on siiski vaja tõutunnistuse olemasolu.

aivar00-le vastuseks. Ei saa päris nii ka öelda, et peamiselt naised jahimehi sõimavad. On ikka tugevamas sugupooles ka neid, kes põlastavad jäägreid maa põhja.
Küllap see "kirg" ikka igaühes meist peitub, iseasi on see kui tugevalt see avaldub. On neid, kes saavadki tõesti naudingu kätte looduses viibimisest ja lepivad boonusena aegajalt ka saagiga, kuid on neid, kelle jaoks on päev täiesti läbi kukkunud kui pole saanud pauku teha ja saaki kotti pista. Eks see on suuresti igaühe enda teha, kas ta endaga oma sisemuses on rahu sõlminu või mitte. Oma tutvusringkonnas olen näinud mõlemaid ja ise jään sinna esimesse kategooriasse.
Tavalistel inimestel, kes jahindusega lähedamalt pole kokku puutunud, on lihtne teha üldistusi kõigi kohta, eriti kui silma torkavad just need, kes jahimeestele au ei tee. Täpselt samamoodi üldistavad koerteta inimesed, et koeraomanikud lasevad koertel igale poole sittuda ja vabalt ringi joosta ja lastetud inimesed üldistavad, et lapsevanemad lasevad oma lastel teha kõike mis pähe tuleb.
Selline suhtumine on minu arvates inimlik (kahjuks) ja peegeldabki seda et meie praeguses ühiskonnas võtab võimust pealiskaudsus, kus tahetakse näha ainult ninnunännut ja oma ninast (egost) kaugemale ei nähta.

Jätk sellele loole, ehk selgitus
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=65808338

Loomade hoiupaiga poliitika on selline, et emased koerad enne uude koju andmist steriliseeritakse, välistamaks koerte edasine paljundamine. Eriti veel puhtatõuliste koerte puhul, kus on seda suurem võimalus koeral sattuda pahatahtliku paljundaja kätte. Kuna kohustuslikud kaks nädalat on kohe läbi, siis on hoiupaigal igasugune õigus koer uuele soovijale ära anda. Omaniku mureks jääb kahjuks see, et ta kahe nädala jooksul ei ole suutnud endast märku anda.

Kuniks retsept veel meeles on, siis panen kirja ka, ehk on veel neid, kellel sügavkülmas põdrafileed seismas
Materjaliks siis ca poole kilone tükk põdra seljafileed, ungari pekki (ilmselt sobib tavaline küüslauguga soolapekk ka), soola-pipart ja üks sibul.

Pikkida fileetükk pekiga (no mina panin ikka mõnusalt), siis hõõruda tükk soola ja pipraga sisse (panin purustatud, mitte jahvatatud musta pipart), panna fooliumile (tegin kahekordse fooliumiga) paar õhukest viilu soolapekki alla, siis viilutasin sibularõngad soolapeki peale. Kõige peale eelnevalt töödeldud fileetükk fooliumisse keerata (läikiv pool seespool) 180-kraadises ahjus u 1h15min, siis kuum alt ära ja jätsin järelvalmima ca pooleks tunniks. Soovitavalt võiks all olla mingi ahjuplaat, juhuks kui vedelik fooliumist välja immitseb.

Liha jääb hästi mahlakas ja pehme.

Meenutus eelmise aasta maikuust, kui söödakohal käisid väikeste vahedega mäger, seakari kahe peakonnaga, kits ja part. Part üritas sigade vahelt vilja minna närima aga sead ei arvanud sellest midagi

See taandub omavaheliste suhete alla taaskord. Küll ja küll on teada juhtumeid, kus pahatahtlik kasvataja nõuab väga heade tulemustega (kasvõi siis näitusemaailmas) koera endale tagasi ja et pole ostudokumenti, mis tõendaks koera omanduse üleminekut, siis on isegi kohtu kaudu niimoodi koeri tagasi võetud. Ilmselt jahikoeranduses selliseid keisse pole olnud. Õnneks

Kiibinumbri lemmikloomaregistrisse kandmise mõte on ikka selles, kui koer peaks minema jooksu ja keegi ta üles leiab, siis saab sedapidi suht kiiresti omaniku kätte. Jällegi - nii palju on koeri, kellel kiip olemas, registris pole ja omanikku ei leia. Kui registris on vanad andmed, siis võib minna ka nii, et koer on vahetanud vahepeal mitu korda omanikku ja keegi ei tea, kes see õige omanik siis lõpuks on.

Võib ka nii jah aga kui uus omanik ei ela Tallinnas, siis juppmaad odavam tuleb see posti teel teha

Kui koera müüsid, siis täitsite tõenäoliselt ära ostu-müügi lepingu, nagu näiteks see
http://www.kennelliit.ee/est/dokumendid ... stmyyk.pdf

Kutsika omanik sai siis ühe ex, lisaks koera tõutunnistuse, vetpassi (ja kutsika)
Nüüd selle jaoks et koeral kennelliidus omanik vahetuks, tuleb täita omaniku registreerimise blankett, mille saad EKList (isekopeeruv blankett kolmes eksemplaris), mille täidate ära sellesama müügilepingu alusel, üks ex jääb sulle, üks kutsika omanikule ja ühe saadad EKLi.

Kui kutsikas oli kiibitud ja registrisse kantud sinu kontaktidega, siis uus omanik läheb sellesama omaniku registreerimise blanketi ja vetpassiga oma loomaarsti juurde ja laseb teha lemmikloomaregistris muudatuse (tasu oli vist ca 10 euri). No või kui veel ei olnud registrisse kantud kiibinumbrit, siis saab omanik kohe arstil paluda koer enda nimel registrisse kanda.

Koer on kodus tagasi.

Viimane saade (vaadatav juba ka netist) oli küll päris hea. Virgi on tubli ja asjalik ja paistab, et kaamerahirmu ka nagu enam ei ole. Meeldis see, et näidati soojuskaamera pilti (mingil määral ehk reklaam?). Jahikantsel oli ikka
Veidi ajab segadusse köögi ja jahipildi pidev vahetumine aga sellega harjub ära, muidu kui jätta köögipool saate lõppu tervenisti, siis vist enamus seda enam ei vaataks.

Pakun omalt poolt Bojaaritar