Jääger-online jahindus foorum

no siga seaks, aga ega sokultki matsu kolmnuka pole meeldiv saada.
Lugu siis juhtus endaga sel aastal.
Mõned minutid enne täieliku pimedust sai sokule põlluservas mats ära tehtud, sokk kahe hüppege metsas- vaikus.
Varasematest kogemustest tarkust saanuna ei hakanud kohe järgi jooksma vaid läksin koju,paarsada meetrit, jõin kohvi jagasin elamust ja ca tunni pärast läksin otsima. Mõtlesin koerale ka natuke põnevust teha ja võtsin kaasa. Püssi paraku ei pidanud enam vajalikuks kaasa vedada, piirdusin noa ja lambiga. Soku jälgedele jõudes lasin koera lahti. kui koer toominga patsikusse oli kadunud otsustas lamp streikima hakata. Saanud kümmekond meetrit patsikusse siseneda jooksis koer mulle vastu ja möödagi, vaatasin veel järgi et kuhu nüüd kui käis mats kolmnurka, matsust selili ja kohe oli jalgupidi otsas ja sõtkus nagu leivataigent muiste. Tõmbasin käed näo ette,et naine ikka ära tunneks, õnneks tuli koer kohe tagasi ja ajas soku eemale, ajasin ennast püsti ja nägin kuidas koer sokku kaelast hoides sarviku külili keeras(stiilipunktid 10)ja siis aitasin noaga selle tralli lõpetada.
Kaks päeva kõht valutas. Loom pole naljaasi

samas ega keegi ju ei sunni kedagi kitsele aju tegema, lihtsalt antakse võimalus seda teha kes soovivad.
alati on ju võimalus oma limiit põllus varitsedes valiklaskmisega ära lasta ja sarvesokkud kosuvad.

midagi laserpadrunile sarnast ?!

sellel nov. valiklaskmisel on teine tahk veel, tegelikult on pea kõigil pulgajukudel ja muidu kiduratel sarved peas, siis nudi sokku lihtsalt ei näpi

meil on küll kõigil sigadel meeste nimed peal kelle sööta söönud
ega see viljast laskmine on jah nii ja naa, vahest paistab ainult turi ja kõrvad aga ikka lastakse

käesoleval juhul vist lasti parkida kellegil, ja seega tundub olevat tegu parkali pooliku tööga.
endal oli ka sama jama, kui kätte sain oli ilus pehme aga nüüd paras kang

vanas seaduses oli eraldi real kirjas et ühele relvale pole kappi vaja, et lihtsalt raskelt avastatavas kohas(voodi all) võib hoida.
nüüd seda rida ei leidnud. peab siis nüüd kapp olema?
kah naljakad kujud, tea kus kohast see kapp järsku võetakse.
pärast on homme politseiniku onu ukse taga.
hoiutingimuste rikkumise eest korjab veel toru ka käest ära

bambino kirjutas:

Kallekke kirjutas:Tea kuidas neid jagama hakatakse ja kus,endal ka kuulmine miinuse poolel juba sest paugutamisest-arst ütles peale testi.
kas peab mingi soetamisloa ka kuskilt võtma ja kui väljast tellida kas peab maaletoomisloa ka hankkima-järsku kaupmehed oskavad öelda täpsemalt,Mart;Villem.....jne.

Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.

(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva spordiorganisatsiooni liige.
et palju meist siis on mingi org. liige. tundub et tavalisest jahimehest mindi ikka mööda, kes 300-400 lasku suvel tiirus teeb. ei tea kül ühtegi kohaliku organisatsiooni ja ega polegi tahtmist kellegiga liituma hakata selle pärast.

aga mis oleks selles halba et maaomanik astub kohaliku seltsi

emise hädakisa

ise olen vulkanile pidama jäänud ja üks põhjus on et pehme tinaotsaga kuulidel ei olnud peale korduvat salvest rauda lükkamist kuuli ots kaugelt mitte ümara otsaga.
kui oluline see on ei tea aga mulle ei meeldinud lömastunud otsaga kuulid

niipalju kui mina aru olen saanud siis kärntõbi=sügelised.
vahe selles rebased lisaks kraabivad ennast marraskile, käpad neil reeglina igast mikroobe/mustust täis mis marraskil naha all lisaks oma töö teevad.

oli endal ka juhus sokuga paar aastat tagasi kui läksin läbi metsa varitsuskohta. enne põlluserva jõudmist nägin et sokk oli juba paigas. mind ta polnud veel näinud, kül aga kuulnud. kükitasin vaikselt maha ja sokk, uudishimulik nagu ta on hakkas ise ligemale astuma. meie vahele jäi üks murdunud okstega toomingas mille taga ma olin ja okste vahelt piilusin mis vanamehel plaanis. oli mul veel kukkedega kaheraudne, tõmbasin vaikselt kuke vinna, väike värin tuli juba sisse, lõpuks oli jäänud meie vahele 7-8 meetrit, ättil oli pea juba valge aga sarv korralik 3+3. plaan oli kindel "võtan ära", oleks ma ennast sealt okste tagant püsti sirutanud poleks sel sokul olnud mingit võimalust. aga sekund enne seda hetke ajas sokk kaela sirgeks ja lasi kuuldavale vaikse inina, nagu kitski iniseb. hetkega kadusid igasugu mõtted sarvedest seinal. tõusin püsti ja ütlesin vanamehele:" Mine koju:". Ja läkski

to kult:
ja kui sead nisupõllu tagurpidi keeravad siis on jälle paha, aitab vana hea ajaleht. Minu teada seesama vend alles oli mingi jamaga lehes, terve lehekülg oli nuttu täis- mõni kohe armastab lehti.

eks ole ka majaomanikul endal süüd omajagu. egas see pukk sinna nüüd üle-öö ka kerkinud kipun ma arvama. eks läinud ja arutanud asjapulkadega endaga. aga muidu hoiab vagusi moka maas ja kui meestel töö tehtus siis padavai lehte kaagutama. arvan et omanikud kuulevad sellest probleemist ka esimest korda alles lehe vahendusel.