Otsing leidis 401 vastet
- K Mär 02, 2022 9:58 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: VENE-EUROOPA LAIKA
- Vastuseid: 3
- Vaatamisi: 3231
Re: VENE-EUROOPA LAIKA
Head ja väärt koera ei müüks keegi maha!
- T Sept 22, 2020 10:00 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Koera GPS Alpha 200i
- Vastuseid: 15
- Vaatamisi: 13461
Re: Koera GPS Alpha 200i
slauri kirjutas:Pagan, ei rohkem ega vähem, kui kuuaega.
Kogu meie jahiselts läks üle uuele süsteemile.
Ah mis sa vatrad siin
- E Mai 25, 2020 9:12 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: "Muu jahikoera tõugu tõendav dokument"
- Vastuseid: 43
- Vaatamisi: 37052
Re: "Muu jahikoera tõugu tõendav dokument"
Võimalik ,et ma millestki valesti aru saanud,aga minu teada see lugu ei puuduta EKL vaid EJKT ! EKL-il jumala savi mis paberitega sa metsas käid!
- P Jaan 12, 2020 5:29 pm
- Foorum: Artiklid
- Teema: Lugu kolmest põrsakesest
- Vastuseid: 36
- Vaatamisi: 21371
Re: Lugu kolmest põrsakesest
UUDISED 9. JAANUAR 2020
Kolme põrsakese õnnetu lõpp tegi Valgamaa jahimeestest salakütid 31
Valgamaal Rebasemõisa külas kõlasid 2018. aasta detsembris lühikese vahega neli lasku. Surnult jäi maha tabamuse silma saanud tiine metsseaemis, sealsamas lebasid kolm põrsast
Kiired ja täpsed tabamused uluki küttimisel on hea jahimehe tunnuseks, aga seekord oli osav laskja salakütt. Sellest valede ja mitme seaduserikkumisega rikastatud juhtumist sai alguse ligi aasta kestnud kohtuvaidlus, mis leidis lahenduse poolteise kuu eest.
See oli äsja lõppenud aasta üks tõsisemaid ja suurema trahvisummaga jahiseaduse rikkumisi. Valgamaa küttidel Tarmo Zimmeril ja Jaan Õunapuul tuleb kummalgi tasuda 760eurone trahv ja kahepeale hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 2400 eurot. Mõlemad on esitanud keskkonnainspektsioonile avalduse trahvi ja keskkonnakahju ositi hüvitamiseks.
Kohtu hinnangul rikkusid mehed jahiseaduse paragrahvi, mille kohaselt karistatakse jahiloata küttimise eest trahvi või arestiga. Jõusse jäi mõlemale määratud maksimumilähedane 760eurone trahv.
Peale selle rikkusid mehed seadusepügalat, mille järgi ei tohi relva jätta järelevalveta, aga seda mehed tegid, kui peitsid jahipüssid endast 600–700 meetri kaugusele.
Zimmerit karistati ka selle eest, et ta pidas jahti keelatud relvaga. Ta tulistas sigu poolautomaatrelvast, millel on rohkem kui kaks padrunit mahutav salv. See võimaldab tulistada kiiresti järjestikuselt palju laske.
Siga oli haavatud ja relv oli kotis
Kahe jahimehest sõbra lugu 2018. aasta 29. detsembril juhtunust erineb sellest, mida rääkisid tunnistajad ja asitõendid. Tartu maakohtu kohtunik Roman Levin kütte ei uskunud ja riigikohus nende hilisemat kaebust menetlusse ei võtnud.
Meeste selgituse saatuslikust päevast, mis neist seaduse silmis salakütid tegi, lasi kohus auklikuks. Nii Tarmo Zimmer kui ka Jaan Õunapuu selgitasid oma käitumist ühesuguselt – järgnev on kohtuotsuse peale esitatud kaebuse ümberjutustus.
Zimmeri sõnul väljastati talle 2018. aasta augustis suurulukiluba Lüllemäe jahipiirkonnas ühe metssea laskmiseks. Ta otsustas seda kasutada sama aasta 29. detsembril ning kaasas jahile oma vana tuttava Jaan Õunapuu, kes pidi jahiala piirama ja loomi suunama.
Zimmer tulistas üht teed ületavat suurt siga, kes lasu järel küll kukkus, kuid jooksis seejärel minema ning suundus naabruses asunud Karula jahiseltsi maadele. Neil maadel metssea küttimiseks Zimmeril luba polnud.
Kütt selgitas, et kuna tegemist oli sea haavamisega, siis haavatud looma tuleb jälitada, mida nad ka tegid, aga selleks liikusid nad teise jahipiirkonda. Zimmer läks kohale Õunapuu jahikoera haukumise peale ning nägi, et “koer haugub sama suurt siga, keda ta haavas tee peal, ning tegi seega seale ühe tapva lasu”.
Tapetud emis ja kaks põrsast, kolmas põrsas leiti pisut eemalt kuusestikust. Foto esiplaanil on jahikoer.
keskkonnainspektsioon
Kuid surnud sea juurde jõudes märkasid Zimmer ja Õunapuu läheduses ka kahte surnud metsseapõrsast. Sealsamas oli nende sõnul näha võõraid jalatsijälgi. Nad otsustasid suure sea autoni vedada ning kuna maastik oli raske, relvad seniks sündmuspaika ära peita.
Zimmeri sõnul kasutas ta küll poolautomaatset relva, aga see oli ilma salveta ning sisuliselt oli seega tegu ühelasulise jahipüssiga, mida tuli iga lasu järel uuesti käsitsi laadida. Padrunisalv oli tema kinnitusel autos relvakotis.
Jaan Õunapuu esitatud kaebuses kattus tema jutt Zimmeri omaga. Õunapuu sõnul oli tal kaasas relv, aga seda ta kotist välja ei võtnud. Metssea leidsid nad koera haukumise peale ning siga sai ühe surmava tabamuse. Looma juurde jõudes märkasid nad aga kahte surnud metsseapõrsast ja palju inimeste jalajälgi ning nad said aru, et need põrsad on keegi varasemalt lasknud. Kokku nelja sea laskmisest ei teadnud ta midagi.
Nii Zimmer kui ka Õunapuu võtsid omaks ainult relvade järelevalveta jätmise.
Jäid vahele teistele küttidele
Tunnistajad ja asitõendid rääkisid teistsugust juttu. Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht ütles Maalehele, et loata jahipidamise ehk salaküttimise juhtumist teavitasid keskkonnainspektsiooni naaberjahiseltsi liikmed, kes püssipauke kuuldes sõitsid sündmuskohale, sulgesid tee sõidukiga ning pidasid salaküttimise kahtlusega isikud inspektorite saabumiseni kinni.
“Keskkonnainspektsioon tänab mainitud jahimehi, tänu kelle kohusetundlikule tegevusele ja julgusele sai võimalikuks juhtumi lahendamine ning süüdlaste karistamine,” ütles ta.
Esitatud tõendid lükkasid ümber kahe jahimehe väite, et nad küttisid vaid varem haavatud emise ja avastasid surnud põrsad alles pärast emise küttimist.
“Väidetaval haavamise kohal (tee peal) ega metsa all metssea jälgedel verd näha ei olnud,” sedastas keskkonnainspektsioon. “Samuti tuvastati, et mööda metssigade jälgi ei olnud keegi enne keskkonnainspektsiooni töötajaid liikunud.”
Salaküttide sõnul nägid nad emise juures kahte tapetud põrsast, aga sündmuskoha jäädvustamisel ning ümbruse uurimisel avastati kolmas maha lastud põrsas emise mahalaskmise ja kahe põrsa asukohast tosinajagu meetri kaugusel tiheda kuusestiku seest.
Kõigil kütitud metssigadel, nii emisel kui ka põrsastel, oli üks tabamus, mis tähendab, et kütiti haavamise tunnusteta loomad. Samuti ei olnud ükski kütitud loom veel kangestunud ega veri hüübinud, mis tähendab, et kõik loomad kütiti samal ajal.
Kui kohus on otsustanud, siis on otsustanud, mis seal enam vaielda.
“Kui hinnata kirjeldatud tõendeid kogumis, siis tekib küsimus, kui suur on tõenäosus, et keegi tuvastamata isik küttis samas kohas kolm metsseapõrsast ja hetk hiljem sattusid täpselt samasse kohta Zimmer ja Õunapuu ning kütivad enda arvates haavatud emise,” märkis keskkonnainspektsioon. “Seega saab menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis hinnates teha tõsikindla järelduse, et Zimmer koos Õunapuuga ühiselt ja kooskõlastatult pidasid Karula jahipiirkonnas jahti, mille käigus Zimmer küttis neli metssiga, omamata jahiluba, ja menetlusaluse isiku kohtule esitatud kaebuses toodud väidetel, et toimus haavatud uluki jälitamine, puudub alus.”
Samuti ei nõustunud keskkonnainspektsioon Zimmeri väitega, et tal oli poolautomaatse jahitulirelvaga kaasas küll rohkem kui kahte padrunit mahutav salv, kuid ta kasutas relva ilma salveta. Inspektsioon nentis, et esiteks on seda relva ilma salveta laadida äärmiselt ebamugav ning kuna kõik metssead olid surmatud ühe lasuga, sooritas Zimmer lühikese aja jooksul vähemalt neli lasku.
Kohus andiski keskkonnainspektsioonile õiguse.
Tarmo Zimmer ütles Maalehele, et seadust saab tõlgendada mitut moodi ja ta ei soovi lehes avaldamiseks teemat pikemalt kommenteerida. “Kui kohus on otsustanud, siis on otsustanud, mis seal enam vaielda,” lausus ta
Kolme põrsakese õnnetu lõpp tegi Valgamaa jahimeestest salakütid 31
Valgamaal Rebasemõisa külas kõlasid 2018. aasta detsembris lühikese vahega neli lasku. Surnult jäi maha tabamuse silma saanud tiine metsseaemis, sealsamas lebasid kolm põrsast
Kiired ja täpsed tabamused uluki küttimisel on hea jahimehe tunnuseks, aga seekord oli osav laskja salakütt. Sellest valede ja mitme seaduserikkumisega rikastatud juhtumist sai alguse ligi aasta kestnud kohtuvaidlus, mis leidis lahenduse poolteise kuu eest.
See oli äsja lõppenud aasta üks tõsisemaid ja suurema trahvisummaga jahiseaduse rikkumisi. Valgamaa küttidel Tarmo Zimmeril ja Jaan Õunapuul tuleb kummalgi tasuda 760eurone trahv ja kahepeale hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 2400 eurot. Mõlemad on esitanud keskkonnainspektsioonile avalduse trahvi ja keskkonnakahju ositi hüvitamiseks.
Kohtu hinnangul rikkusid mehed jahiseaduse paragrahvi, mille kohaselt karistatakse jahiloata küttimise eest trahvi või arestiga. Jõusse jäi mõlemale määratud maksimumilähedane 760eurone trahv.
Peale selle rikkusid mehed seadusepügalat, mille järgi ei tohi relva jätta järelevalveta, aga seda mehed tegid, kui peitsid jahipüssid endast 600–700 meetri kaugusele.
Zimmerit karistati ka selle eest, et ta pidas jahti keelatud relvaga. Ta tulistas sigu poolautomaatrelvast, millel on rohkem kui kaks padrunit mahutav salv. See võimaldab tulistada kiiresti järjestikuselt palju laske.
Siga oli haavatud ja relv oli kotis
Kahe jahimehest sõbra lugu 2018. aasta 29. detsembril juhtunust erineb sellest, mida rääkisid tunnistajad ja asitõendid. Tartu maakohtu kohtunik Roman Levin kütte ei uskunud ja riigikohus nende hilisemat kaebust menetlusse ei võtnud.
Meeste selgituse saatuslikust päevast, mis neist seaduse silmis salakütid tegi, lasi kohus auklikuks. Nii Tarmo Zimmer kui ka Jaan Õunapuu selgitasid oma käitumist ühesuguselt – järgnev on kohtuotsuse peale esitatud kaebuse ümberjutustus.
Zimmeri sõnul väljastati talle 2018. aasta augustis suurulukiluba Lüllemäe jahipiirkonnas ühe metssea laskmiseks. Ta otsustas seda kasutada sama aasta 29. detsembril ning kaasas jahile oma vana tuttava Jaan Õunapuu, kes pidi jahiala piirama ja loomi suunama.
Zimmer tulistas üht teed ületavat suurt siga, kes lasu järel küll kukkus, kuid jooksis seejärel minema ning suundus naabruses asunud Karula jahiseltsi maadele. Neil maadel metssea küttimiseks Zimmeril luba polnud.
Kütt selgitas, et kuna tegemist oli sea haavamisega, siis haavatud looma tuleb jälitada, mida nad ka tegid, aga selleks liikusid nad teise jahipiirkonda. Zimmer läks kohale Õunapuu jahikoera haukumise peale ning nägi, et “koer haugub sama suurt siga, keda ta haavas tee peal, ning tegi seega seale ühe tapva lasu”.
Tapetud emis ja kaks põrsast, kolmas põrsas leiti pisut eemalt kuusestikust. Foto esiplaanil on jahikoer.
keskkonnainspektsioon
Kuid surnud sea juurde jõudes märkasid Zimmer ja Õunapuu läheduses ka kahte surnud metsseapõrsast. Sealsamas oli nende sõnul näha võõraid jalatsijälgi. Nad otsustasid suure sea autoni vedada ning kuna maastik oli raske, relvad seniks sündmuspaika ära peita.
Zimmeri sõnul kasutas ta küll poolautomaatset relva, aga see oli ilma salveta ning sisuliselt oli seega tegu ühelasulise jahipüssiga, mida tuli iga lasu järel uuesti käsitsi laadida. Padrunisalv oli tema kinnitusel autos relvakotis.
Jaan Õunapuu esitatud kaebuses kattus tema jutt Zimmeri omaga. Õunapuu sõnul oli tal kaasas relv, aga seda ta kotist välja ei võtnud. Metssea leidsid nad koera haukumise peale ning siga sai ühe surmava tabamuse. Looma juurde jõudes märkasid nad aga kahte surnud metsseapõrsast ja palju inimeste jalajälgi ning nad said aru, et need põrsad on keegi varasemalt lasknud. Kokku nelja sea laskmisest ei teadnud ta midagi.
Nii Zimmer kui ka Õunapuu võtsid omaks ainult relvade järelevalveta jätmise.
Jäid vahele teistele küttidele
Tunnistajad ja asitõendid rääkisid teistsugust juttu. Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht ütles Maalehele, et loata jahipidamise ehk salaküttimise juhtumist teavitasid keskkonnainspektsiooni naaberjahiseltsi liikmed, kes püssipauke kuuldes sõitsid sündmuskohale, sulgesid tee sõidukiga ning pidasid salaküttimise kahtlusega isikud inspektorite saabumiseni kinni.
“Keskkonnainspektsioon tänab mainitud jahimehi, tänu kelle kohusetundlikule tegevusele ja julgusele sai võimalikuks juhtumi lahendamine ning süüdlaste karistamine,” ütles ta.
Esitatud tõendid lükkasid ümber kahe jahimehe väite, et nad küttisid vaid varem haavatud emise ja avastasid surnud põrsad alles pärast emise küttimist.
“Väidetaval haavamise kohal (tee peal) ega metsa all metssea jälgedel verd näha ei olnud,” sedastas keskkonnainspektsioon. “Samuti tuvastati, et mööda metssigade jälgi ei olnud keegi enne keskkonnainspektsiooni töötajaid liikunud.”
Salaküttide sõnul nägid nad emise juures kahte tapetud põrsast, aga sündmuskoha jäädvustamisel ning ümbruse uurimisel avastati kolmas maha lastud põrsas emise mahalaskmise ja kahe põrsa asukohast tosinajagu meetri kaugusel tiheda kuusestiku seest.
Kõigil kütitud metssigadel, nii emisel kui ka põrsastel, oli üks tabamus, mis tähendab, et kütiti haavamise tunnusteta loomad. Samuti ei olnud ükski kütitud loom veel kangestunud ega veri hüübinud, mis tähendab, et kõik loomad kütiti samal ajal.
Kui kohus on otsustanud, siis on otsustanud, mis seal enam vaielda.
“Kui hinnata kirjeldatud tõendeid kogumis, siis tekib küsimus, kui suur on tõenäosus, et keegi tuvastamata isik küttis samas kohas kolm metsseapõrsast ja hetk hiljem sattusid täpselt samasse kohta Zimmer ja Õunapuu ning kütivad enda arvates haavatud emise,” märkis keskkonnainspektsioon. “Seega saab menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis hinnates teha tõsikindla järelduse, et Zimmer koos Õunapuuga ühiselt ja kooskõlastatult pidasid Karula jahipiirkonnas jahti, mille käigus Zimmer küttis neli metssiga, omamata jahiluba, ja menetlusaluse isiku kohtule esitatud kaebuses toodud väidetel, et toimus haavatud uluki jälitamine, puudub alus.”
Samuti ei nõustunud keskkonnainspektsioon Zimmeri väitega, et tal oli poolautomaatse jahitulirelvaga kaasas küll rohkem kui kahte padrunit mahutav salv, kuid ta kasutas relva ilma salveta. Inspektsioon nentis, et esiteks on seda relva ilma salveta laadida äärmiselt ebamugav ning kuna kõik metssead olid surmatud ühe lasuga, sooritas Zimmer lühikese aja jooksul vähemalt neli lasku.
Kohus andiski keskkonnainspektsioonile õiguse.
Tarmo Zimmer ütles Maalehele, et seadust saab tõlgendada mitut moodi ja ta ei soovi lehes avaldamiseks teemat pikemalt kommenteerida. “Kui kohus on otsustanud, siis on otsustanud, mis seal enam vaielda,” lausus ta
- K Jaan 08, 2020 9:17 pm
- Foorum: Tooted
- Teema: Palun abi rajakaamera valikul.
- Vastuseid: 43
- Vaatamisi: 29417
Re: Palun abi rajakaamera valikul.
Minul on myts pähe pandud ja kolmas jookseb ,pole yhtki probleemi olnud!
- K Jaan 08, 2020 12:05 pm
- Foorum: Tooted
- Teema: Palun abi rajakaamera valikul.
- Vastuseid: 43
- Vaatamisi: 29417
Re: Palun abi rajakaamera valikul.
Mis ime masinat sa siin otsid?
Motonetis on väga okey kaamerad burreli omad
Mine ja osta!
Motonetis on väga okey kaamerad burreli omad
Mine ja osta!
- K Nov 27, 2019 6:17 pm
- Foorum: Relvad
- Teema: Tikka 308 populari
- Vastuseid: 3
- Vaatamisi: 4378
Tikka 308 populari
Sooviks osta sobiva luku!
Re: Hundid
Pärnumaal on ka kindlasti teine kari 5-6 looma!
Uluvad iga õhtu...
Poegimiseks kasutati rabas olevat truupi,kenasti ära voodertatud!
Uluvad iga õhtu...
Poegimiseks kasutati rabas olevat truupi,kenasti ära voodertatud!
- K Sept 25, 2019 7:53 am
- Foorum: Päevakaja
- Teema: Põdrapeibutamine 2019 sügis
- Vastuseid: 9
- Vaatamisi: 9428
Re: Põdrapeibutamine 2019 sügis
Pärnu kandis möll käib täie hooga,olen kahte pulma sisse jalutanud ,pullid hirnuvad nagu hobused!
Esimesest pulmast 20.09 oli pulmakunn veel nooruke ja jäi pulmituma minust ,aga teisest pulmast 23.09 tuli 5+6 koju kaasa!
Esimesest pulmast 20.09 oli pulmakunn veel nooruke ja jäi pulmituma minust ,aga teisest pulmast 23.09 tuli 5+6 koju kaasa!
Re: koera gps
spionts kirjutas:Kahjuks pole sellel gpsi korpusel midagi parandada![]()
Jooksis puru süsteemi ülemise otsa, antenni, sim kaart, leed tuled ja elektroonika, kõik kadusid jäljetult.
Alles jäi ainult akkude hoidik ja 2 juhet.
Nädalapärast oli seal noorendikus giljotiin üle käinud ja hakke välja veetud.
Mõistlik oleks olnud võtta Ultracomi omadega ühendust, kui esimesed mõrad ilmnesid, omavigadest on ikka kõigeparem õpida
Lihtsalt huvitav oleks teada mis sellest koerast alles jääb kui näiteks seakihv selle jõulupuu vahele kuskile kinni jääb?!
- P Jaan 06, 2019 11:41 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Lääne-Siberi laika kutsikad
- Vastuseid: 16
- Vaatamisi: 12154
Re: Lääne-Siberi laika kutsikad
honkomees kirjutas:TiitR kirjutas:Imre.A kirjutas:Kirjutasin teile ps.
Aga miks mitte kohe kuulutusele lisada seda infot ja vaid PS-ina saadetakse?
Tegelikult karmimates jahifoorumites on müügikuulutuste kohta nö formularid, st 10-15 küsimust, millele peab olema vastatud, nii koerte sugupuu, jahikatsete ja kohtunike jne kohta kui ka relvade puhul kõik andmed (kaliiibrid, tootmisaastad, defektide loetelu, tehtud laskude arva etc etc), ilma selleta ei saa kuulutust avaldada.
Ma tagasihoidlikult küsiks,et mis nime antud foorumid kannavad?
- P Jaan 06, 2019 7:14 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Lääne-Siberi laika kutsikad
- Vastuseid: 16
- Vaatamisi: 12154
Re: Lääne-Siberi laika kutsikad
TiitR kirjutas:Imre.A kirjutas:Kirjutasin teile ps.
Aga miks mitte kohe kuulutusele lisada seda infot ja vaid PS-ina saadetakse?
Aga miks sa küsid?
Kui tahad omale koera, siis vali number ja saad asjast ülevaate ja kui helistada ei jõua vaheta paketti!
- E Dets 24, 2018 4:17 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Hädas eesti hagijaga.
- Vastuseid: 9
- Vaatamisi: 7296
Re: Hädas eesti hagijaga.
Siin muud retsepti pole kui ainult käia koeraga mööda metsasid. Vana peremees oleks võinud lihtsalt öelda ausalt ,et koeraga on 2x metsas käidud!
- P Apr 29, 2018 12:05 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: "Muu jahikoera tõugu tõendav dokument"
- Vastuseid: 43
- Vaatamisi: 37052
Re: "Muu jahikoera tõugu tõendav dokument"
Kui sul tõutunnistus olemas,ss pole vaja midagi teha..
Kui ei ,siis paned koerad kuuri taha ketti ja jäävadki sinna,sest metsa sa minna ei tohi sellistega.jahikoera passi saad ,siis kui käid näitusel koeraga või lähed ja sooritad koeraga ulukile katse,aga et seda teha on jälle vaja tõutunnistust! Kui tõutunnistust pole uuri kasvatajalt kas koerte vanematel olemas kui on ,siis saad koerad kennelis arvele ja saad tõutunnistuse kui juhtumisi ka vanematel paberid puuduvad ,siis asi juba keerulisem ja ilmselt jahil sa nende koertega ametlikukt käima ei hakka!
Kui ei ,siis paned koerad kuuri taha ketti ja jäävadki sinna,sest metsa sa minna ei tohi sellistega.jahikoera passi saad ,siis kui käid näitusel koeraga või lähed ja sooritad koeraga ulukile katse,aga et seda teha on jälle vaja tõutunnistust! Kui tõutunnistust pole uuri kasvatajalt kas koerte vanematel olemas kui on ,siis saad koerad kennelis arvele ja saad tõutunnistuse kui juhtumisi ka vanematel paberid puuduvad ,siis asi juba keerulisem ja ilmselt jahil sa nende koertega ametlikukt käima ei hakka!
- R Apr 06, 2018 6:31 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Eesti Jahikoerte Tõuühingust ja katsetest (poolitatud teema)
- Vastuseid: 49
- Vaatamisi: 26227
Re: Metssea katse jahikoertele, 7. ja 8. aprillil Dalderis
No ei tea minu koerte jaoks ei ole ei Mari, ega Jüri midagi teinud ja ei oska millestki puudust ka tunda! Ja vahet pole kummas on juhatuseliige ja kummas esimees mõtte jääb ikka samaks! 
