duv kirjutas:
Vabandage väga, aga kas pole natuke nõukogudelik lähenemine, et tööliste-talupoegade armee võitis meile kätte vabaduse. Nagu välja loen peetakse siin silmas sõjalist konflikti venemaaga, siis sellel juhul suudab meid kaitsta üksnes Eesti kaitsevägi, koos liitlastega, keda toetab omalt poolt Kaitseliit, relvastatud eraisikutele omaalgatuslikus korras tähendaks see lihtsalt enesetappu.
Kui oled rahumeelne elanik (loe: ei ole jahimees, kaitseliitlane ega sportlane, vaid inimene, kes pole relva kunagi omanud või kellelt on seadusega relv võetud) ja sinu koju tungib näiteks sinu poolt nimetatud riigi (ärgem kaldugem meelevaldsustesse!) sõdur täisrelvis - olgu neid siis üks või rohkem - Kas soovid, et sul ikkagi oleks enese ja su naise ja tütre kaitseks relv või astuksid tema/nende vastu paljakäsi? Või jätaksid igaks juhuks parem hoopiski vastu astumata? Teades, et sinu ja su perega juhtub nagunii täpselt sama, mis eelmisel päeval (või 40-ndatel) teiste Eesti peredega, vahet pole kas sul on see relv või mitte?
Minu isikliku arvamuse kohaselt olgugi, et enesekaitserelvaga ründerelva(de) vastu ei saa, võiks Eesti mehes niipalju meest olla, et oma maad kaitsta. Olgu relvaks siis 9-mm püstol või vintraudne jahirelv. Mu hüpotees on muidugi pisut meelevaldne, kuna planeeritud relvaseadus oleks ikkagi ühe enesekaitserelva jätnud, kuid see ei puutu hetkel asjasse, kuna väide on selle seaduse ülene ja puudutab otseselt kaitsevõimet tsiviilrelvadega sõjaväerelvade vastu.
On olemas mõiste "heidutus" ja isegi kui meie enesekaitserelvad ei pruugi pakkuda reaalset toetavat tulejõudu, heidutab teadmine, et "sealt võib tina saada"" vaenlast ikkagi. See aga võib parema puudumisel osta meile kasvõi aega.