Jääger-online jahindus foorum

Kõlab teoreetiliselt õigesti - pikematele kuulidele ongi stabiilsuse jaoks tarvis rohkem p/min ja seda saab kas lühema vindisammu või suurema algkiirusega. Eriti hea kui mõlemad tingimused on täidetud.
260REM kannatab ~10% rohkem rõhku kui 6,5x55, samas tabelilaengute järgi on selliseid kiiruseid raske kätte saada. Isegi kui see retsept töötab hästi, siis mina avalikult kellelegi nii eksperimentaalselt laengut soovitada ei julgeks.
Mis kuuliga oli tegemist?

2,95g N560-ga 820m/s. See on sisuliselt maksimumlaeng Naturalisele.
Ei ole mõistlik proovida pliikuulidele mõeldud maksimumi lähedasi rohukoguseid vaskkuulidele. Probleem ei ole niivõrd kuuli kaalus, kui kuuli suuruses. Pikk vaskkuul jätab kesta sisse vähem ruumi ning rõhk läheb liiga suureks. 6,5x55 ei ole väga kõrgete rõhkude jaoks sobilik.

Tere,

Soetasin samuti neid kuule samale kaliibrile ja takerdusin sama probleemi otsa. Laadisin N560-ga. Kuna laadimisandmeid tõe poolest ei ole, siis lähtusin Naturalise andmetest, kuna kuul on ligilähedaste mõõtmetega.
Probleem on suure tõenäosusega liiga aeglases vindisammus nii pika kuuli jaoks (minu relval 1:8,5"). Stabiilsus läks paremaks, kui kuuli kiirus läks suuremaks kuid rõhk kestas ebatervislikuks. Hea oleks see teooria mõne kiirema vindisammuga relvaga (vana Carl Gustav näiteks) proovides kinnitada või ümber lükata, aga endal pole seda kusagilt võtta.
60 kuuli seisab praegu jõude, kui kellelgi on huvi katsetada.

Tere,
Olen vähest aega kasutanud samasugust relva kaliibris 6,5x55. Valituks osutus, kuna olemas olid kõik lisad, mida soovisin: summutikeermega varmint raud, Picatinny optikakinnitus, "set" päästik (paistab, et enam ei pakuta), reguleeritav kaba. Relv on ergonoomiline ja istub hästi. Täpsus on suurepärane.
Mõned asjad, mis võiks paremini olla: päästiku reguleerimine on keeruline (õnneks tehase seade sobib hästi), esilaad võiks olla paksem ja toekam, üks kaba küljest lahti võtmise kruvi on lolli koha peal (heaks ligipääsemiseks tuleb salveriiv lahti monteerida).
Kõva komistuskoht on salved, ümberlaadimine on probleemne, sest salvevedru ei suuda padruni tagumist osa tihti piisavalt üles lükata, et polt korralikult uue padruni rauda lükata saaks. Padrun kipub jääma viltu ja polt sõidab kestale küljepealt sisse. Olen kuulnud, et sama esineb ka teiste kaliibritega, kas kõigiga, seda ei tea.

hagijas kirjutas:küsin uuesti "checkering tools" kohta, oskab keegi mõnda head varianti pakkuda kust saaks? mikihiire maalt tellides oleks üks variant aga äkki kusagil lähemal samuti?

Kas sellist asja otsid?
https://www.kuldnebors.ee/80812049

Mind aitas tollmõõdus poldiga Janere.

VR kirjutas:Pigem võiks argumenteerida, mis asjaoludel on vajalik ainult C-kasutusega (enese ja vara kaitse) relvade omamine. Samuti ühe-kahe-kolme püssi vaid C-kategooria omamine.
Ise tean kolme meest, kõik eestlased - üks arvas, et hakkab sõpruskonnaga taldrikuid laskma ja ostis haavlipüssi ning paar korda isegi on käinud (minu arust väga tubli, et ei nuianud sõbra käest ilma relvaloata, Eesti võistlustele minna ei soovi) ja kaks vanemat meest jätsid jahitunnistused pikendamata kunagi.

Kas see "lasemaha" kodulehel on Kert Kuuskla kirjutis?

NB! Jahimeestel ja sportlastel ei muutuks muud, kui padrunite kogus ei tohiks 3000 ületada.

Ei, see artikkel ei ole minu kirjutis. Tõin selle lihtsalt välja, kuna tekst on sel lihtsamalt loetav ja kokkuvõtlik. Isegi ei süvenenud, kes selle autor on.

Jahimeestel ja sportlastel ei muudaks see täna tõepoolest palju, kuid arvata võib et kui praegused planeeritavad muudatused lihtsalt läbi lähevad, on varsti laual üllitis stiilis "Jahimehel ei ole mõistlik omada rohkem, kui ühte poltlukuga vintpüssi".

Täna soovitakse tekitada olukord, kus ma pean oma relvadest, millel kõigil on loal ka C-kategooria, valima ühe, millele ma saan C alles jätta. Kui mul ei ole käsitulirelva, siis ma C-d ei saagi. Kindlasti on jahimeeste hulgas palju selliseid, kellel kapis üks sileraudne, üks vint ning mõlemal loa peal kategooria C. Pärast sellsit muudatust ilmselt paljud loobuksid C-st üldse, sest käsitulirelva soetamine oleks lisakulu ja olgem ausad, käsitulirelva ohutult käsitsemine ning sellest tulemuslikult tabamine on sootuks keerulisem, kui pika relvaga. Paljud lihtsalt ei viitsiks sellega tegeleda.
Oletame nüüd, et sellisel kodanikul tekib vajadus hädakaitseks ning ta on sunnitud kasutama selleks oma jahipüssi. Pärast intsitenti leiab kohus, et kogu tegevus oli igati õiguspäerane ning vastas hädakaitse nõuetele, va. üks asi: kasutatud vahed ei olnud selle jaoks ette nähtud! Minu meelest kõlaks see mõnitamisena, sest vastavalt tekkida võivalle olukorrale sobib enesekaitseks iga relv.

Rääkides nüüd ainult enesekaitserelvast siis reeglina jah, pikk relv ei sobi hästi kaasas kandmiseks. Aga taskusse mahtuva püstoliga ei ole midagi teha, kui sul on vaja talus lambakarja kaitsta. Ontlik relvaomanik tahab tiirus harjutada, et oskused rooste ei läheks, selleks sobiks paremini soodsa moonaga 22LR, mis aga enese ja vara kaitseks väga ei päde.
Ei leia, et ühe relva nõue oleks kuidagi mõistlik. Ei näe ka kohta kuhu tõmmata see piir ja kas seda piiri üldse vaja on.

Eelnõus on vee see kõiki relvaomanike puudutav esmaabi kursuste läbimise nõue. Ideaalist tundub see hea ja õilis, sest oleks ju hea, kui keegi pädeva oskaks sulle esmaabi anda, kui jahis on mingi taoline õnnetus juhtund. Aga reaalses elus on "korra kunagi käisin" isiku poolt kaelalahase või žkuti paigaldamine lihtsalt ohtlik, situatsioonis kus seda tõesti ja päriselt vaja peaks minema. Ning seaduse silmis oled sa oma esmaabi andmise kohustuse täitnud, kui oled kiirabisse helistanud, miks peaks nüüd kõi kohustuslikus korras mingitele kursustele saatma?
Kõlab, nagu riiklik tellimus.

Ning kindlasti on tulirelvad, ükskõik kui pikk ja mis kaliibris, hoidnud ära kordades rohkem halba, kui nende sihipäratu kasutamine on tekitanud, sest tavaliselt rahuneb olukord peale relva nägemist ilma, et sealt peaks ühtegi pauku tegema. Paraku ei ole see seduseloomes pädev argument, sest selle kohta puudub statistika. Lugusid sellistest olukordadest kuuled ainult asjaga kokku puutunud inimestelt ja ainult usaltusväärses seltskonnas.

Ain Aavik kirjutas:Ajalugu liigub spiraali mööda. Käes on jälle aeg, kus institutsioon (mida veel riigiks nimetatakse) on hakanud oma rahvast, kes relva omab, kartma.
Huvitav ... Kellele ja milliste juudasekklite eest siinset riiki maha müüakse koos siia veel alles jäänud elanikega, kelledest osadel on ka kodus relv või mitu ..

Jääb täpselt sama mulje seda eelnõud lugedes. Eelnõu seletuskirjas ei ole reaalselt ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis toetaksid planeeritavate piirangute vajalikkust. Saan aru, et endmus siinlugejatest/-kirjutajatest ei viitsi eelnõud ega seletuskirja läbi lugeda, sest "mis seos sellel jahindusega on?". Seega toon viite kus lühidalt põhiline suhteliselt täpselt kokku võetud ja kaasamõtlejatele lahti seletatud on.
https://lasemaha.wordpress.com/2015/12/ ... uotsuseta/

arikas kirjutas:http://www.midwayusa.com/product/293409/champion-easy-hit-shotgun-fiber-optic-front-sight-3mm-green-275?cm_vc=OBv293409

Oskab keegi öelda, kas eestis sellist asja ka kuskil müügil on?

Mina ostsin kunagi Gladiusest ja olen neid nüüdki seal letis näinud.

Kasutan Fiocchi Subsonic HP (22FHPSUB) moona ja minu relvast jookevad need 50 meetri peale ca kümnesendise mündi suurusess ringi (ja ega oma lasketäpsus paremat ei võimalda ka).
Osta saab seda Tallinnast 9mm OÜ-st ja 500-ste karpidena ostes on hind üpris mõistlik.

Tere!
Sellisele kirjeldusele vastab näiteks MAROCCHI SI12.
Sellist relva saab osta Tallinnast 9mm poest - http://www.9mm.ee
Koduleht on küll ajutiselt ringi tegemisel, aga telefonid vastavad ja midagi on kohapeal olemas ka.