Jääger-online jahindus foorum

Kasutan kahte kuuli kaliibril 243 Win. Naturalis ja TTSX. Kiidan mõlemaid. Täpsus väga hea. Naturalis super igas olukorras, Barnes ainult avamaal. Laen ise padrunid.

On olemas jah.

See süldi jutt selle pärast, et kogu aeg riisud vahu ja rasva pealt ära. See ei tohi sisse keeda. Peale keetmist lased päev paar seista vees ja siis koljut puhastama. Nii palju ei tohi kunagi keeta, et liha küljest eraldub. Igasugune sarv väärib vääristamist.
See on üks võimalustest mille välja pakkusin. Eks igal mehel omad nipid. Tähtis on korralik lõpptulemus.

Need, kes trofeesid vääristavad, võiksid kirjutada mida nad näinud on. Ise imestan samuti, miks nii ja .... . Paraku on see reaalsus.

Minu eelmine postitus oli irooniline, las arvamusliidrid siis materdavad!

Sokusarvede puhastamine.
Viige see alati meistri kätte! (ei ole vajalik).
Mitte kunagi ärge eemaldage pead kerest (rümbast) kirvega!
Kõige peamine ja tähtsam on pea eemaldamine ja peanaha kohene nülgimine ja mitte ei tohiks koljuluusse sisse lõigata. Tegema peab seda kohe ja suhteliselt adekvaatselt! Seejärel kolju kohe vette (kolu kogu aeg vees). Vett võib ja peaks vahetama umbes iga kaheksa tunni järel. Peale 36. tundi hakkame keetma. Veel parem on, kui saad ajud välja loputada. Võtad hambaharja ja hakkad seda kõike jooksva vee all välja loputama, loksutama (lükkad koljusse ja pesed sealt välja). Keetma peaks nägu sülti. Kõva tulega keema ja siis vaikse tulega ja vahtu peab kogu aeg korjama. 20-35 minutit ja siis on nina juur lahti keenud. (siin on nüüd küll natuke kogemust vaja, sest ei tohi koljut „pehmeks“ keeta) Seejärel kohene vee vahetus ja kolju jälle vette. Nüüd päev paar vabadust ja siis teeme kolju puhtaks (las võtab üles imala lõhna). Kui raiskad nüüd tunni selle peale, on see kolju väga korralikult vääristatud. Sellistel koljudel hambad on ilusasti pruunid. Seejärel võid valgendada vesinikuga, see teeb tõesti valgeks, nagu reklaamib c.. .
Ärge rikkuge trofeesid!

Väikeseid sarvi sipelgapessa ei panda, ikka medali väärseid.

Ega ma ei oska ütelda küll, kas õige või vale. Teras, millest tera tehtud on valmistatud Saksamaal ja nuga ise USA oma. Minule meeldib ja sobib. Natuke teisem kui eelnevad.

Siit selgubki, et noa teritamine on kunst omaette. Looma nülgimise juures on selgelt näha, kes nülib ja kes enamuse aega nuga teritab. Olgu see nuga siis tehtud millest iganes. Mina olen oma Damaskusega küll rahul.

Küsiks ikkagi veelkord Damaskuse terasest valmistatud nugade kohta, et kas on mingeid kogemusi, soovitusi?

Mehed, vaadake terase marki. Omal kaks Bucki nuga, vahe päris suur. ATS-34 on perem.

Kopra väljaheide on ümmargune pabul (minu isiklik uurimus), mitte mingi plörakas. See, mis seal seespool on, on teine küsimus.

Feen ja teised musta plörtsu mehed, kas teete nalja? Saarmas elutseb ka vee lähedal.