Jääger-online jahindus foorum

Tüüpiline ilma vaheharudeta punahirvesarv. Kroonis 8 haru (4+4). Hinnatakse tavareeglite kohaselt.

Paraku EJS käest isegi ei vaevutud arvamust küsima. Rääkimata eelnõu saatmisest arvamuse saamiseks ja aruteludele kutsumisest. EJS sai asjast teada alles siis kui Valitsus hakkas istungit pidama ja asja arutama. Selge peaks ju olema, kuidas riigiisadel rahaasjade otsustamine käib. Ja raha on ju vaja, kasvõi riigipiiri kaitseks, mis nüüd "ehmatava tõsiasjana" selgus. Igas asjas, mis siin ilmas toimub, pole EJS ka süüdi. Nii lihtne see ongi.

Vahendan loodusajast natuke infot. Kes aru saab, saab inglise keelest lugeda.

-------- Algne kiri --------
Teema: [LA:11071] Re: seakatk
Kuupäev: Mon, 28 Jul 2014 02:02:10 +0300
Saatja: Asko Lõhmus <asko.lohmus@ut.ee>


Tere,

vabalt saadaval on:

http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1 ... 293.x/full

Meie jutu kontekstis on ehk huvitav, et seni on haigus metssigade populatsioonis sumbunud, põhjuseks peetakse resistentsuse teket/viiruse muteerumist ja võib-olla ka haigete metssigade käitumist, mis ei võimalda kodusigadega võrreldavat nakatamisefektiivsust:

Jori F, Bastos ADS (2009) Role of wild suids in the epidemiology of African swine fever. EcoHealth 6:296–310

Igatahes paistab, et Euroopas nakatavad kodusead metssigu, mitte vastupidi. Nii et vara veel Eesti metssigadele suurt hingekella lüüa, aga väike on küllap asjakohane.

Tervitades,

Asko

Andrusega nõus. Mida iganes.......
Paraku õiguskantsler ise ei viitsinud asjaga tegeleda, andis asja selgitustaotlusena KKM kätte. KKM vastus oli aimatav, sest kes ikka oma vigu ise tunnistada tahab. Loll peab see ametnik olema, kes vastata ei oska. Vastusest loen välja, et ka jahiselts võib koera tõugu tõendada.Tsiteerin selgituseks:"(mõni muu dokument, millega on koera tõugu võimalik kohapeal tõendada)". Seltsi poolt antud õiend koera tõu tõendamisel on ka dokument ning antud juhul käib lahtrisse "mõni muu dokument". Vahet ju lemmikloomapassiga pole. Lemmiklooma passsis tõendab tõugu veterinaar, seltsi õiendis seltsi allkirjaõigusega isik ja mõlemal juhul koeraomaniku ütluse kohaselt. Dokument on dokument. Ma ei saa üldse enam aru, milleks siis seadusega kehtestati nõue koera tõu tõendamiseks, kui seda võib suvalise dokumendiga teha.

Pole vaja karta kolli seal, kus teda pole. E-riigis on ammu aeg e-eksamisüsteemile üleminekuks. Ka kodakonsuseksam läheb üle e-eksamisüsteemile, autojuhipaberid juba ammu arvutipõhiselt saadaval. Usun, et varsti sooritate ka relvaeksamit elektrooniliselt (võib-olla kusagil juba seda tehaksegi, pole lihtsalt vajadust olnud selle korduvsooritamiseks). Jahiteooriaeksam on lihtsasti sooritatav, kui kuulate ära 2 tundi meditsiiniloengut ning õpite (õpite, mitte ei vaata ega lehitse) ära koolitusmaterjalides toodu. Seda pole palju ju tahta.
Ja jahimees peaks ikkagi vähemalt teoreetiliselt olema looduse tundmiseks paremini ettevalmistatud kui lihtkodanik. Lihtkodanikult ei nõua keegi partide ja nugiste äratundmist, noorjahimehelt aga küll. Valik jahimeheks hakkamiseks on vabatahtlik. Vähemalt seni veel.

Tehniliselt peaks suures plaanis asi töötama. KKM määrusega on määratud viis valdkonda, millest õpihimulisel noorjahimehel aimu peaks olema. Need on: seadusandlus (peale jahinduslike õigusaktide ka loodus- ja loomakaitsesedus, relvaseadus, EL direktiivid jne), ulukibioloogia nii jahitavad kui nendega sarnased kaitstavad liigid, jahipidamine, relvad ja laskemoon ning meditsiin.
Ma tsiteeriks mõnuga meie ühe jahinduskorüfee juba 1937.a öeldut: "Praegu, peab ütlema, ei saa enam jahindust ära õppida ainuüksi praktiliselt, sest nüüd nõutakse jahimehelt tunduvalt suuremaid ja mitmekesisemaid teadmisi ja oskusi. Nõutavaid teadmisi ja oskusi suudetakse aga praktiliselt saada ainult siis, kui seks ollakse ka teoreetiliselt tarviliselt ette valmistatud."
Nii ütles jahinduse käsiraamatu 1938, 612 lk autor F.Reidolf. Ja seda juba aastal 1937!!!! Me vahepealsetel aastatel unustasime need kuldsed sõnad lihtsalt ära.
PS Ma olen autojuht aastast 1967. Tol ajal tegin eksami, mis koosnes 10 küsimusest. Proovisin huvi pärast ARK teooriaeksami testküsimusi ja pean nentima, et nii ja naa. Esimesel korral õnnestus, teisel korral mitte. Oh aegu, oh kombeid ja kommetel on kalduvus ajas muutuda. Ei ole enam need ajad, mis 1967. aastal.

Kakuke tõi ühe pügala
4. peatükk
Jahipidamine
§ 23. Jahipidamine
(4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist:
2) loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks;
Vaadake mis on jahipidamine.
Alustame paragrahvist 4, mis kõlab nõnda:
(1) Jahiulukid (edaspidi uluk) jaotatakse nende kaitse ja ohjeldamise eesmärgil suur- ja väikeulukiteks.
Edaspidi tuleb seaduses sõna "uluk" lugeda kui "jahiuluk"
Jahipidamise definitsioon JS § 23 lõige 1 ütleb nii:
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine" Asendades sõna uluk= jahiuluk (JS §4 kontekstis) saame teada, et jahipidamise all mõistetakse selles seaduses ainult jahiulukite küttimist. Jahiulukite loetelu on lõplik ja tähnikhirv sinna ei kuulu. Seega tähnikhirve laskmise puhul kehtiva seaduse raames pole tegemist jahipidamisega vaid looma lihtlabase hukkamisega.
Ma ei saa aru sellest, kuidas KKA saab kakukese toodud paragrahvi alusel korraldada jahipidamist jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks, kui JS § 23 mõistes pole sellel tegevusel midagi pistmist jahipidamisega. Ju siis mõned teavad ja neil on teine loogika.
Peale selle pole tähnikhirv kui võõrliik üldsegi meie imetajate nimistus, erinevalt mõnest muust võõrliigist ning tema loodusesse toomine on karistatav looduskaitseseaduse pügalate alusel. Tegelikult tegid mehed kogemata jumalale meelepärase teo ning ellimineerisid tähnikhirve (ta võib ristuda punahirvega, selles tema oluline süü seisnebki) õigeaegselt ja kadudeta.
Sihukesed on siis need lood.

Tänud puugile. Leidsin üles.

Juttu koertest ja kohtunikest palju, aga mul konkreetne küsimine. Kas keegi üleüldse käis 1. märtsil Lätis toimunud metsseakatsetel? Praeguseks peaksid mehed , kes käisid, juba tagasi olema.

Milles küsimus? Jooksutamiseks seaduses punkte piisavalt.
§ 29. Jahikoera kasutamine

(5) Väljaspool jahikoeraga jahipidamiseks lubatud aega tohib jahikoera:
1) kasutada haavatud, surnud ning liiklusõnnetuses ja muul viisil viga saanud uluki otsimiseks;
2) jooksutada ilma ulukit laskmata jahipiirkonna kasutaja kirjaliku loaga määratud kohas 1. septembrist 30. septembrini;

Vahetult enne suurulukijahti koeraga lausa kuu aega ja iga päev.

Andrusele vastuseks,
Oh ei olnud oma "tarkuse" pealesurumine ega ka seaduseaukude otsimine, vaid oli lihtsalt konstanteering, et Eestil on tegemata kodutöö, ehk selleks otstarbeks, kuidas asju korraldada, polegi õigusakte.

Tegin loomatauditõrje seadusest väljavõtte.
Siin korraldab kõike VTA koos KKI ja jahimeestega. Miks ta ettepaneku tegi KKM-le - ei saa pihta. Tal ju omal õigus tõrjet teha.
Muud pügalad käivad lemmik- ja põllumajandusloomade kohta.

§ 47. Loomataudide ennetamine ja tõrje metsloomade populatsioonis

(1) Loomataudide ennetamist ja tõrjet metsloomade populatsioonis korraldab Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Keskkonnainspektsiooni ning jahipidamise ja kalapüügi õigust omavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

(2) Haigustunnustega metslooma avastamisest, samuti metslooma ründest tuleb kohe teavitada veterinaararsti.

(3) Metslooma püüdmine ühest piirkonnast teise ümberasustamise või tehistingimustes pidamise eesmärgil ning metsloomade ümberasustamine ühest piirkonnast teise on lubatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ning kooskõlastatult Veterinaar- ja Toiduametiga.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

Lisasöötmise lõpetamine antud hetkel asja suurt ei aita, sest loomad käivad harjumusest ikkagi vähemalt kuu aega kohti kontrollimas. Võib olla ehk kauemgi. Minu arust hoopistükkis liikuvus ja kokkupuudete ulatus teiste sigadega suureneb sel juhul, kui lisasöötmine lõpetada. Söötmise ja mittesegamise korral vähemalt istub kari ühes kohas, mistõttu ka, kui katk sisse põikab, ei kanna seda edasi vaid sureb praktiliselt söödapaiga lähedusse. Kergem katku avastada ning koheselt ka korjustega midagi ette võtta. Sa ei pea mitte mööda metsa kondama ja surnud sigu otsima.

Ja-jah, huvitav millise pügalaga KKM piirab ulukite lisasöötmist eraõigusliku isiku maadel? Ma ei leidnud seadusest. Äkki keegi leidis? Jahiseadus ulukihoolet ega lisasöötmist ei puuduta ning ainumas koht on looduskaitseseadus, kus sätestatuna on lisasöötmine keelatud kaitsealadel. Jahipidamist sellisel juhul saab KKA õnneks veel korraldada JS paragrahv 23 lg4 alusel ning seda ei saa ka maaomanik keelata (JS paragrahv 25 lg 3 p 3).
Lisasöötmise koha pealt saab ainult paluda, et seda ei tehtaks.
Omal ajal oldi arusaamal, et ulukihoolde küsimused ei sobi jahiseadusesse.

Aivar 00 kirjutas:
"Katsun meeles pidada (aeg-ajalt kah haugi mälu )kas EJS on niipalju julgust, et antud mehel jõustunud menetlusotsuse alusel ka Eesti jahitunnistus kehtetuks kuulutada "

Vaadake jahiseaduse paragrahv 37. Lõige 1 kõlab nõnda: Jahitunnistuse kehtivus peatatakse kuni kolmeks aastaks, kui 1) tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipifdamisõiguse äravõtmise otsus;
2) tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse paragrahvides 50-63 nimetatud tegevuste eest;
ei juttugi sellest ei võidakse peatada vaid peatatakse. See on oluline vahe.
Paragrahvide 50 - 63 mahub nii paragrahv 50 kui ka paragrahv 57, oleneb mida KKI rakendab. Mõlemal juhul rahatrahvist arestini võimalik.
Nii, et ma arvan, et EJS peab ootama menetluse lõpu ja KKI otsuse ära, siis alles saab hakata jahitunnistuse kehtivust peatama.

Kui õppimisest aega üle jääb, võid vahelduseks EJS kodulehekülje koolituste osa vaadata. Seal materjali just nii palju kui minimaalselt vaja. Lausa võimalik testküsimustega harjutada. Ka soovitava kirjanduse loetelu antud.