Jääger-online jahindus foorum

Tundub 3-4 a loom olevat. Medalilootus sõltub eelkõige tulevast talvest ja kiskjate arvamusest. Ning ka sellest, kas ta peale jaanuarikuist jahti ellu jääb, kui seda teie jahimaadel viljeletakse.

Ahto andis peris hea idee- õpetada noored mehed kaarti ja kompassi tundma. Seda saab siduda jahiteemaga küll. Iseküsimus, kas nad seda kunagi kasutama hakkavad. Arvan, et ilmselt mitte, niikaua kui telefonis on side ja GPS töötab. Ja ka koerale joostakse või sõidetakse praegu ette GPS järgi, mitte kaarti ja kompassi kasutades. GPS-ga käiakse lausa ajus, sest ilma tehniliste vidinatega on metsas orienteerumine unustatud. Kurb, aga tehnika arengu vastu vist me ei saa. Mõttekoht.
Kakukesele aitäh teavitamast, tont teab kuhu need postitused läksid. Ja kaks korda järjestikku. Ilmselt mingi minu näpukas, astuda kaks korda sama reha peale.

No näed, leidsidki olulise tunnuse kohe üles. Hübriidide määramise võite jätta linnumeeste hooleks, aga see eest on teil võimalus kirjutada hübriidi tuttvart x punapea-vart liigiks kas tuttvart või punapea-vart, sest mõlema liigi tunnused on olemas. Ja silmaiirise värvusega on see sant lugu, et see kaob umbes 10 sek jooksul peale surma (muutub tuhmiks). Kui on hea binokkel, siis saab lennust jälgida, aga see rohkem väljaõppinud linnumeeste teema. Tavalisel koolitusel me silmaiirisele rõhku ei pane, see ajab pigem õpilase närvi.

Kakukesele. Äkki saad vaadata, kuhu minu vastused Aivarile jäid. Tegin küll lühidalt, aga tähemärkide arv võis üle piiri minna? Ma ei taha Aivariga riidu kiskuda vaid tema küsimistele vastata.
Ja Aadule. Punapea-varti on lihtsamast lihtsam määrata, kui vaatad tiiba. Vartidel on tavaliselt valge või hall triip läbivalt hoo ja küünarsulgede (tiivaküüdus). Punapea-vardil on see ainsana hall, teistel puhasvalge. Ja rohkem polegi vaja meelde jätta. Pilti ma ei pane, vaata proovieksami piltidelt. Linnumäärajate häda on selles, et seal on lühidalt antud palju infot ja välja toomata on jäetud oluline tunnus, mis seda liiki teistest eristab.

Aivarile olen vastanud kaks korda, millegipärast pole vastused läbi läinud. Kolmandat korda ei taha enam vastata.

Meil oli ju paberkandjal eksam enne seda. Seal ei suudetud isegi eestikeelset ulukinime välja mõelda. Küsimus ei ole lihtsalt eksami vormis, vaid minu meelest selles, et noored on loodusest võõrdunud ning ei tunne enam isegi tavalisi asju. Nagu sa õieti märkisid, peavad praktilise poole koolituse noored jahimehed läbi tegema vanemate kolleegide käe all. Siis saab asjast vahest asja ka. Me võime ka saksa kooli eeskujuks võtta, kus noorjahimehed käivad aasta aega nii praktilisel kui teoreetilisel koolitusel. Küsimus vaid selles, et mida see maksab?

Kakuke, anna siis EJS-le hüva nõu, mismoodi peaks tunnine eksam välja nägema, nii, et seda oleks võimalik 10 inimesel korraga sooritada. Liikluseksam on vist ka klikipõhine ja elektrooniline. Või ma eksin?

Aivar 00 le. Kui palju meil neid nn. linnujahimehi üldse on? Vastan. Kui lugesid alles hiljaaegu Eesti Jahimehes avaldatut, siis saaki said ligikaudu 2000 Eestimaa jahimeest e 20% jahi aastamaksu maksnutest. Ja nats üle tuhande külalise. Arvatavalt tuhatkond jäi ilma saagita ning võib-olla peale esimest päeva väljas ei käinudki. Seda me ei tea, ja ei saagi teadma, sest jahiluba avamisele ei kuulu. Arvestada tuleb sedagi, et külalised ei käi omapäi väga palju jahimaadel kooserdamas ning neid saatvad meie jahimehed võiksid ikkagi linde tunda ja aidata jahiluba täita, mis sest, et nad ise jahti sel hetkel ei pea. Mis muidugi on kõige koledam, on see, et Raplamaa ja Järvamaa vanad teadlikud jahimehed on küttinud 2017 a vastavalt 26 ja 84 hallhane. Hallhani teatavasti merehani, mille esinemisulatus piirdub mereäärsete aladega ja sisemaale ei satu. Sisemaale satub võib-olla 1 hallhani 100000 kohta. See on probleemi tagapõhi, miks eksamiküsimustes on rohkeste linnupilte ( jahiulukitest on ju meil 20 imetajat ja järele on jäänud 31 lindu, oli vist 36). Ja ausalt öeldes on ka EJS tüdinenud kuulamast linnumeeste märkusi meie jahimeeste linnutundmise tasemest. Iga linnualane nõupidamine algab jutuga, et Eesti jahimehed ei tunne jahitavaid linde. Seepärast siis ärge väga pahandage, parem õppige linde tundma ja õpetage ka nooremaid. Või vastupidi. Elukestev õpe ju, eks ole.

Kakukesele. Enam ei õpi, sest 15. veebruarist alates riigieksami küsimusi ei näe ei koolitaja ega koolitatavad. Loodame parimat. aega võtab küsimuste asendamine uutega, aga ka siin töö käib. Mis puudutab seaduse tundmist, siis see sõltubki paljus seadusloome õpetajast, kuidas ta asja lahti seletab jne.

Tegelikult on tegemist superüllitisega, mida ma ei oska kohe kuidagi kommenteerida. EJS kooskõlastamiseks ja arvamuse saamiseks esitatud versioonis polnud punapea-vardist juttugi, see punkt ilmus hiljem määrusesse.
Kui riigiametnik ei oska ühes ja samas määruses kahes eri punktis olevat teksti lugeda ning loetut kõrvutada, pole midagi teha. Selline see meie olukord paraku on. Ainult noorjahimehi ei oska enam sihukest teksti nähes koolitada.

Ma ei viitsi sinuga jaurata, aga olen ikka ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal. Isegi Saaremaal. Enamasti ikka enne aastalõppu. Ja ka lastud hirvede arv on üle ühe. Ma ei ole medaliotsija ja ausalt öeldes laseksin ma septembris need väikesed pullid ära, mitte ei jääks veebruari ootama, kus nad tulevad nii kui nii ära lasta, kui kvoodist midagi puudu on. Ja mul puht juhuslikult esimene medalipull lastud 1982. Aga see ei tähenda midagi. Edu sulle veebruarikuisel hirvejahil.

Eh sind! Septembris-oktoobris lased kõik vajaminevad "bämbid" ära. Ja viimased novembrist detsembrini, siis pole nad enam nii väga täpilised. Sul sama mure mis mul, minu eetilised tõekspidamised ei luba kitsi detsembris-jaanuaris küttida, kus nad sõltuvalt talve tulekust on kõhuni lumes ning inimest nähes isegi ei liigu eest ära. Nii nagu praegu lõuna-eestis ja vist ka Virumaal. Ma katsun need asjad ära toimetada hiljemalt septembrist novembrini. Ja vähemalt mu südametunnistus on puhas.

Vaadake seajaht oli juaastaringne. samuti kähriku - ja varemalt ka rebasejaht. Ma panen ka puusalt- miks te siis siga kontrollli alla ei saanud, ega ka rebast ega kährikut. Siga kontrollis ikkagi katk, rebast ja kährikut kärntõbi. Asi pole pikas jahiajas, asi on lihtsalt jahimeeste vähesuses. On mehi kes ilma jahita ei suuda elada ja kes on valmis 24/7 jahil käima, teistel on ka oma elu elada.

Tormis, ära võta kõike puhta kullana. Pole viitsinud artiklit ajakirjast "Jagd und Wild" ära tõlkida ega meie ajakirjas avaldada, kus saksa teadurid uurisid hirvede energiabilanssi ja jahiaja pikkust seoses metsakahjustuste vähendamise nõudega ning jõudsid arusaamisele, et hirvejaht tuleks lõpetada 31.detsembriga. Alguse kohta ei lugenud midagi välja. Asi nimelt selles, et mida kauem vastu talve hirvi taga ajad, seda suuremaks läheb nende energiavajadus ning seda rohkem ellujäänud hirved metsa laastavad (Tugevalt karjaline eluviis talveperioodil). Seega siis otsene seos metsakahjustuste olemi ja jahiaja pikkuse vahel. Nii paistab kõikide hirvlastega olevat.
Muideks hirvejahi aeg aeti pikemaks ilma igasuguste mõjuuuringuteta nii nagu ka kitsejahi aeg. Lihtsalt ametnik ütles, et mujal maailmas on nii. Ja pange nüüd hästi tähele, kohe algab surve sokujahi aja lühendamiseks Soome eeskujul elik siis sedasi, et sokujahti pole vaja pidada juuli ja augusti kuus, kuna ametnikud seda jahipidamisviisi ei oska ja ei pea ka sellest lugu.

Beretta tõi välja põhilise. Kiitus! Mida kauem ma asja vaatan ja sügavamale süüvin, saan aru, et Eesti riik ongi üks projektipõhine asi. Ning ka jahindus, kus me tegutseme aastaprojektide najal. Nii kui ilmneb probleem, asume seda projektipõhiselt lahendama. Pikemast perspektiivist (küll on kaunis sõnaühend) pole meil enam juttugi.