Otsing leidis 25 vastet
- L Apr 05, 2014 3:57 pm
- Foorum: Foorum "Eesti Jahimees"
- Teema: Ajakirja Eesti Jahimees digiversioon
- Vastuseid: 3
- Vaatamisi: 5393
Re: Ajakirja Eesti Jahimees digiversioon
Android on pea ja selle koha valu, kust jalad välja kasvavad, kõigile arendjatele. Ma ei tea ühtegi arendajat, kes teaks arendajat, kes leiab hea sõna androidi kohta.
- T Mär 04, 2014 2:30 am
- Foorum: Ulukite haigused
- Teema: Leedus avastati sigade aafrika katk
- Vastuseid: 37
- Vaatamisi: 23213
Re: Leedus avastati sigade aafrika katk
See võis olla 2010 lõpp või 2011 algus, kui vet.ametilt pärisin aru: mis ja kes too katk on? Kui suur on võimalus, et levib ka meile? Mida peaks ette võtma? Sel ajal sain esimest korda teada, et Venemaal on haigus sees. Mulle koolis sellest tõvest ei räägitud, sest toona ei olnud seda ülepea. Nii ei osanud ise kuidagi kommenteerida. Kuidagi rahulik oli vet.ameti vastus küll. Selle panin ajakirja. Paistab, et vahepealsetel aastatel ei viitsinud suurt keegi sellele mõelda.
- T Apr 30, 2013 8:14 pm
- Foorum: Üldfoorum
- Teema: Uus Jahiseadus.
- Vastuseid: 326
- Vaatamisi: 139323
Re: Uus Jahiseadus.
Bravo Eik. Parema idee puudumisel, mis veidigi tasandaks seda õiglusetust, mida too kahjude kompenseerimise praegune idee sisaldab, on Sinu oma perfektne.
- R Apr 26, 2013 9:29 pm
- Foorum: Üldfoorum
- Teema: Uus Jahiseadus.
- Vastuseid: 326
- Vaatamisi: 139323
Re: Uus Jahiseadus.
Hämmastav, tegelikult. Arvasin, et Tallinna Muusikakooli lõpetanu on tugev matemaatikas ja ülepea aus inimene. Aga: eksisin.
- R Apr 19, 2013 10:21 pm
- Foorum: Üldfoorum
- Teema: Hakati menetlema
- Vastuseid: 313
- Vaatamisi: 111097
Re: Hakati menetlema
Et ämm leppis oma rahakotiga kokku, et kumbki ei salli jahimehi?
- N Apr 18, 2013 11:12 pm
- Foorum: Üldfoorum
- Teema: Hakati menetlema
- Vastuseid: 313
- Vaatamisi: 111097
Re: Hakati menetlema
Lihtsalt iseendaga rääkides (teatavas vanuses on see vabandatav): miks ikkagi ei põhistata/selgitata, kuidas on ülepea võimalik Võlaõigus- ja Asjaõigusseaduse kehtides too õnnetu raha kahjustuste eest jahimeeste kraesse keerata? Iga seadus on tegelikult kokkulepe kriitiliselt suure hulga inimeste vahel või kriitilist võimumäära omavate inimeste vahel? Eks ole. Seega ja praegu jääb veendumus, et kusagil on veel mingi kokkulepe, mida ei teata ja veel mingid kokku leppijad, kes ennast ei avalikusta, kuid kelle võim on kriitiliselt määrav. Kreml?, tulnukad?, Jõuluvana salajane abiline?
- K Apr 10, 2013 8:50 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
- Vastuseid: 71
- Vaatamisi: 38556
Re: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
Tuhat tänu kõigile, eriti soovikule. Näpuvahelt-võte töötas! Nosis nii umbes poole oma portsust sel moel ära ja seejärel vajutas juba koonu ise kaussi.
- T Apr 09, 2013 11:21 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
- Vastuseid: 71
- Vaatamisi: 38556
Re: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
Jep, need riskid on olemas küll. Aga tahaks ju mugavat elu, eks ole. Praegu kui elukas on minu juures viies päev, on katsetusteks proovitud täpselt viite sorti ja erineva hinnaga krõbuskit . Viimast neist (täpselt neli korda kallim odavaimast) soostus lõpuks peo pealt ja umbes 70gr sööma - proovipakk oli 150gr ja sealt siis pool.
- T Apr 09, 2013 9:23 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
- Vastuseid: 71
- Vaatamisi: 38556
Re: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
Kas kellelgil on hääd nõu, kuidas kuts ülepea krõbuskeid sööma panna? Ja, jaa, Jüril on ka minu meelest õigus, aga kogu aeg ei viitsi vaaritada ju! Võtsin eluka. 8 kuud. Tõug: labriiver (st. labrador + retriiver). Muidu kena: läigib, aktiivne, kontaktne, aga krõbusekid vaatab nagu pakuksin talle rebasekakku. Talle jeekimile anna kartuleid-sousti-kotletti või juurvilja suppi. Ime veel et idusid ei taha. Eelmine omanik ütles küll, et ta ei ole krõbuskeid saanud, aga ma ei teadnud, et ta lausa võitlev kodutoidu entusiast. Ma tean enam-vähem kuidas koer "kokku käib ja töötab", aga "tankida" ei oska 
- L Mär 30, 2013 1:46 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
- Vastuseid: 71
- Vaatamisi: 38556
Re: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
Jüri, oled õigesti aru saanud. Piperasiin toimib ümaratele. Veratriin jälle laiadele. Paraku on see madude seltskond põrgulikult suur ja lai. Õnneks pole filaariad jms kuigi laialt levinud. Päris paljude nö usside puhul puudub ravi tänini.
Kuid jah, parasitoloogia õpik ei kaalu kunagi alla kahe kilo. Seega on seletksond, mida kirjeldatakse jube rohekarvuline.
Kuid jah, parasitoloogia õpik ei kaalu kunagi alla kahe kilo. Seega on seletksond, mida kirjeldatakse jube rohekarvuline.
- L Mär 30, 2013 10:58 am
- Foorum: Koertest
- Teema: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
- Vastuseid: 71
- Vaatamisi: 38556
Re: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
Ussirohi ei ole mõttetu - vabandan sügavalt, et säärane mulje jäi mu postitusest. Tuleb lihtsalt arvestada, et kuigi ussikuuriga saab vagaseks teha täiskasvanud maod soolestikus, peab arvestama, et nende noorvormid on samuti kusagil koera keres (sageli hingamislihastes, millest annab tunnistust luksumine ja köhatused). Seetõttu tuleb kuuri korrata lootes, et läheb täppi - noh selles mõttes täppi, et järgmine kuur satub just sellele hetkele, mil noorvormist saab täiskasvanu ja ta soolde liigub.
- R Mär 29, 2013 11:38 pm
- Foorum: Koertest
- Teema: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
- Vastuseid: 71
- Vaatamisi: 38556
Re: Vene-Euroopa Laika sööb mulda.
Jägervision kirjutas::lol:
Kutsikatele kaltsiumilisa andmine on kaht otsaga asi, sest selle üleannustamine võib olla väga halbade tagajärgedega nagu ka selle puudujääk. Kutsikate organism, erinevalt täiskasvanud koertest, ei reguleeri kui palju Ca imendub ja kui palju "jookseb läbi." Luude väärarengud, teiste ainete tasakaalutus ning väidetavalt isegi käitumishäireid võivad olla liigse Ca manustamise tagajärg olenemata sellest, kas see Ca tuleb pulbripotist, munakoorest või kodujuustust.
Paar täpsustavat tõde.
Kaltsium ja koera keha lähevad üksteisest mööda "nagu võõrad vihmas", kui kaltsium on aktiviseerimata. See tähendab siis D-grupi vitamiine. Ikka need D2 ja D3.
Ülepea on kutsika (aga ka inimese kehas) kaltsium vaid kolmes vormis. Luudes, globuliinides (toodab soole lamina propria) ning vähesel määral nö vaba ja aktiveerimatu. Sellest viimasest saab siis teha neerukive ja muud vahvat.
Ussid.
Seltskond solkmeid on tavaliselt kõigil koertel. Häda on majas, kui neid paljuks läheb. Solkmerohi - tavaliselt piperasiin mingi brändinimega - toimib ainult(!!!) täiskasvanud solkmele. Tolle ussikese elutsükkel on aga 7 kuud pikka ja suure osa sellest veedab ta mujal, kui sooles.
Lisaks on teisi usse, kellest osad ei ole inimese silmaga üldse nähtavad - filaariad näiteks. Ning, kelle elukeskkond ei ole sool vaid veresoon, aga ka süda näiteks.
Re: Juubel!
Nüüd juba lihtsalt õelast huvist kiikasin EJS kodukale ja nii nagu muiste ja mullu, ei olnud seal ühtki viidet EW 95. juubeli puhuks. Formaalus muidugi, aga siiski kõnekas märk, sest jõulud ja kolmekuningapäeva kõnering on vaata, et viimase komani alati märkimimist leidnud.
- R Veebr 15, 2013 11:35 pm
- Foorum: Üldfoorum
- Teema: Järgnevad sammud
- Vastuseid: 22
- Vaatamisi: 10107
Re: Järgnevad sammud
Ma ei ole jahimees. Kuid kodanikuühiskonda usun siiski. Usun, et selles küpsusastmes nagut too eelnõu on, ei saa, ega tohi teda ülepea II lugemisele lasta.
Need paar punkti, mis siiani läbi rääkimata, jäävad edasi "veritsema", kui eelnõu säärase vigase pruudina teise lugemisse läheb. Need paar punkti on aga jube tähtsad.
a) kes ikkagi vastutab ulukikahjude eest, kui riik on justkui de facto uluki omanik? Ja teisalt põhjustab metaskasvataja või põllumees ise oma tegevusega need kahjud, eks ole. Mitte keegi teine.
Ja kui leitaksegi keegi, kas vastutab ja tasub kahjud (olgu riik, jahimees, maaomanik või Agu Sihvka), siis mil moel põhistades?
b) kui jahimaid on vaja korraldada - siis mida täpselt see korraldamine tähendab? Kuhu maani?
c) Kui jahti on vaja korraldada, siis mida see jahikorraldus tähendab? Kuhu maani?
Need paar punkti, mis siiani läbi rääkimata, jäävad edasi "veritsema", kui eelnõu säärase vigase pruudina teise lugemisse läheb. Need paar punkti on aga jube tähtsad.
a) kes ikkagi vastutab ulukikahjude eest, kui riik on justkui de facto uluki omanik? Ja teisalt põhjustab metaskasvataja või põllumees ise oma tegevusega need kahjud, eks ole. Mitte keegi teine.
Ja kui leitaksegi keegi, kas vastutab ja tasub kahjud (olgu riik, jahimees, maaomanik või Agu Sihvka), siis mil moel põhistades?
b) kui jahimaid on vaja korraldada - siis mida täpselt see korraldamine tähendab? Kuhu maani?
c) Kui jahti on vaja korraldada, siis mida see jahikorraldus tähendab? Kuhu maani?
- T Veebr 05, 2013 12:45 am
- Foorum: Üldfoorum
- Teema: Hakati menetlema
- Vastuseid: 313
- Vaatamisi: 111097
Re: Hakati menetlema
aadu kadakas kirjutas:Kahjustus ja toitumisjälg
Kui paariaastases kuusekultuuris on takseerimise hetkel ca 100% kitse poolt kahjustatud, siis on tegemist toitumisjäljega, mida saab hetkel kahjustuseks hinnata. Läheb paar aastat edasi ning tegemist suisa ideaalse kuusenoorendikuga. Põhjus lihtne: kui kits järjestikulistel aastatel latvasid nahka ei pane. siis tegelikult ei juhtu selle kultuuriga midagi.
Kui me väikekiskjad kuskil 0-i ligi kütime, siis hiired söövad kultuuri kohe kindlasti lume alt ära. Kas tegemist toitumisjäljega?
Või võtame näiteks hirved, kes silorullid ära rihivad. Omanik pole aeda ümber teinud ja keegi ei kohustagi seda. Kahjustus? Metssiga silub nisupõllu servad maha nagu rulliga. Toitumisjälg?
Seni kuni pole paigas mingid kriteeriumid (kahjustuste mõiste, omavastutus, metoodikad hindamiseks jmt), on minumeelest fondi idee üksnes neile kasulik, kes selle "poti" juures leemelusikat keerutavad. Pealegi on tegu ju väikese potiga.
Lihtne on hoida ulukite maksimaalset ja suurematki arvukust üleval, teha seejuures õnnestunud jahid turismijahinõudlejatele ning siis võtta fondist ka ulukikahjustuste eest manti.
Minu meelest pole vist eriti arvestatud, et maaomand ise (kui tegemist ei ole linna keskel asuva krundiga) põhjustab ulukikahjustuse a prima vista. Sel puhul on vägagi ebaõiglane ainult ühele ühiskonna grupile nende kahjustuste korvamise kohustus määrata. Kurbkoomiliseks läheb aga siis kui selle korvamise kohustuse saavad ainsad, kes kahjustusi veidi ohjes suudavad hoida - kütid.
Loogiline on kahjustuste silumisega alata nii et kõigepealt seotakse lahti mõisted "jahimees" ja "ulukikahjustus". Liidetakse aga omavahel mõisted "maaomand" ja "ulukikahjustus".