Jääger-online jahindus foorum

Olles lugenud hulgaliselt ameerika ammujahi foorumeid märgin ühe täpsustuse eelmistest postitustest läbi käinud mõttele, nagu saaks ammuga, tulenevalt tema suuremast tugevusest, palju kaugemalt jahti pidada kui vibuga. Üksmeelne arvamus ameerika ammuküttide hulgas on, et ammuga EI SAA jahil lasta kaugemalt kui 40-50 jardi s.t. 40 meetrit. Põhjuseks pole mitte löögitugevuse või lasketäpsuse puudujääk mida ammul on küllaga vaid asjaolu, et amb teeb lasu hetkel vältimatult valju plaksu. Ka kõige kiirema ammu nool lendab, erinevalt püssikuulist, vähemalt kolm korda aeglasemalt kui heli. Tulemuseks on, et hetkeks, mil nool jõuab 60-80-100 m kauguse loomani, on see juba kuulnud heli ning valmistub põgenema. Praktiliselt jõuavad hirved (ammujahi ulukiks on vist 90% valgesaba hirv) esimeseks hüppeks jalgu kõverdada nii et nool lendab üle selja või enamgi - alustada hüpet ettepoole ja nool tabab sihtimispunkti asemel magu või tagajalga. Jump the string on nähtuse nimi. Mitte iga hirv ei tee seda hüpet aga eetiline ei ole maolasku katsetada. Karu, krokodill ja teised sedasorti mittepõgenejad - neid ehk saab kaugemalt kui vibuga.

Eelpoolkirjeldatud vibuga seajahtimise ettepanek oli seotud olukorraga, kus tekkis vajadus kiiresti sigade hulka, eelkõige taudipiirkondades, vähendada. Ei lubatud.

Kas praegu oleks õige aeg teha järgmine katse, tuleneval seajahi vajadusest linnas. Ehk sellest aspektist vaadates oleks olukord täiesti teine ja võiks loota positiivsele tulemusele. Seadust muuta pole vaja, linnas nagunii seaduse järgi jahti ei peata v.a. eriolukorrad ja selliseteks jahtideks on vibu nagu loodud.
Pean silmas seajahti Paljassaares. Esimesel metsseajahil, 24. novembril 2015. aastal kütiti Paljassaares 21 looma. Teine jaht toimub homme, 05.02.16, selleks enam kooskõlastusi kätte ei saa, küll aga võib olla kindel, et vajadus jääb ka edaspidi. Metssigade arvukuse piiramise viib läbi Harju jahindusklubi. Tegevus on kooskõlastatud Politsei- ja piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Põhja-Tallinna valitsuse ja Tallinna Keskkonnaametiga.

See pole muidugi sööda pealt või kõrgistmelt laskmine ning raske öelda, kas vibumehed üldse laskekaugusele pääseksid kuid pean vibujahiga edasiliikumise seisukohast eelkõige tähtsaks pretsedendi loomist - suuruluki vibuga laskmise paberit.

Mart ja priitorm - teie räägite sellest, et hea ja parem oleks, kui laskekatse tehtaks vibuliikide kaupa. Bowsmith ja baddman räägivad, ja minu arvates veenvalt, sellest, et kui seadusandja seda tõepoolest soovib siis tuleb see soov selgelt ja ühemõtteliselt õigusnormiga kehtestada. Praegu seda tehtud ei ole sest üks sõna blangil punktiiri all ei kehtesta õigusnormi.
Selles mõttes, Mart, on Bowsmith vägagi terane lugeja.

Rita kirjutatud "Jahti võib pidada selle vibutüübiga, millega laskekatse sooritatakse" väljendab kellegi - seaduseelnõu ette valmistanud töögrupi, selle üksikute liikmete, laskekatsekomisjoni või isegi Riigikogu enamuse - siirast soovi või tahet mis aga on jäänud õigusnormina vormistamata ning ei ole seetõttu hetkel veel kehtiv ning järgimiseks kohustuslik õigusnorm.

Vaatamata sellele, Bowsmith, et normi osas on sul õigus ei tohi öelda Ritale "puhas vale". Vaata, kas selline redaktsioon poleks parem: kogu lugupidamise juures, kallis Rita, võtaksin endale julguse seekord mitte nõustuda sinuga selles, et ...

Mart, ma olen sinuga täiesti nõus, et laskekatse tuleks anda vastavalt liigile mille käsitsemise oskust laskja on tõestanud. See aga eeldab, et liigid on seaduses, määruses või eeskirjas oma oluliste tunnuste kaudu defineeritud. Kalapüügivahenditega on seda ju väga põhjalikult tehtud. Ei ole midagi enesestmõistetav, et neid liike just on kolm. Kas mitte praegu kehtestatud reeglite järgi pole nii, et iga vähemalt 20 kuni 45 kilogrammi tõmbejõuga vibu millega peetakse (eeldan, et rahvusvahelisi) spordivõistlusi on jahivibu. Priittorm - sinu näide plokkvibult sihiku mahakeeramisest on küll teoreetiliselt hea aga kehtib vaid juhul, kui kusagil ilma sihikuta plokkvibudega spordivõistlusi korraldatakse. Kui ei, siis ei ole see sportvibu ning seega ka mitte jahivibu.

Kas amb on vibu? Keeleliselt võttes sakslastel ja venelastel ja eestlastel ei ole, neil on ammu jaoks eraldi sõna, inglastel ja soomlastel ja hollandlastel aga on amb vibu (crossBOW, varsiJOUSI, kruisBOOG). Kas keegi, kes jaapani zen-vibuga laskekatse ära tegi võib ungari ratsavibuga jahti minna või sõltub "ei" või "jah" konkreetse inspektori arusaamast? Kui meie, kes me siin foorumis oleme vibuasju arutanud, istuksime veinidega maha siis leiaksime me kindlasti õhtu lõpuks ühise keele. Siiski oleks hea ka selgeid reegleid omada.

Midway saadab meelsasti mõnele Kalevipoja aadressile Soome.

Välek kirjutas:Tänud UNN! Tuleb täiesti tuttav see nimi, vahepeal ununnud Huvi pärast küsin, kas see on ainus asjalik koht Eestimaal, või on neid veel?

Täiesti viisakas valik kõike, mis vibuga jahipidamisse puutub, v.a. vibude valik, on ju Mardil siinsamas http://baltichunter.ee/ e-poes, tuntud firmad, hinnad OK.

Falcol Pärnus on pikem nimekiri ja suuremad võimalused kaupu pakkuda või leida. Ise on nad mitmele tuntud firmale esindajad, lisaks tootjatele on neil otsesidemed mitmete Euroopa suurte vibuvarustuse hulgimüüjatega kellele nad saadavad omatehtud vibusid ja võivad sealt saada vastu mida iganes soovid.

Kummagi koha asjatundlikuses ja müüja vastutulelikkuses pole kahtlust.

Puit ilusam ja kuigi ma iga kriimu pärast ei põe aga tegelikult ikka iga uus kriim kriibib hinge ka. Blaseri plast R93, näiteks, ei jäta odavat muljet, igati mõnus ja keegi, keda tean, ei kahetse. Ühtainsat tõde pole.

No nii, kursusel käidud, väga viis pluss. Minule istus programm nagu rätsepaülikond s.t. oli kokku pandud just selliste kuulajate jaoks, kellele pole pikalt vaja rääkida jahipidamisest üldse kuid kes, teiselt poolt, ei oma plokkvibu kogemust. Istusime küll suurema aja laua ümber ja kuulasime-rääkisime ning metsas me ei roomanud kuid minu keel tõrgub ütlemast, et kursus oli teoreetiline. Muidugi oli seal vibuteooriat vajalikul hulgal ja vajalike nurkade alt kuid kaks päeva olid lauad ikkagi vibusid, nooli, nooleotsi ja igasugu nööre-pukke-pinke täis ning käed said uudishimu rahuldada võrdselt silmade ja kõrvadega. Nii et see oli väga ja vägagi praktiline kursus.

Videolt nägime, kuidas metssead ja hirved mõned sekundid peale nooletabamust, erinevalt püssikuulist, rahulikult magama heitsid ning luusiva karu juurde jooksnud vibujahimees kukutas karu üheainsa noolega sinna kus see seisis. Ma ei julgenud mõeldagi, mitu vibujahimeest ja operaatorit pidi võtetel enne hukka saama kui selline kaader õnnestus üles võtta. Siis aga, peale seda, kui nii Riho kui Tauno minu silme all õues 20 meetri pealt olid kumbki lõdvalt viis noolt postmargi sisse laksatanud jäin uskuma, et vibuga saab tõesti jahti pidada. Kui ainult ise mees oled (vabandust, Rita ja teised amatsoonid, see on vanasõna selline patriarhaalne).

Neile, kes seekord kaalusid kuid kursusele ei jõudnud soovitan järgmist korda mitte mööda lasta. Veedate ükskõik millise õnnestunud jahilkäiguga võrreldava emotsioonirikka nädalavahetuse ning naudite kindlasti sellist welcome to family tunnet nagu meie seekord.

Veelkord tänu Ritale, Rihole ja Taunole ning edu Mägilastele.

Kakuke, ära muretse, maailma kõige targem tõlkija Google Translator ütleb, et inglise keelne sõna benchrest on eesti keeles benchrest. Kes teab, saab aru ja kes ei tea, neid sinu võistlus ei huvita nagunii. Võid ju sulgudesse panna benchrest (toelt laskmine) 300m jne.

Diana tuli lõpuks välja oma esimese PCP-ga. Kuidas hinnatakse, kas esimene vasikas ... või FX-l on põhjust muretsemiseks?
http://www.diana-airguns.de/index.php?i ... height=800

Mida siis 4,5mm õhkrelvaga muud lisaks saab teha? Samuti vaid märkilaskmist või mis?

Teavitan veinisõpru, et 17 euri eest saate läbi maitsta enamuse Eestis müügil olevatest sadadest veinidest ning selle suve lemmikud endale välja valida. Meriton Hotel`i konverentsikeskuses toimub 29.-30. aprillil 2011 veinimess.

Messi ajagraafik:
29.aprill 14.00 – 18.00 mess avatud vaid ESA liikmetele ja kutsutud külalistele, sh. pressile;
Alates 18.00 - 21.00. mess avatud kõigile huvilistele
30.aprill 12.00 – 20.00 mess avatud kõigile huvilistele

Messi pileti hind tavakülastajatele on:
• 1 päev – € 15
• 2 päeva – € 20
klaasi rent € 4, klaasi tagastades € 2 tagasi.

Korraldaja: MTÜ Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon
Kristel Nõmmik, president@sommeljee.ee; 50 88 525
Ene Ojaveski, ene@sommeljee.ee; 50 42 422
Alice Vist, info@sommeljee.ee

Järgmine võimalust tuleb mitte enne kui kahe aasta pärast.

Kes abi vajab, olen ise ka mõlemil päeval seal uudistamas.

Esimeseks sattusid Meindli gore-tex kõrget sorti ketsid Maine Mid GTX - suvel-sügisel kalal ja sokujahil unistuste tipp, ülikerged, ei märg rohi ega vetteastumine tee jalga märjaks. Hingab ja kuivab momentaalselt ja kõik mis vaja. Siis tulid sügisjahiks tõsised gore-tex jahisaapad Dovre Extreme GTX -wide- samuti mudas, soos ja metsas unistuste tipp, asfaldil ja kõval maal veidi puised astuda. Siis tekkisid talveks Nordkap Pro GTX - miinus 25-ga 4-5 tundi paigal seista või päev otsa Peipsil -10-ga 20cm sügavuses vesises lumelödis ladistada - jalad nagu kodus toasussides.
Eelmine kevad ostsin Saksamaalt isegi kahed Meindli linnakingad - talveperioodil iga päev jalas. Ka gore-tex ja jalad soojad-kuivad.
Ärge nüüd valesti aru saage - need viis paari ja ühed kummikud ongi kõik mis ma viimase 10 aasta jooksul jalanõudest olen ostnud ja tundub, et järgmise ostu vajadust tuleb veel aastaid oodata. Ei ühtki defekti ega lagunemise märki. Ma muidugi linnamees, metsas kord nädalas. Millal iganes midagi tulevikus vaja peaks minema on minul firma nimi teada. Saksamaal hinnad soodsamad kui meil.

Mosse, mis värk sellega on et vanasti räägiti botulismist üksnes hapnikuvaba keskkonnaga seoses. Et kinnises konservikarbis arenes botulism jne.

ma kah huviline, vedruga Diana 350, andke aegsamini ette teada kui asja hakkab saama, liiga tihedalt ei viitsi foorumis käia.

Kult,

saksa parimad insenerid on 100 aastat vaeva näinud, et selline suurepärane püss valmis meisterdada. Sellepärast nagu käsi ei tõuseks vedrul tükki maha saagima. Mina soovitaks sul tellida uue nõrgema vedru maaletooja (Jahipaun vist) kaudu - teatud turgude (Inglismaa, Saksamaa) jaoks tehakse originaalvedrusid, mis on väiksema löögijõuga. Need lasevadki sellevõrra täpsemalt.

tervitusega.

Mul Diana 350, mõnikord laseb 40 m pealt 10 lasku poolde tikutopsi aga mõnikord pillub ka.