Jääger-online jahindus foorum

See arvamus, et kompensaator taastab lühemaks tehtud raua tagasilöögi taseme on vast kerge eksiarvamus.
Kompensaator andis Priidu püssile tagasilöögi, mida võiks võrrelda ehk äärmisel juhul kerge kuuli ja väikse laenguga 308-ga või ehk ka 22-250-ga.
Pauk aga hajutatakse ja kõrvadel on palju kergem, ka klappidega.
Tagasilöögil ja selle tugevusel teatavasti ka mõju lasketäpsusele.
Kui ma nüüd mõttes krutiks selle kompensaatori originaalpikkusega relva otsa, saaks no üle 5,5 kg relva, mis meenutab sportpüsse, mis kasutusel sealaskmise harjutuses - jahirelvaks ebapraktiline ja ebamugav.
Ega püss praegugi kärbiku muljet jäta

Siledaraudsetest (mis lühemaks saetud) - olen kuulnud, ühte lühemaks tehtut oman koduski. Eip läind tollal miskit paremaks (kuigi naised saunas rääkisid, et mõnel ikka läks ka). Seega siis minu mälus pole vastavaid positiivseid sissekandeid.

Mina olen abi palunud enda õpetamiseks kahelt kuulilaskmise liikuva märgi treenerilt - Kristjan Alaküla ja Tõives Raudsaar. Mõlemad sealaskmise pealt - Kristjan on ise olnud heal tasemel laskja ja ka hea haridusega, Tõivese käe alt aga mitmeid häid laskureid tulnud - tõsi ta on, et jällegi sportlaskmisel (liikuv märk ja .22LR-ga siga).
Treenerite koolitus - sellise algtasemel asja pidi jahispordiliit korraldama aga praegune asjaajamine ei ole nii kaugele jõudnud...

Vabandan,

Ma tõesti unustasin ära ühe tõsise ja tähtsa jahilaskmise liigi: haavlilaskmine.
Haavlilaskmise alal on meil ka õpetatud treenereid, kuulilaskmisel aga on minu teada vaid sportlaskmise treenerid. Parandage mind kui ma eksin - pole meil ei koolitust, laskmist piisavalt ega muud sarnast. Ses mõttes on ka tavalised sportlaskmise treenerid, kes jahilaskmisega tegelevad pigem ise ümberõppinud.

Asjal ka teine maik - paljudel aladel loetakse ka pädevust tegelikult kaduvaks, kui alaga ei tegeleta, sama peaks kehtima ka treeneritöö kohta. Siit küsimus - kui tihti toimuvad regulaarsed kuulilaskmise treeningud päris treeneri käe all?

"treenerid" aga oli mõeldud järgnevas kontekstis - mingi kogemusega (kõrgharidusega sportlaskmise lasketreeneritest foorumis tikutopsi tabajateni), mingite teadmistega, üsna erineva tasemega, laskmise juures nõu andvad persoonid (nagu minagi - tähtsa näoga targutaja). Seega siis olid "" märgid heatahtlikud - miks püütakse kogu aeg (k.a. ULV) minu tekstidest pahatahtlikkust välja lugeda? Või ongi tüüpeestlaslik mõtlemine kõiges halba näha...

Kes teab, mitu liikuva märgi kõrgharidusega treenerit Eestis on?

Aga haavlimehed - tuhat vabandust

Tulenevalt eelmises teemas tõstatatud probleemist, kus otsiti tiiru kontakti ja vastusest, kus kirjeldati vaid asukoha linna (ehk siiski saadeti privaatselt ka mõni kontakt) tekkis mõte:
Tiirude andmebaas koos kontaktidega. Panen siia kirja kaks esimest siis:

Männiku vinditiirude kompleks:
Tiir asub Männikul, Kaitseliidu tiirude kompleksis. Tiiru eest vastutav isik Karin Muru. Sissepääsuks pöörduda tiiru valvuri poole (kaitseliidu tiiru peasissepääs).
Laskmist korraldavad: Arles Taal (5059281 - nõustab juhul, kui ka ise kohale minemas), Anti Levandi (5030126).
Rajad 100 m seisvad, 50 m liikuvad (ainult liikuvad märgid vintpüssiga laskmiseks).
Vabamas kasutuses on 100 m tiir vanade märkidega.
Liikuva märgi laskmiseks tuleb pöörduda ülaltoodud isikute poole (lähiajal muutub kogu tiiru kasutamine rangemaks seoses kohatud halvaperemeheliku käitumisega).

Lutaku lasketiir
Vinditiir 35, 50 ja 100 m nii liikuvad kui seisvad märgid, kõik relvad.
Sissepääs Aarne Taal, 5022756
Haavlitiir - CSP 1 rada - kontaktiks foorumi liige Maanus.

Oli minu meelest Paide lähedal üks tiir, mis praeguseks kuulujuttude järgi Hannes Tammjärve omanduses.
Esimese relvakasutamise kogemuse peaksid proovima saada lasketreenerite käe all - sealkandi treeneri nimi Rein Valdru. Kontakti annab http://www.laskurliit.ee.
8 Järvamaa Laskespordi- 80031061 Karja 18-B Rein Valdru
3 851 409
klubi 72720 PAIDE jarvalk@hot.ee
Jahilaskmise alal on ainult iseõppinud "treenerid"

hea, et omale lego soetasid ...
foorumis ka juttu sellest, mida tähendab õhupüssile optika valik.
Aga 5 cm 35 m peal - arvestades algkiirust ja kuuli kaalu täitsa loogline ka korras optikaga.

muud ei midagi, ainult diisli doseerimine peab vast ca 1000 korda täpsem olema ...
väike lõbus mõttemõlgutus jaanilaupäevaks:
pisike diiselmootor (2l) põletab ntx 6 l kütust saja km kohta sõites kiirusega 100 km tunnis ja hoides pöörded jämedalt 3000 p/min peal (tegelikult on veidi üle).
Seega siis 3000*60 pööret ja *4 silindrit ehk 720 000 kolvitäit küttesegu
6/720000=0,00000833(3) liitrit silindritäie kohta. Pauk seejuures kõvem kui püssis ja silindri suuruseks jäi 250 ml, millest 0,008(3) ml on kütust. Eks igaüks saab nende lihtsate arvude järgi omale päris kõva püssi valmis ehitada (silindri mõõt 4,5 mm diameetri ja sobiliku teepikkuse järgi)
Arendame edasi - et ega suurema kaliibrigi jaoks palju rohkem kütust kuluks. Liiter diislit maksab 12,3 eek ja kilo püssirohtu 800.-
Elagu diiselrelvad
Head Jaani!

Hästi lihtsalt.

Diiselmootor - õli surutakse kokku kuniks tekib kokkusurumise rõhu ja surumisel tekkinud temperatuuri koosmõjul nn. plahvatuspunkt ja õli plahvatab - vallandades plahvatuse käigus rohkem energiat kui kulus tema kokkusurumiseks. Energia vabanemine siis põlemise - plahvatuse teel.

Õhupüss - kuuli taga mingi kogus õli õlitamise tulemusel. Lasu ajal kuul liigub aga rõhk esimeses lasu etapis (kuuli liikumisel rauas veidi), on tegemist kasvava rõhuga. Kui seal raua osas on õli (aga õlitatud raua puhul on) tekib ka diiselmootori efekt - õhu ja kütuse segu, surve ja surve ning hõõrumise tõttu temperatuuri kasv - tulemuseks plahvatus. Enamasti on plahvatus tänu tühisele õlikogusele väike (tunda on küll spetsiifilist lõhna) ning plahvatuse tulemusena ka väljuva kuuli kiiruse kasv. Sellest siis suurem jõud teatud juhtudel tabamiskohas. Väsinud vedru korral ka väike kiiruse kasv.

Ohtlikkus. Rauas suurem rõhk sellest, milliseks raud projekteeritud, kõrgem temperatuur. Raua ja selle ühenduste vastupidavus suuremale rõhule ei pruugi olla sama, mis tavalise kuuli väljastamiseks vajalike komponentide puhul. Tulemused - parimal juhul paraneb täpsus, võib juhtuda ka täpsuse muutumatus aga ohtlikematel juhtudel - väljub leek mõnest ühendusest või lööb plahvatus mõne püssi elemendi (koos näiteks mõne näo, silma vms elemendiga) segi.

Seega minul ei meeldiks diiselmootori silindrit silma juurev või isegi käes töötamise ajal hoida. Liiatigi veel juhul, kui stardirõhk 10* suurem kui mootoris (mootoris oli vist kuni 10 atm enne plahvatust).

Lõpptulemus - enamus inimeste tehtavaid lollusi lõppevad õnnelikult. Ka elektris - näen igapäevaselt. Siiani olen vaid igal aastal 1,5 surma kohanud ca. a' 100 kohatud rumala käitumise kohta.

Sai nüüd veidi katsetatud eri relvadega, sama kuuliga, poepauguga.
Kaliiber 222.
Kuul harjas - rohtu 1,17 g, kuul 3,3 Lapua lõikajaga HP.
100 m peale sisselaskmine (padjalt), 200 m peal 7 cm langust, 300 m pealt 47 cm langust.
Sama kuul, standartmõõtu lükatuna 300 m peale langust 52 cm, 10 st lasust 3 tk 20 cm allpool
Poemoon, 3,6 g poolmantel (Lapua) langus ja kadumine samad.
Tahmamisest - olenemata kuuli kaugusest padrunis on alati kesta ots tahmunud. Harjadeni ulatuvate kuulide kestadest pole veel (vähe lastud ka teisi) tahma leidnud, tabelimõõduga kestadest aga leiab igast teisest.
Mõõtsin ära ka kesta jääva tahma kaalu - 71 kesta, tahma 35-s. Nendes leiduvat tahma kokku 9,8 grain e. keskmiselt ca 1,5% püssirohu kaalust padruni kohta. Mahuliselt tundus kogus ca 3* ühe padruni püssirohu kogus (seda eip saa tahma kohevuse tõttu siiski eriti arvesse võtta). Olenevalt rauast ja kaugusest võib selline kogus püssirohu lisandit hakata ka tulemuse täpsust mõjutama (teatud maast alates oluliselt). Seega moraal - kestad tuleb alati tühjaks koputada, kaugemate distantside ja suurema täpsuse taga-ajamisel ka oluline kuuli kaugus vindi harjadest.

Olles viimasel ajal mitme poemüüjaga kokku puutunud ja kõigiga laskmisest põgusalt vestelnud, siis on mõned poed, kus ma "huviga kuulan" aga ülimalt suurele eriarvamusele jään...
Üks neist paljudest oskas sellist jama laskmisest ajada, et ... eip kannata trükimusta.
Asjal aga kurvaks küljeks see, et läheb kod jahimees relva ostma ja seesama müüja oma veenva jutuga selle sama jama abil **** teab mida, mis viisil ja kahjuks kõike valesti maha müüb. Alustades ergonoomikast ja lõpetades kaliibriga.
Trucker pole minu kuulu järgi ainuke, kes müüja tarkuse ohvriks langenud.
Kahjuks eip ole viisakas avalikult nimesid mainida.

Laskekatse ja laskeeksam on erinevad asjad. Aga selle oleks pidanud eksamiks õppides endale selgeks saama...

Toimuvad Männikul ja sellel laupäeval - 18.06.05, kell 9:00 (seekord kontrollisin kalendrist 2* kuupäeva:))
Info oli ka ajakirjas olemas.
Esiteks oli tegemist info edastusega, teiseks sooviks teada, paljud foorumlastest plaanivad osa võtta?

Minu rumala arvamuse järgi asjal kaks poolt lisaks õigusaktides määratule.
Esimene pool selles, et kodanik oskaks lasta valitud relvaliigist (vintpüssist, siledaraudsest, kahjuks ei pea täna veel tõendama oskusi taldrikute tabamisega). Selleks puhuks saab ka relva laenates (ehk siis raskemal teel tõendades) oma laskeoskust näidata.
Teine pool aga selles, et iga mees peaks ikka oma relva ja oma moona tundma ning selle mõtte järgi oleks laskekatse tegemine vajalik iga püssiga (tunnistagem ausalt, läheks ikka absurdiks kätte)...
Vaadates aga metsas suvaliste padrunite suvalist valimist ... no kuidas jõuaks meestele kohale, et iga padrun eip jookse eelmisega samal joonel, mõnedel isegi paarkümmend cm vahet...
Sihuke mõttemõlgutus siis

Sinu õhupüss ei ole (ega saagi olla) väga täpne 25 m peal - ikka 10 m see õige kaugus.
Aga õliga põnev mängida jah ... hea kui leeki välja ei viska Viimast küll naljaga pooleks.
Peale viimast õlitamist võid vast karbitäie kuule ära lasta, siis hakkab täpsus normaliseeruma. Miskit supertulemust (kuulid samas augus) aga ei peaks lootma. Lihtsalt pole selle klassi püss.

Kõige viletsamate optikate vead selguvad mõne laskmiskorraga, järgmistel mõne aastaga (ja kui vähe lasta, ei pruugigi näha) ning korralikud on n.ö. eluaegsed.
Seega on paari laskmiskorra, aastase kasutamise või väga vähese laskmise korral piisavalt ebaobjektiivne hinnata kvaliteeti. Samas on ka selge, et tippklassi enamus jahimehi ei vaja ... kuigi kaheaastase vastupidavusega optika ostmine kujuneb pikema aja jooksul kulukaks.
Esimesed 10 km on enamus autosid väga hea kvaliteediga, 10 a pärast enamus väga "hea" hinnaga ...