Jääger-online jahindus foorum

Selgus majas!

Ei viitsinud algul väga lugeda, mis lehel veel kirjas. Antud juhul oli tegemist kellegi hea naljaga. Huvitav, kes hoiab om aarvutis minust tehtud pilte ja mille tarvis?
Kuid video lõpus avaneb dialoog, kus saate panna enda, oma sõbra või ka vaenlase pildi ja voila!

Seega, päris lahe tüng oli!

VAU!

Keski on leidnud mingi pildi ja arvanud, et oleks lahe teha film. Ja ega pildil oleva isiku nõusolekut pole ju vaja?

Eino lahe, härrased, kummardusi ja lilli pole vaja ja allkirju ma ei anna. Tõenäoliselt võiks neilt raha küsida? Saaks äkki oma laskmisvarustust täiendada.

Hoi,

kaliibrid on erinevad oma laengu poolest - .223 on veidi rohkem püssirohtu sees. Ka on ta oluliselt rohkem levinud, kui .222 kuid võistlustel (välismaal - VSS) kohtab reeglina kolme kaliibrit - Sakslastel võimalusel .22 Hornet (pea-aegu sportpüss), .222 ja 6,5*55.

Vahe sinu jaoks sõltub enim sust endast - milline oled ja mida relvaga peale tahad hakata. Ja palju sa kulutada tahad muidugi kah. Et 5.- padrunihinnaga enam ise laadides ei konkureeri, kui just võistluslaskude kvaliteedi osas. Samas on meil üks osa laskjaid, kes sedasama 5.- padrunit ei ole nõus oma relva panema. Sellisel juhul on .222 veidi soodsam laadida. Ahjaa, ma ei tea, kas neid viimase aja 5.- padruni kesti saab ümberlaadimiseks kasutada?
Kui kaalud vähe, on tagasilöögi tugevusel suurem roll, kuid igal juhul liigub tugevama matsu puhul püss ka rasketel meestel oluliselt rohkem. Siiski tehakse reeglina päästiku ja õlgavõtuga suurem viga ning kaliiber lihtsalt aitab võimendada seda.

Seega siis .223:
+ odav moon
+ rohkem relvi
+? levinum muus maailmas
- tagasilöök
- veidi kulukam iselaadimine

ja .222:
+?levinud võistluskaliiber, eriti VSS laskjate hulgas
+ odavam iselaadimine
+ parem tulemus 100 m laskmisel (veidi väiksem laskuri vigade võimendamine)
- odava moona puudumine
- kaugemale laskmine veidi viletsam (kiiruse ja energia langus)

Kindlasti on veel punkte võimalik lisada ja needki on minu subjektiivsed arvamised.

ahah, see on nüüd küll uudis ...
.. huvitav, milliseid kompensaatoreid ja summuteid ma siiani kasutada olen saanud?

ainult, et see, mida nii mina kui kakuke vähemasti oleme väitnud, et purgi hind, mitte hind laetud padruni kohta on kallis. Et pole ju vahet mitu promilli või promilli osa see õli maksab.
Aga jaksu neile, kel ees tee risso, oliiviõli ja kuulge, kokkavatel jahimeestel ju kodo ka siukseid kenasid maitseõlisid ...

muuseas, kits, kerge punane marinaad ja õlifondüü - ehe maitse ning väga nämma, lisaks veel popp seltskondlik tegevus.

Ja mina loll kallasin raualisandita õlijäägid minema, kui mitu spets määret saaks jätta ostmata

Jõudu katsetamiseks, loodetavasti on nüüd natukeseks ajaks teema maas.

Ma arvan, et saime kõik ühe näite võrra targemaks. Või siis hasartsemaks? Peaks ka katsetama, mis juhtub. Näiteks, kas võistlusseeria paugud (ja-jah, need, mis täitsa ühte auku jooksevad) hakkavad hajuma või eip mõju see.
Tea, mitu tilka julgen ise panna ...

Selliseid niidirulle kasutasid Läänemaa mehed omal ajal, kui ainsaid, mille sai kasutatud siledatest enam-vähem jooksma. Lausa oma kuulitreimismasin oli seetarvis soetatud.
Jooks oli hea kuid kuulid kippusid pahatihti lappi lendama.

peepk kirjutas:...Kunagi venelastel kahe tulbaga ja nelja regullimise nupuga tiiru optikad olid,vist 10 x suurendasid ja seal sai küll kummagi tulba eraldi raudadele välja timmida.Ja imelik oli vaadata kui tulbad erineval kaugusel ja kõrgusel olid enam vähem sisselastud kaheraudsel.See jutt lihtsalt niisama naljaga pooleks ja ei puuduta vindimehi.

nojah, nagu seaseljas sadulad. Kahe tulbaga ja 10* optikad on tõesti jooksva märgi tiiruoptikad sportpüssidele. Lastakse ühte hajrutust aga muidugi eks nappide vahendite olukorras leitaksegi huvitavaid lahendusi, olgu need siis gaasipliidi kasutamine toa kütmiseks või raudade jooksu jaoks mitme tulbaga optika

Kuulge, tulgem nüüd ikka ausalt tagasi selle päriselu juurde. Öelge nüüd igaüks ausalt, mitu % tema seltsi siledaga jahil käivatest meestest:
a) kasutavad sama moona laskekatsel-tiirus
b) teavad oma moona tihedust rohkema kui 2 lasu baasil
c) teavad, kas rauad jooksevad kokku või laiali (praktilise proovimise läbi)
d) teavad täpselt kuhu jookseb moon ühest ja kuhu teisest rauast
e) on katsetanud märklehtedel ka kaugemale laskmist samal viisil raudu kontrollides

Püssi poolest on paraku nii, et vindiga saab 35 m pealt piisava tiheduse. Meeste oskused on eraldi teema.

Aga ülaltoodud loeteluta on kaugemale õngitsemine ju lollus, tegelikult esimese otsata ka lähemale laskmine ...

Nüüd jäävad siledaga kaugemale laskjateks mehed, kes ülaloleva loeteluga hakkama saavad ning lisaks teavad ka oma kuuli energiat kaugemal (et see ikka piisav oleks).

Sõnaga, kaugemale laskmine siledast on erand - see on vähestele ja mitte üldsõnaliselt propageerimiseks.

Ja veelkord, laskeoskus on siinjuures eraldi teema, nii sileda kui vindi puhul

ei saa mitte vaiki olla sellise pealiskaudse väitlemise juures.
Fakt on see, et väga oluline enamus kasutuses olevast moonast-relvast ei saa 40 meetri pealt mõistlikku tihedust. Kurb on asja juures see, et omanikud ei saa sellest ka aru. Fakt on ka see, et osad mehed ei oska oma vintraudseid kasutada. Aga kui me nüüd vaatame neid kahte väidet, siis esimene räägib püssi ja moona tihedusest ning teine laskeoskusest. Sedasi kahte väidet sidudes järelduste tegemist saab nimetada demagoogiaks.
90% (minu isiklik arvamus) siledaraudseid relvi on mõeldud haavlilaskmiseks (vaadake või nende tsokke ja vastavate tsokkide suunitlusi) osade puhul lisavõimalusena kuuliga lasta. 9,9% siledaraudsetest on vast kuuliga laskmiseks, võib-olla veelgi väiksem osa. Kuuliga 35 m distantsile. Ja üliväike osa siledaraudsetest või poolsiledaraudsetest (12 cal ja vint sees) on mõeldud kaugemale laskmiseks.
Kaugele laskmise olulised komponendid on: täpsus, sihtimisvis, kuuli kiirus-kaal=energia. Uluki tabamiseks oluline on ka laskuri oskus. 300 m/sek kuul kukub samal kaugusel ju hoopis rohkem kui 900 m/sek lendav. (keskkoolis õpetati ka, et 3 g ja 30 g keha kukuvad sama ajaga sama palju - õhutakistus).
Seega püüaks nüüd kenasti kokku leppida, et on vaid üksikuid siledaid-poolsiledaid, millega kaugemale lasta (jah, ja siis ka see keerulisem kui vintraudsega).

Ning siin viimati vihjatud "Eesti ahimehe" artikkel... lisaks oma minevikus elavale meelevaldsele sisule oli seal ka loogikavigu. Muuseas, väga oluline osa meie igapäevaelus kasutatavaid leiutisi on alguse saanud militaarvaldkonnast. Kasvõi seesamune internet .. appi, inimeste tapmiseks ...

Ma ka nende pettumuse valmistajate parteis, et mitte ei oska õiget vastust öelda ja nüüd targutan vastupidi
Sõnaga, peaks püss ja optika omavahel miskil moel sobima. Nüüd on hunnik pooltegevusi ja hunnik päristegevusi. Ise tegelen ka nats pooltegevustega ja ajan püssi oma kehale sobivaks ning ... optika risti ses mõttes loodist välja. Aga päris tegevus oleks võtta püss ja moon ja panna märgid näiteks iga 50 m taha nii pikale maale välja, kui omale laskmiseks vaja. Nüüd veel vaja kindel pealelaskmise alus ja joonistub ilusti välja ka kuuliaukude järgi tabamiskoha muutus. Paha asi see, et universaalsel ehk muutuva kaugusega kärbselaskmisel too loodimine võib mõjuda aga praktikas ei lasta ju ka kärbsetihedusega käelt...kaikalt.

Aga igaks juhuks, seleta palun üle, mida sina küsija mõtlesid optika loodimise all?
Kas rist maa suhtes, optika pikitelg raua suhtes, optika paralleelsus kogu rauaga või mida? Siin pildil nähtud mull on loodis siis, kui käsi relva just nii hoiab aga sul on vaja mida?

pagana hea mõte. Jahil ju hoopis teine laskmine
Aga kütiliin - seda veetakse seal, kus keegi viitsib mässata. Aga kohad, kus pole tiire ja eesotsas olijad eip suuda neid ka korraldada (või "suudavad" leida vaimalusi vaid taldrikute laskmiseks) - jahil käivad ju mehed samasugustes metsades.
Siit torkas pähe üks veidi vägivaldne idee (toores küll aga ikkagi). Näiteks võiks ajujahti suurulukitele lubada vaid seltsides, kus kütiliini tulemus kirjas (või ka kontrollitud??). Et milleks lubada ajujahti kambale, kus küttidest liinigi kokku ei saada?

väike teoretiseerimine.
Et, kui määrida kesti vaid väljast ja määre toimib - super. Kõik rahul ja jääb mõnikümmend krooni kokkuhoiuks.
Aga määrides kaela seest ja sellest määritud õlist osa satub põlemisprotsessis osalema? On variant, et ei juhtu midagi. Samas on ka teatud tõenäosus, et määrdejäägid võtavad põlemise lõpufaasist osa. Iga põlemine sõltub vast protsessis osalevatest komponentidest. Mõni komponent tahmab rohkem ja mõni sövitab tulemusena rauda, mõni põleb lihtsalt ja midagi kahjustamata ära. Muidugi on protsessi jääva õli kogus imeväike ja arvatavasti ei tee ta midagi. Silmaga ju ei paista miskit, vähemasti esialgu. Eks igaüks ise teab ja riskib - ise kaalub ka riski suurust, liiatigi, kui see võib olla vähese laskmise korral eriti väike.

.. ja võib olla on ka tehasesoovitused pikalt katsetamata, analüüsimata?

ning praktika
Kuna minu vähese laadimise juures seda õli palju ei kulu, ei pea ma oluliseks vaevaks soovitatud vahendit kasutada, liiatigi, kui asi toimib. Töötoas kindlasti on veel mitut sodi aga milleks mulle see katsevaev ja peavalu? Et hoida aastas kokku 41 krooni+postikulu (tellin ju muudki sodi aeg-ajalt)? Või kui krediitkaardiga riskida ei viitsi, siis 150 eek.

kakuke kirjutas:... kolm padrunit pundis.

Ma küll siit tagasihoidlikult soovitaks veel proovida - tolle kõikse sobivama laenguga lasta üks 5-ne grupp ka (või ka 10-ne). Omal ikka juhtunud, et 3-4 ilusat lasku ja üks uitav veidi eemal.

tipust eip tea ühtegi.
Suuremaid pauke kasutavaid on mõni üksik 308 - neist üks laseb üsna hästi ning mõned 22-250 - jälle on vaid üks hästi laskja. Aga mõlemal mehel ka vabandus taskus - nad kaaluvad sinna 100 kg ringi. Aga kui ilusti õppida ja harjutada, eks saaksin ise ka sinna 195-8 peale 308ga. Ainult, et mitte 308-ga harjutades...
Kui VSS lasta ainult võistlustel, ilma treeninguta, pole vahet moona kulul - ega see su taset ei mõjuta Samas tehes trenni, tasub võrrelda, mis maksab lask, tuhat lasku ja 5000 lasku.