Jääger-online jahindus foorum

Ostsin omalegi, aga 6,5X55-se. Väga rahul.

Lugupeetud foorum, kas kellelgi on häid soovitusi tavalisest 200l plekkvaadist sööda"masina" valmistamiseks? Olen aastaid tagasi midagi näinud, aga enam täpselt ei mäleta. Soomlastel on sellistest vaatidest tehtud asjandused keti otsas rippumas ja töötavad kuulu järgi suurepäraselt. Mul neid vaate kipub olema, ja ka kohti kuhu panna, oleks. Tahaks veenduda, et mingit lihtsat ja geniaalset nõksu või disaini maha ei magaks. Nii et palun andke tulla, mida teate ja arvate, ning võtke aluseks, et ma ei tea midagi - nii on lootust miskit õppida kah. Suured tänud juba ette!

Ma pole IOR euroopa keskust veel suutnud leida. Aga tehase sait on http://www.ior.ro Sihik peaks rumeenia keeles olema "luneta" vms. Võib-olla teha ostupakkumine partiile, ja siis edasi? Võib vabalt olla, et tasub proovimist. Eksklusiiv-diilerite olemasolu pole selle firma puhul täheldanud.

Väheke hilinenud lisa... Kui jahi- ja metsaigatsus ikka täielikult pöördesse panevad, s.t mõõdutundetuks kiresk kujunevad, on asi kurb. Üks tark raamat ütleb, et "mul on luba kõike teha, kuid miski ei tohi saada meelevalda minu üle." Selles on oma uba. Mindki üks hää olend hoiatas, kui väga hakkasin vinti üles võtma, et tõmba natuke tagasi, kulla vend, ära selle sisse ära kao. See on üks asi elus, mitte terve elu. Tõmbasin tagasi, ja ei kahetse. Tegelikult naudin rohkem. Aga see ei oma mind. Mina oman seda. Oma naine arvas algul, kui jahimeheks hakkasin, et "oli ta enne hull mis oli, aga nüüd on täitsa ära pööranud!" Kuni mul õnnestus ta ükskord sügisesse pardijahti kaasa meelitada - kuldne vananaistesuvi, kõrvulukustuv pardikontsert, kuldsed lehed jne. Ta jäi peaaegu purju, nii ilus oli. Ütles: nüüd ma saan aru, mis sa siin teed. Sellest alates on ta igal võimalusel kaasas, naudib täiega. Me parimad hetked ongi niimoodi kahekesi "ära". Ega teist inimest ei saa sundida oma maailma tulema ja ennast mõistma, ainult kutsuda saab. Aga kui juba abieluks on läinud, siis ollakse teekaaslased. See on eelkõige hoolimine ja sõprus. Selle alusel tullaksegi teise salamaailmaga tutvuma, isegi siis, kui ennast (algul) eriti ei huvita. Kuid tullakse sellepärast, et see on mu lähedaimale inimesele oluline - ja see on järelikult ka mulle oluline. Muidu on tal üks suur elusektor, talle väga oluline, milles ta ilma minuta rändab. Aga abielu on eelkõige jagamine. Sellepärast õpin mehena mõistma naise maailma, kohti ja asju, millesse tema rändama läheb ja mis talle palju pakuvad - et ta ei oleks seal minuta, ja et ma mõsitaksin tema rõõme, muresid ja kordaminekuid. Jagatud rõõm on suurem, jagatud valu kergem kanda..

Mul on 6X30 M2 valgustatud ristiga (CQB - mis vist tähendab close quarter combat), kalibreeritud .308 trajektoori peale. Väga rahul, ainult et eye relief (kauguse vahemik tagumisest läätsest, mille puhul säilib normaalne sihikupilt) pole tavalise sihiku oma, vaid väiksem, nagu dragunovi, Nimrodi jms sõjaväesihikutel, mis poolautomaatide jaoks tehtud. See tähendab, et kulmuserv tuleb vastu kummiäärt panna, muidu pole õige pilt ees. Algul nats harjumatu, aga üllatavalt kiiresti võtsin omaks, isegi poleks uskunud. Optika on suurepärane. On jah vaese mehe Zeiss, aga päris Zeissist mitte väga kaugel. Maksin 6500 eeki. usast võtsin, seal on parem hind ja garantiid toimivad (kui vaja peaks olema). Aga keegi peab tooma, postiga pole mõtet jamada. IOR-i julgen soovitada küll. Vaatasin seda meopta punatäppi, mida Jahipaunas müüakse, ja ega seegi kehv polnud. Eks ta üks sehkendamine on, aga mis siin elus seda siis pole...

Nõus, Honkomees, 100%. Tõin selle suvise värgi sisse vaid sellepärast, et kogu diskussiooni vältel ei maininud keegi sääsevõrku kordagi. Ma ei kujuta suvist passimist veekogu läheduses muidu mingil kombel ette, sest sind süüakse lihtsalt elusalt ära. Isegi kõrgistmetel on esinenud probleeme, ehkki tuul jms aitavad. Aga kevadisest koprajahist paremat ei kujuta küll ette, päike juba soendab, linnud laulavad, vesi vuliseb - ja putukaid pole: paradiis.

Minu kogemus on see, et kõigepealt tuleb korralik luure teha, leida pesapaik, enamkasutatavad käiguteed, pooleliolev värskelt söödud puu jms. Siis välja valida varitsuskoht või kaks. Seejärel vaikselt sisse saagida/lõigata laskesihid (liiga suur sehkendamine peletab nad ära), sest enamuses on kobraste elukohaks meeletu rätsik, kus üle kolme sammu midagi ei näe ja kuulile kindlalt miski ette jääb. Hea on, kui varitsuskohti on mitu, et saab tuule suunda arvestades valida sobiva. Seisan, või istun kokkupandaval toolil, mille olen ise teinud kääksumiskindlaks. Seni pole erilist hoolt, kuni kobras välja ei tule, kuid nad mõistavad vahel nii vaikselt luuret teha, et ainult äraujujat näed... seega, olen nii kuss nagu mind poleks olemaski. Arvestan ka tuule suuunda kaldasse tehtud hingamisaukude suhtes. Sääsed - panen end hoolega kergelt riidesse, nii et läbi riiiete mind süüa ei saaks ja et õhtu jahtudes külm ei hakkaks, ja kasutan käes tumepruune kindaid (fleece), peas laiaservalist jahimütsi, mille peal on rinnuni ulatuv peene tumeroheline sääsevõrk. Ja näitan rahulikult sääskedele keskmist sõrme. Mingit keemiat ei kasuta - mõttetu, olen igat asja proovinud. Lõhn karjub nagu megafoniga üle metsa, et siin on üks idioot, kes arvab, et on nähtamatu... Pealegi on enamus sellest kraamist ülimalt mürgine - ja kosmeetikud ütlevad, et mida sa süüa ei kavatse, ei soovita ka nahale määrida. Lasen ainult veest väljas olevat looma, ujujat ei lase. Passima lähen kas keskpäevast kl 14.00 edasi kuni täispimedani, ka tund enne loojangut on hea, aga siis peab juba kohal olema. Või varahommikul enne valgenemist. Katsun eeltööd enne ära teha, et lõpetaksin ca tund enne kopra ilmumist (soovitavalt eelmine päev). Lahe jaht, üks mõnusamaid. Sääsevõrk on kunigas!

Mul on Bushnell Legend 10X42 (waterproof), lämmastikuga täidetud ja muidu oss asi. Maksin nati üle 300 dollari ostes (usas), täna on netis saada kuskil 250 eest kui otsida viitsida. Eestis pole ma seda mudelit üldse müügis näinud, siin müüakse pigem odavat või väga kallist kraami. Kukkusin sellega õnnetult kaelani vette, ja ei miskit. Arvasin, et kas 10X suurendus metsas ebamugav pole - aga ei ole! Tal on fantastiline exit pupil, ja see tähendab, et kasutan teda öösel isegi tihemini kui päeval. Soovitan soojalt. Seda tehakse ka 8X mudelis, kui kellelegi 10X liig on. Kunagi ostsin endale Pentaxi kompaktid 6-20 zoomiga. Ja hävisin, sest exit pupil oli väike - niipea kui hämaraks läks, olid nad kasutud. Seepeale otsisin tükk aega. Ja tulin sellisele tulemusele - mul oleks vaja täismõõdus binoklit, aga sellist kolakat ei viitsi keegi kaasas tassida. Seega otsisin võimalikult kompaktset asja, millel läätsede mõõt ja exit pupil õige oleks, lisaks vee- ja tolmukindlus. Silm jäi kataloogis selle peale, ja nii nagu ma poes teda kätte sain ja läbi vaatasin olin müüdud mees. Loomulikult pole ta Swarovski, aga ta oli sellele pildile üllatavalt lähedal. Tahtsin, et binokli läätseava oleks sihiku läätseavaga sarnane - et mida näen ühega, peaksin hõlpsalt nägema ka teisega. Asi õnnestus täielikult. Kui kallimat või uuemat tahaks, siis vaatan Nikonite poole, aga ülemisse otsa. Muud eelistused on jäänud samaks, ja suurendust ( fix 10X) ma küll vähemaks ei taha. Sellega näeb ikka rebase naeratust uskumatult kaugelt, ja kopra vurrukarvu võib lugeda kasvõi 3m pealt. Fookus on keskel nagu ikka, roof prism model. Olen proovinud ka porro prism - mudeleid, ja olen kindlalt roof'i pioneer. Oma silm on kuningas..

mul üks uus IOR on. Pilt on tõega väga hää, teostus kesta jms suhtes robustne ja tugev. Kui järgmist asjalikumat sihikut peaksin otsima, on IOR kõva esimene kandidaat.

Jah, aga hind, sunnik... Kui veel nii rikkaks pole saanud, seni katsun mingi korraliku laserkaugusmõõdiku kätte saada, mis nii 300-500 taala sisse ära mahub. Ja see mil-dot süsteem töötab ikka üsna täpselt, ainult et varitsuspaika valides tuleb kogu arvatav laskeala ära mõõta ja vastav keskmine korrigeering peale panna, mis kiirelt mistahes kohast ilmunud ulukit kindla peale lasta lubab. See on sihuke väike nohistamine ja arvutamine ja igaks juhuks veel ja veel kord arvutamine. Laser teeb selle lihtsalt kiiremaks, ei muud. Aga seda Swarovskit olen isegi taga otsinud, et kuhu teine jäi... maksis nii 7 a tagasi kuskil 5000 dollarit või midagi sellist. Vee ajas suhu.

Asi pole selles, head sõbrad, et jänkid kõik geograafias lambad oleksid. Küsimus on selles, et neil on tollireeglites kirjas, et kõik mis on valmistatud sõjaväe standarditele vastavaks (military specifications e. mil spec), nendele standarditele kohandatud, ümber tehtud, sõjaväe kasutuse olnud, vms., kuulub ekspordipiirangu alla ja seda saab välja vedada ainult State Department'i eriloaga. Muuseas, ATN põhitoodang on öönägemisseadmed. Nende kohta on ATN kodulehel öeldud, et 3. või 4. generatsiooni või veel moodsamate öönägemisseadmete mistyahes mudelite eriloata väljavedu USAst on federal crime - s.t. riiklik kuritegu, elik jänkide jaoks eriti raske kuritegu. Kõik tootjad ja optikafirmad/edasimüüjad on sellest teravalt teadlikud - eriti omade seast potentsiaalsete terroristide otsimise tuhinas - ja iga katse sellest mööda hiilida kohtab vastuseisu ning tõenäoliselt leiab äraraporteerimist. Mis omakorda mõjutab teie tulevasi suhteid selle riigi ametivõimudega näit. viisa saamise jms korral. Arvutiajastu, andmebaaside ajastu jne. - hirmu aeg. Muide, väljaveoluba pole State Departmentist raske saada, see maksab vist mingi 70 dollarit ja seda tuleb oodata ligi kuu aega vms, aga tõenäosus seda saada on suur. Kirjutasin ise igaks juhuks just ATN sihikute asjus sinnasamasse asutusse meili, väites, et mu huviobjekt on tavaline valgustatud ristiga ATN sihik, mitte salastatud või piiratud käibega tehnoloogia, et mis värk on; ja mulle vastati lahkesti selle infiga, mille teile eelpool edastasin. ATN on tehtud sõjaväe standardile vastavaks, punkt. Seega, arvan, et kui keegi tahaks partii neid ATN-i valgustatud ristiga sihikuid Eestisse tuua, oleks see täiesti võimalik, aga alustada tuleks State Departmentist loa küsimisega. Muidu - kui keegi sõber teile selle kellegi kohaliku nimel ära tellib ja kotti pistab ja ilma jamata läbi tolli pääseb, on ok; aga kui (usa)toll huvi tunneb, et mis sihik see selline on, ja seda näha tahab, siis on toojal jama kaelas ja sihik tõenäoliselt konfiskeeritakse. Puhas bürokraatia, mitte eriline Eesti-viha. Aga ehk mõned meist mäletavad, kuidas impeeriumis siltidesse suhtutakse - me ju ühest tuleme - ja see ookeanitagune maa pole erand. Sõjaseisukorras veel pealegi. Niipea, kui te neil valesse "kasti" satute, on teie lugu kehv: teil on silt otsa ees ja märge failis, püsivalt (terrorikahtlus, sõjalise otstarbega kauba ebaseaduslik väljavedu jms). Seda on tark vältida. Seega, ei tasu sealseid optika- ja spordipoode vaevata, nad ei tea, et teie ei tea. Ja ütlema teile enamasti kah ei hakka. Nende jaoks on see ekspordipiiranguga strateegiline kaup ja punkt. Muide selle alla kuuluvad KÕIK tactical jms märkega sihikud, ja mitte ainult jänkis toodetud. Tavaline, sama firma toodetud jahisihik, mis võib olla valmistatud samuti valgustatud ristiga (ehkki teistsugusega), ei tekita teile mingeid probleeme, sest see on firma kodulehel märgitud "hunting" kategooria alla. Jätke meelde, ja head jahiõnne. Ma pole ise ühtki ATN-i käes hoidnud, kuid nende kvaliteet ei näi olevat kuigi hea, nii keskmise bushnelli tasemel. Kas tasub vaeva? Pigem võiks vaadata suht. uut huvitavat firmat Mueller Optics - punatäpid, väga hea kvaliteedi/hinna suhtega - hiinas kokku pandud, üle maailma odava allhenake korras valmistatud (eritellimusel) osadest - tundub vist rohkem väärt olema, kui selles kategoorias rabeleda. Mitmed väidavad, et tõsine konkurent USA hinnaskaalas ca $400 maksvatele optikatele. Mis on iseenesest kõva sõna. Aga parem astuda sammuke üles - Meopta, IOR, Leupold, Kahles jne. Tõenäoliselt te ei kahetse.

Loogika on selles osas küll veatu, kuid tõsisasi on, et kui lukk & toru on kaba külge kinnitatud ja see kaba end väänab, siis nihkub ära tavapärane suhe silma ja sihiku vahel, s.t. asi istub teisiti kätte kui tavaliselt, ja täpsus pole enam see. Võib muidugi vaielda, et optika olemus muudab selle nihke nulliks, kuid tegelik elu ja teooria siin miskipärast ei klapi. Tõsiasi on, et ühelegi snaiprile või tõsisemale võistlejale ei maksa pähklipuust eriti rääkida. Ja ma ei usu, et need kõik moeorjad on. Kui muud veel moodi orjavad, siis sõjavägi nüüd küll mitte. Enamasti kohtame sünteetikat või kevlarit või laminaate. Profid räägivad oma listides, et "mängivad" kõik materjalid - kuid ühed rohkem, teised oluliselt vähem. Accuracy International (AI) püssidel on isegi sünteetika ainult lae väliskatteks (luku juures), sees on kõik metall. Suurema jäikuse saavutamiseks liimivad benchrest-laskurid (täpsuslaskmise tehnoloogia pioneerid) luku sünteetilisse kabasse eriti vingete epoksiidsegudega jäädavalt kinni, nii et tekib üks jäik "kaigas". Ja need sellid ei tee midagi ilmaasjata, oskavad raha lugeda üsna täpselt. Snaiprite puhul on nii, et ühe mehe null (valitud algne tabamispunkt, millest teisi kalkuleeritakse) pole teise mehe null - sama püssi, optika ja moona puhul. S.t. lasta saab oma püssiga, mitte sõbra omaga. Kui sõbra püssi kasutada, mis muidu sõbra käes miili pealt sääse silma tabab, tuleb korrektsioonid enda järgi ümber teha, enne lahingusse ei minda. Seega, teema on reaalselt olemas, mitte väljamõeldud jura. Tavalise eesti jahi puhul on see kõik loomulikult juuksekarva poolitamine. Aga rebase puhul 400m peal enam mitte.

VLS peaks äraseletatuna tähendama "varmint, laminated stock" - s.t. raske, molübdeenterasest raua ja laminaatpuidust kabaga relv. Laminaatpuit on kabamaterjalina eelistatum pähklipuu ees oma väksema temperatuurile ja õhuniiskusele reageerimise poolest, sest materjal on kihiti lakiga immutatud ja kokku pressitud, s.t. rohkem "surnud", ega mängi ilmastiku käes. Pähklipuu mängib igal juhul rohkem, ning sõltuvalt luku ja kaba ühendusviisist võib teinekord tabamispunkt üsna oluliselt muutuda. USA mereväe snaiprid kogesid seda eriti halval kombel Vietnamis, kus niiskus ja tempreratuur nede püsside kabasid nii töötlesid, et tabamispunkti oli raske samas kohas hoida. Külm koos niiskusega teeb sama. Sealtpeale tehakse täpsuspüsside kabad sünteetikast/kevlarist, enamasti pannakse sisse alumiiniumplokk millele kinnitatakse lukk. Või siis terasest/alumiiniumist sambad, et lukk kabaga otse ühendatud poleks, ja et kontaktipunkt oleks metall metalliga - mängib vähem. VLS on täpne riist, heas reputatsioonis.

Vindimeestel on ajus üheks suureks probleemiks optika, nagu mitmed juba enne on märkinud. Pigem küll selle kasutamine. Pildi ette saamist ei oska paljud harjutada, sest arvavad, et küll ma... Aga tegelikult ei ole midagi nii lihtne. Õige "optikapildi" kiire leidmine on samamoodi harjutatav nagu kõik muu, ja sõltub palju sellest, milline see optika sai valitud ja mis seisu ta on reguleeritud. Mitte et seda keegi ei tea, aga ikka kohtad mehi, kel ajujahti tulles sihik 6X või suurema peal, ja kes ise ei aimagi, et miski korrast ära. Ja kui loom äkki ees, siis on sihikus ainult karvad... Olgu selle suurenduse numbriga veel nagu on, peaasi et iga mees oma riista põhjalikult tunneks, mis ta siis iganes on. Asja saab ära ajada peaaegu kõigega, ehkki igaks tööks on loomulikult õigeid ja vähem õigeid riistu...

Nagu Kaupo mainis, on tegelikult tegu Husqvarna disainiga, mida loetakse üheks õnnestunumaks inseneritööks omataoliste hulgas. Zoli kvaliteet on täitsa OK, seda riista ostes ei maksa eriti ülearu millegi eest.