Jääger-online jahindus foorum

Vastuseks Kaupole: vahemaadel kuni 250-300m ei peaks erinevused Eestis eriti suured olema, eriti praktilise jahipidamise seisukohalt (oma kogemused), ehkki mitte ka olematud (palju sõltub ju ka püssist, moonast, sihtmärgi suurusest jms). Tõsisemalt tuleb neid tegureid (õhurõhku, temperatuuri ja niiskust) võtta kaugemate laskude puhul, milliseid tavalisel jahimehel küll harvem ette tuleb (ca 90% edukatest laskudest tehakse ju alla 100m piiri või just selle peal). Seda loomulikult eeldusel, et püssi ja laskemoona puhul on varieeruvad tegurid hoolikalt miinimumini viidud. Eestis on aga küllaga suuri avatud põllumassiive, kus püssi ja laskuri võimekust nt rebase jms. peal proovile panna. Temperatuur ja õhuniiskus on meil kohati väga varieeruvad, kõrgus merepinnast meid siinsel maal õnneks ei morjenda. Olen ise katsetanud temperatuuri ja rõhu mõju oma laskemoonale, mis on olnud üllatav (ostsin suurema partii ühest sarjast ühe kindla kuuliga). On ju teada, et eri püssirohutüübid reageerivad rõhule/temperatuurile erinevalt, mõned kaotavad oma põlemisel antavast rõhust kuni 15%. Eks sellepärast snaiprid oma töövahendeid iga ilmaga proovivadki, et olla täiesti täpselt kindlad, mis siis ikkagi antud tingimustel toimub, sest teooria on üks, konkreetne relv ja konkreetne padrun võivad reaalses elus nii ühes kui teises suunas üllatada (s.t. kõrvalekalde suuruse või vähesusega). Lastakse nii vihmas, udus, kuumuses, kõvas külmas kui pehmes lumesajus. Mul endal oli tabamispunkti vahe 100m peal -15C kraadi juures ca 2,5cm (5-se grupi keskpunkt). Teine moonatüüp (sama kaaluga kuul ja teoreetiliselt sama algkiirus) andis vaid 1 cm alla (lahtine tiir, spets laskmiselaualt liivakoti pealt). Kui nüüd seda mitte teada ja 400m pealt rebast üritada, võiks tükk aega pead kratsida, et mis toimub...
Alkomeetri meestele: ega siin mingit müstikat pole: õhurõhk, niiskus, kõrgus merepinnast ja temperatuur mõjutavad õhu tihedust, see omakorda mõjub kuuli lennujoonele - kuumas ja kuivas õhus pidurdub kuul vähem (kuna õhutihedus on väiksem) ja seetõttu aeglasemalt - lennujoon on lamedam. Külmaga on õhk tihedam, ka õhurõhk ja niiskus mängivad siin rolli - pidurdub kuul kiiremini. Õhutakistus ei ole konstant. Kuid eks see jääb rohkem professionaalide ja meisterlaskurite marjamaale. Siiski peetakse seda kõike nii oluliseks, et kõikidel snaiprite kursustel teema süvitsi läbi võetakse (õpikutes samuti). Mina olen sellel alal niisama kiibitseja, lihtsalt huviline. Aga nende tegurite mõju on nähtav ja tuntav mullegi. Sest snaiper peab suutma tabada pead või rinda (308 puhul) kuni 600-800 meetrini esimese lasuga. Mis tõlgendub kenasti rebaseks suure põllu peal - siit ka sarnasused tavaliste inimeste maailmaga. Nagu jänes metsas kännu otsas ütles: unistada ikka tohib...

Järgmisena tuleb endale tuulemõõtja ja õhurõhu/niiskuse määraja osta, et kauguse teadmisest täit abi oleks. See tuule-küsimus ja õigete korrektsioonide arvestamine on omaette kunst. Kui laskeoskus, vahemaa täpne teadmine, konsistentne laskemoon ja tuulelugemise/korrektsioonide arvestamise oskus kokku liita, alles siis hakkab asi märgi süstemaatilise tabamise poole nihkuma. Esimese pauguga, kas külmast ja puhtast või mustast rauast. See teebki asja huvitavaks.

Tallinnas vabalt saada olevad Butler Creeki mustad optikakatted on suurepärase kvaliteediga, ja kui optikasse on juba tuhandeid investeeritud, siis selle kaitseks ei peaks see paarsada krooni küll enam probleem olema. Muidki marke saadaval, mis kah kenasti toimivad. Ise kasutan juba 6-7 aastat, ei kujuta ilma ettegi. Vahest läbi padriku vaja pugeda, lörts, uduvihm jne. Aga ka lihtsalt tolm kuival päeval metsas. Kuid paljud pole nende vajalikkusest veel aru saanud, kaasa arvatud nii mõnegi kalli Zeissi või Swarovski omanikud, nagu metsas näha on. Jahi ja relvanduse alal toodetakse miljoneid jubinaid mis kõik vajalikud näivad, ja millest suur enamus on mõttetus või/ja sõnnik. Korralikud optikakatted sellesse kategooriasse ei kuulu, need on väärt ja reaalselt vajalik kraam. Aga prillipoest ostetud mikrokiududest puhastuslapp ja pehme kuiv paber peavad ikka taskus olema. Nagu üks ehitusmees ütles: veekindlaid asju ei ole olemas; on vaid vett halvemini läbi laskvaid asju.

Neid müüjaid ja nende jutte küll.... võta üks ja viska teist. Olen ise 30-06-st lugu pidanud selle tõttu, et tal on võime väga laia kuuli kaalude spektrit kasutada, ning tal on piisavalt võhma kõigiga (ka äärmustega) väga asjalikult hakkama saada. Seega - paindlikkus, võime igaks olukorraks hästi kohanduda. Ka kättesaadavus. Pean tast eriti lugu, kui tuleb lasta suuremat põdrapulli kaugemalt kui 150m. 308 on "peaaegu" 30-06. 150 meetrini eriti praktilist vahet pole, kuid edasi küll. Raskeid kuule ta nii hästi ei seedi kui vanem vend. Optimum jääb alla 180 graini (usa ühikutes), samal ajal kui 30-06 tunneb end suht hästi ka 220 grainise kuuliga, mis suurele karule/põdrale just kohane. Kasutan ise 30-06 kabas elavhõbedaga täidetud toru, see jaotab tagasilöögi pikema aja peale ära ja laskmine on kohe teine asi, ei pane pauku kartma (mis muidu raskemate kuulidega juhtuma kippus). Igal inimesel on aga erinev tagasilöögi taluvus, ja sellepärast pole 30-06 nii populaarne kui ta võiks olla: see 10% loeb ikka küll, vähemalt selles vallas. Kaupo märkis siin kunagi õigesti ära, et 30-06 lööb millegipärast rohkem tuntavalt tagasi kui 7mm rem mag. Arvatavasti on siin kuulide kaalud mängus, sest 7mm rem mag-l on kuuli maksimumkaal 175 graini, 30-06 jaoks on see alles umbes keskel. 308-t lastakse üsna üldiselt paremate tulemustega kui 30-06-te: ma isegi näed jändasin oma elavhõbedatoruga sinna kaba sisse, et pauguhirmu ei tekiks; ilma oli nagu sutsu torm... Minu jaoks on 30-06 suure ja raske looma püss. 308 tapab ühtlaselt kõike, kuid jääb tõsiselt suure looma ja natuke pikema vahemaa korral veits kergeks, aga see kõik on peaaegu maitse asi. Pean 308-st väga lugu snaiprikaliibrina, 168 ja 172 grainiste Matchking kuulidega: see on minu arust ta tõeline kutsumine. Aga ma ei usu ausalt, et põder/siga vahest aru saab, kui pauk ikka enam-vähemgi õige koha peale tuleb... See kõik rohkem kindlustunde küsimus, mis omakorda soodustab head laskmist, ei muud. Battue versioonis pole 30-06st suurt kasu, enamus sellest püssirohust, mis tal 308-st rohkem on, põleb väljaspool rauda - ilutulestik. Kuul ei saa sest suurt palju kasu. 30-06-l peaks ikka ca 630mm (24") raud olema, või veel parem 26" ehk 660mm - alla selle kisub mõttetuks, parem siis juba 308 osta.

Sry, olin vahepeal netist ära lõigatud. Kas oled endale saanud, mis vajasid?

Kasutan Leupoldi (4,5-14X40 AO Tactical, mil-dot rist) 22-250 peal, Nikoni 4X40 UCCL 30-06 peal, IOR 2,5-10X42 6,5X55 peal ja Tikka 4X30 22LR peal. Kõigiga väga rahul. Nikon on põhiliselt põdra-ajuks, aga kannatab hästi ka üsna hämarat. Üks väheseid firmasid, mis 4X40 teeb.

Kui öövaatluse seadmetesse investeerida, siis alla 3. generatsiooni ei maksa raha raisata. Igatahes on oluline enne ostmist endale võimalikult täpselt selgeks teha, milleks seadet kasutada kavatsetakse, ning seejärel end kurssi viia, kuidas see ootustele vastab. Peamine, millele tuleks mõelda (ja mis on siin eelpool kommenteerijate poolt juba paar korda ära mainitud) on see, et kas seda jubinat hea binokliga asendada ei saa (Zeiss, Swarovski, Leica, Brunton)? Korralik binokkel on peaaegu uskumatu riist ka öösel. Nende öövaatluse seadmetega on see kehv lugu, et neis on kõige tipuks veel valgusvõimenduse torud, mida aeg-ajalt vahetada tuleb (mis muidu lihtsalt aja jooksul ää väsivad), ning mida pole veel kuskil müügis kohanud.
Reisijatele infoks veel, et 3. ja edasised generatsioonid vajavad USA-st väljaviimiseks eriluba (sest 4. ja eriti 5. on mingi uus tehnoloogia). Selle seaduse eiramine ja tollis vahelejäämine annavad kokku Federal Crime mõõtu üleastumise, millel väga kurvad tagajärjed (suured trahvid, sissesõidukeelud jms). Parem pöörata pilk Vene uuema varustuse poole -hea tahtmise ja ca 5000 dollari eest võib mõndagi imelist näha. Aga loomulikult mitte Kadaka turul.

Nõus Forresti asjus. Ise kasutan ka Hoppe's No.9 Copper Solvent'it, see võtab vaske kah, nii et kohiseb. Kui toru on sellega seest märg, ei maksa vaskharjaga ligi minna: sööb harjased vähemaks, mõne korra järel märkad, et hari läheb rauast kuidagi väga lihtsalt läbi . WD-40-t ma rauda ei paneks. Hoppe't ei too minu teada veel keegi maale, aga võiks küll. Hea ja odav, üle maailma populaarne.

On ikka imelik värk küll, kuhu suunas see Eesti ja maailma elu areneb... Jahifoorumis arutleme selle üle, kas ja kuidas tohib inimene end ründava eluohtliku peni eest kaitsta. Penidel oluliselt rohkem õigusi kui inimesel. Midagi on väga valesti, eriti valesti on see, et koerade omanikud ei näi mingit praktilist vastutust kandvat. Üks kunagi "lohutas" mind, et "ega ta kõiki ei hammusta"! Teema on väga adekvaatne, ja tahaks isegi lugeda, mida Pollar arvab.

No sellele 9m riistale peab sobiva laskemoona kah valima, et tast tolku oleks kui asi väga kurjaks kisub. Tavaline FMJ jätab hätta. See pooleldi ärasöödud tõmmunahaline vennike, kellest pildid netis üleval, oli kah teda rünnanud karule terve trumlitäie 38 Specialit keresse kütnud, aga kasu ei miskit. Maha ta löödi ja ära söödi. USA mägedes soovitatakse mitte alla 357 Magnumi pahaseks saanud karu või põtra tülitada, ja ka siis kuuli valik enne hoolega läbi mõelda, eriti just enesekaitse vinklist. Levinuim karuvastane kaitse on 44 magnum revolver, nüüd juba ka jämedamad/võimsamad taskukahurid a la Casullid ja Linebaugh'd (mis on minu meelest mõttetu, sest nende tagasilöök on nii vinge, et neid suudavad korralikult lasta vaid väga vähesed vägilased). Kuid loomulikult on midagi ikka parem kui mitte midagi, ja teadagi on kõikse ohtlikum kiskja inimene.
Olen siin endamisi mõelnud, et vanasti oli jahimeestel üks auväärt riistapuu kasutusel, nimega kuldioda. Sellise saaks kergesti valmistada lasta, ja hea selja peal tupes kanda. Ja kui ikka väga tõsiseks see olukord kisub, on tast ikka abi kah. Kahju ainult, et keelatud riistapuu. Äkki peaks selle keelu üle mõtisklema, mh, ah?

Kannatab kindlasti .308-t. Muelleri äri-idee on odav koostetöö Hiinas, aga jupid on tellitud eri alltöövõtjatelt üle kogu maailma. S.t. juppide kvaliteedilt eriti tingitud ei ole, võit võetakse odava tööjõu pealt. Ameeriklased räägivad, et pidi ka kallimatele bushnellidele konkurentsi pakkuma, s.t. hinna ja kvaliteedi suhe peaks olema hea. Ka hind (sutsu alla 200 dollari) viitab sellele, et päris sõnnik ta olla ei saa (BSA jms kraamiga võrreldes). Muidugi ei maksa oodata Kahles'i või Meopta pildikvaliteeti. Eestis ei müü neid minu teada veel keegi.

Ise mõtlesin pakkuda midagi Arlese soovitatu sarnast, ja kui see ei tööta, siis õlivarianti, sest hüdraulika on võimas jõud (puudüüblit asendab isegi tihkem kalts), ja nõnda on potentsiaalne kahju torule, lukule, padrunipesale jms kõige väiksem. Toru otsast ärakeeramine on ikka väga kapitaalne ettevõtmine. Ma üritaks enne muud variandid ära proovida.

Tõsine probleem. Millest sa aru said, et asi mäda? Kas pidi ka sisse lükates jõudu tarvitama, ja kas luku käepideme alla viimine on raske või võimatu? Kas viisid luku käepideme lõpuni alla või mitte? Mis relvaga tegu on (mark, tüüp ja valmistusaeg)? Milline on kambri (padrunipesa) seisund (kui tead)? Mis laskemoon see on, mida sisse panid (ise laetud, vabrikumoon, maailmasõjaaegne vms) Kas kest oli ikka õiget värvi või olid korrosiooniplekid vms peal? Padruni üldine seisund - kas erines teistest millegi poolest, oli mõlkis vms? Kas oled seda marki samasuguseid pauke sellest relvast varem lasknud (samast partiist)? Enne selle infi saamist ei oska isegi probleemi tõenäolist põhjust täpsemalt arvata, saati lahendust pakkuda. Abi küsida oli õige tegu, ära väga kangutama või vägistama hakka, seda tuleb mõistusega võtta. On mõned nipid olemas, mis võivad lahenduse tuua. Aga enne kui kirjutan, ootan veidi, äkki kogenumatel meisterlaskjatel on midagi asjalikumat soovitada. Relva rikkuda on lihtne, parandamine taas... Loodan, et sul pole püssi homme vaja, ja arvatavasti saab abi.

Närib see kobras igasugust puud, kaasa arvatud kuuske ja mändi. Tavaliselt ei näri ta neid lõpuni pliiatsiks ja maha nagu lehtpuid, vaid võtab külje pealt suure laigu paljaks ja natuke sisse kah, nii et puu hukkub. Väiksemaid okaspuid närib vahest ka lausa maha, aga harva. Ei tea, kas tegu on meie kandis mingite erihuvidega kobrastega, aga selliseid tempe nad teevad. Ei imesta üldse, et mingeid männioksi ära viivad.

Kui sihukesi asju seadusse hakatakse kirjutama, tuleb küll tahtmine revolutsiooni tegema hakata, kuskil on piir kah, pagan võtaks. Varsti nõutakse kütitavalt loomalt võetud eelnevat kirjalikku nõusoleku ettenäitamist ning juristi ja loomakaitseseltsi esindajate kohalolekut, kes peavad tagama, et looma eluküünla kustutamine ikka tuimestusega käib ja tervishoiureeglite ja humaansusega kooskõlas on. Kusjuures sama ühikond ei liiguta vurrukarvagi, kui inimesed nende nina all puudusesse surevad või tänaval ära külmuvad.