Jääger-online jahindus foorum

Olen kutsikaga käpp!

Mina kasutan seda sama 200 kg tõmbega tali. Viljandi jp ostetud. Talvel tõmbasin sirka 30 siga üles, mitu neist olid 200 kg. Pärast selle ostu vana ketiga 10t tali roostetab laes. Ainuke miinus minuarvates, nöör on libe ja peab kasutama mingit abivahendit, mille ümber saab ühe tiiru teha vinnamisel. Soovitan osta.

Olen proovinud paljusid variante, sellel aastal töötab minul kõige paremini mesi. Hea kui saad kärge ka, siis ei sula soojaga mesi kastist nii kiiresti välja. Määri natuke eemale puudele ka mett, avastab kasti kiiremini.

saaremaaendel kirjutas:Segan kährikuteemale vahele.Küsimus selline et mismoodi katku surnd sead seestpoolt välja näevad.Niiöelda külajutud räägivad et põrn suur ja kõikjal verevalumeid näha.Aga mis tegelikult on?Me kõik ju nülime ja lahkame neid.Silmaga nähtavaid muutusi kui on siis milliseid.Pilte raibetest siin küllaga aga loodan et keegi ka patoloogilist uuringut on teinud ja jagab seda teistega.

Mina olen uurinud enda kõiki lastud katkuseid sigu. Põrnadel mina iseärasusi ei näinud. kahel seal tuvastasin: neerud olid lapilised ( tumelillad ja roosakad laigud ), pärak ja jämesool veritunud.

Uri kirjutas:Nagu meil aafrika seakatkust vähe, klassikalise katku juhtum on kinnitust leidnud. Asukohta ma ei tea, aga kuna oli katku proovidega koos olnud siis kuskilt katkualalt.

Tõsi ta on 6. jaanuaril lasin suure kuldi. Esimene Aafrika katku proov oli korras, paar päeva läks mööda ja siis helistas veterinaar ja väitis et hilisemates proovides avastati klassikalise katku antikehad. Lisaks võeti uus liha ja neeruproov, mis saadeti vist Hispaaniasse ja tulemus oli ikka positiivne.

Jutu jätkuks niipalju siis Ida - Virumaa katkust. Kui Valgas ja Viljandis surevad sead massiliselt, siis meil pole ühtegi surnud korjust otseselt metsast leitud. Väide, et pärast nakatumist surevad 14 päeva jooksul kindlasti paika ei pea. Olen Ühest ja samast karjast lasknud nelja nädala jooksul 7 siga ja neist 6 on olnud katkus. Nüüd tekib küsimus kas meil on tõesti tänu keemiakombinaatidele hästi vitamiini rikas vesi ja tekitab notsudele immuunsust.
Väide, et me ei leia lihtsast metsast surnuid sigu üles, ei pea ka paika. Olen koeramees ja tean kõiki kuusikuid ja rägastikke kus nad magavad, senini pole ma neid surnuna leidnud. Mina olen juba jõudnud tõdemusele, see katk on olnud meil juba aastaid, kuna esineb palju sigu antikehadega ja suremust ei ole. Ja kuidas levis katk nii kiirest Viljandist Ida- Virumaale?

Loomulikult tüütu on neid lasta teades et nkn on katkus ja täidame vireeni konteinereid. Palju mehed on sellepärast meil loobunud seajahil käimast, kuna pelgavad katku.
Selge on see et kannatajateks jäävad ikka jahimehed!

Tänu öökülmadele kadusid nad ida - Virumaal järsult kaks päeva tagasi ära. Nüüd saab nautides metsas käia.

Laupäeval surmatud kahtlaste tundemärkidega metsseal tuvastati tõesti Aafrika katk. Leidis aset minu seksiooni jahimaadel Kohtla - nõmme lähedal. Kuuldavasti on juhuseid olnud veelgi siinkandis idas, aga ei taheta jahimeeste pool eriti aktiivsust üles näidata.

Olen proovinud, kui täismantel tabab konti lõhub nkn ära. Selle kuuli eelis on sirge lennutrajektoor. Lasen 200 meetrile sisse ja kui rebane on 300 m võtan natuke üle turja.

Olen lasknud juba aastaid 223- ga ja olen rahul. Rebast lasen põldudel Norma v-max 3,2 g kuuliga. See on suure algkiirusega kuul ja mina ei saaks öelda, et see lõhub rohkem kui väiksema algkiirusega kuul. Kõik oleneb tabamiskohast. Vahest jääb väike labilennu auk ja mõnikord rebib rusikasuuruse augu. Muidugi kerged kuulid kardavad tuult.

kirp kirjutas:Pole ise aimpointe endale seni selgeks teinud. Mis kaalutlustel just H30s valisid? Parameetrite järgi mudelid tõesti sarnased ja minu jaoks arusaamatult palju hinda - pole ju keerulist optikat.

Ma valisin H30s sellepärast et Aimpoindi tehase kodukal on tabelid, kus on välja toodud mis millele sobib ( karabin, kombineeritud, siledaraudne jne). Teine oleks olnud siis odavam 9000sc mis sobib ka kombidele, aga selle esimene lääts oli väiksem ja täpi lülitus manuaalne. Mina eelistasin elektroonilist lülitust.

Suure kaalumise ja netis pugamise peale ostsin endale Aimpoint H30S-i. Täpiks võtsin 2 moad ehk siis 100 meetril on täpp 6 cm. Panin peale Brno 802,8 12/76¤308 win. Milles eelis optika vastu minu arvates! 1) Mõlemad silmad lahti ei pane tähelegi, et lastava objekti ja silmade vahel mingi segav faktor on. 2) Silma kaugus läätsest ei mõjuta vaatevälja. 3) udutas vihma, hoidsin toru üles poole ja esimene lääts sai märjaks. Pilt ei läinud uduseks ja täpp ei hajunud laiali. 4) 225g kaal ei ole märgatagi et püssil midagi juures on. Paremat infot tuleb ühisjahil, koeraga ajus mööda võsa ragistades.

Rakveres anomes on palju variante. Matkatarbed.ee Sealt leiab kindlasti endale sobiva.

Sooviks nõu, kas keegi omab Aimpoint H30S või H30L-i? Olen koeramees ja plaanis panna brno 802 kombile Aimpointi peale. Enne kasutasin optikat, aga ajus seda ma ei poolda. Varem on tehtud juttu 9000l ja 9000sc-st. Parameetritelt on nad kõik sarnased.Täpi suurus on 2 MOAd, väga ok. Keskmine toru läbimõõt on kõigil 30 mm. Esimese läätse diameeterid, punatäpi heleduse lülitid ja kaal/pikkus on erinevad. Loomulikult ka hind, aga see ei ole määrav, kuna kvaliteet maksab. Iga informatsioon on teretulnud.