Jääger-online jahindus foorum

Ikka nii see asi ei käi, sest teoreetiliselt võib loa küll inimesele välja kirjutada, kuid jahil ta ei või osaleda kütina, isegi mitte nimekirja alusel, kuna tal ei ole laskekatse tunnistust.
Seega võib loa omanik osaleda autojuhina või mõnel muul ametil.

12 kal raketid on seline hetkeline silmarõõm. Erti kõrgele nad ei lenda ja valgustusefekti ei oma. Lendavad natuke puulatvadest kõrgemale ja kustuvad suht kiiresti ära.
Pärisraketid on ikka hoopis teine teema. Need on kõrged ja põlevad tunduvalt kauem.

Ütleks küll et jooksuaja hivepullil on ikka tuntav lõhn juures ja ikka vängem kui sokul.
Samas hea koka käes ei jää sellest lõhnast järgi midagi.
Samas igalühel on oma maitse eelistused, kui proovinud ei ole siis jutu järgi ei saa midagi selgeks.

Kas keegi oskaks seletada mis kaliibriga on tegemist ja kas on tal ka mingi eelis tavalise sportpüssi ees. Hea oleks kui suudaks leida mõne ballistilise tabeli, kus oleks välja toodud lennutrajektoor ja energia erinevatel kaugustel.
Seda tean, et on 5,6 mm.

Selline küsimus sinna sigade söötmise juurde veel, et mitu söödaplatsi korraga ka kasutusel on? Kui suur on söödaplatside vahe, et mitte neid liiga tihedalt paigutada. Muidugi kõik sõltub ka maastikust.

Huvitav oleks teada kui tihti ka mehed oma söödaplatse vaatamas käivad ja kui palju sigadele korraga sööta välja visatakse? Kas kott, ämber või tonn ???

Kohkumise korral hauguvad mõlemad nii kits, kui sokk. Vahe on vaid hääletämbris. Sokk natuke madalam kui kits.
Pillitamist olen isegi proovinud ja enamasti reageerivadki sellele noored sokud. Vana sokk on juba piisavalt tark et eristada ära võlts ja päris hääl.
Pillitamine on teadus, seda õpitakse aastaid, enne kui mingid korralikud tulemused tulema hakkvad.
Piiksumise koha pealt nii palju, et kitse ja talle piiksumisel on vahe sees, kuid soku jaoks pole vist eriti vahet, sest seal kus tall ka kits ju. On olnud ka selliseid juhuseid , et kui teed liiga peent häält vilega, siis hakkavad kitsed kohale tulema. olen kasutanud mingit saksa toodet mis tehtud puust ja proovinud olen ka hiire vilega, kuid selle viga oligi see, et kitsed tulid.

Mina saan sellest seadusest aru nii, et selleks et suurulukit jahtida on vaja suuruluki laskekatse tunnistust. Olenemata sellest, kas lastakse vintrelva või jahirelvaga. Muidugi selleks, et vintrelvaga jahtida peab olema katse sooritatud ka vastava relvaga ja vastupidi.
Mitte suurulukeid võib lasta ilma laskekatse tunnistust omamata. Olenemata relvast mida kasutatakse.

Arvan, et ei ole siin foorumis nii kõva relvaspetsialisti, kes oskaks öelda milline relv, millise laengu peal lehtriks läheb.

Miinuses peabki olema. Kui aga sellest miinusest võtta maha koju toodud liha turuhinnaga. Põder 37kr/kg, Siga 50kr/kg, Kits 45 kr/kg. Kas siis ka ikka veel miinuses?
Ei saa ju arvestamata jätta seda mis suust sisse läheb?

Jahikantsli ehitus ja mõõdud sõltuvad kõik võimalustest kuidas, see hiljem püsti panna. Laud voodriga kantsel on suht raske ja tülikas ehitada. Selle võib asendada vineeriga. Tuleb kaalult kergem ja lihtsam ka kokku panna.
Kantsli mõõtudeks oleme kasutanud nii 2X2 m kuid see on piisavalt suur, nii et vabalt võib see olla ka 170 X 170 cm aga kõrgus peaks olema ühest äärest ikka vähemalt mehe kõrgus (190cm). Akende kõrgus sõltub istmest ja samuti ka arv sellest kuhu kantsel paigutatakse. Soojustusmaterialina oleme samuti kasutanud 5cm-st klaas või kivivilla. Kuid üldiselt on siiski oluline vaid see, et tuul peale ei käiks. Sest ilma kütteta kantsli puhul niikunii seda ihuga soojaks seest ei küta.
Katusematerjalina on eterniit kindlasti natuke etem kui plekk, kuna plekk siiski vihmaga koliseb.
Kantsli kõrgus on maitse asi. Piisab täiesti kui põhi jääb 2m kõrgusele maapinnast. Vaaevälja parandamiseks võib kindlasti ka kõrgemale.
Jooniseid ei ole kunagi olnud, enamus tööst toimub nn. ehitajate möötude järgi.

Ei ole sel aastal sigadega kurta midagi, kesikuid on võrreldes eelmiste aastatega tunduvalt rohkem ja need on ka tunduvalt suuremad kui muidu. Selle põhjuseks võib lugeda eelmisel aastal olnud metsikut tammetõru saaki ja ega sead eelmine aasta muud toitu ei vajanudki eriti. Tõru oli nii palju et seda jätkus kevadinigi. Talv oli küll lülm, kuid süüa oli piisavalt ja kui sööki on, siis ei tee külm seale mitte midagi.
Põrsaid on sel aastal täiesti normaalsel ja ma usun, et kui põrsaste arv hakkab väikseks jääma, tuleks hakata uurima suurkiskjate arvukust.

Jahieeskirjas on kirjas laskekatse sooritamisest suurulukile, kuna aga rebane kobras jms. ulukid ei ole suurulukid, siis ei ole ka minu arusaamist mööda vajalik laskekatse.

Loomulikult on igal inimesel õigus sellele, et temale antaks võimalust ennast heast küljest tõestada. Kuid kuidas vaadata olukorrale, kui jahiseltsi võetud jahimees liigub jahimaadel ringi koos nende meestega kes on mõnes kohas olnud nn. "halvas nimekirjas". Kas siis on nii, et kui on uus maa, siis on ka uued mehed ja vanad harjumused ununenud.
Nagu öeldakse: "Ajajat koera juba ringi ei õpeta.".

Salaküttimine on niivõrd keeruline teema, et ega seda nii kui nii keegi mustaks ja valgeke ei seleta. Igal mehel on kindlasti oma põhjus miks nii tehakse. Kellel on lihtsalt vajadus küttida, kes teeb seda liha pärast jne.
Noorte meeste kohta arvan niipalju, et usun siiralt et jahimeeste seltskond ei ole nii pahatahtlikud, et üldse jutule ei võeta. Usun., et kui rääkida ja pakkuda välja et lihtsalt enda näitamiseks metsas meestega käia ja abistada seltsi mehi, siis hiljem võetakse ka seltsi. Samas pean jahiseltsi poolt ka loomulikuks sellist asja nagu katseaega. St. et mees võtekse küll seltsi vastu, kui mingite jamade tekkimisel on võimalik see mees ka koheselt kuupeale saata.
Kindlasti on vajalik ka väike taustauuring, sest kusagilt peab ju ka see jahipisik tulnud olema ja mõni tuttav ikka on kes on jahimees. sellest ka oleneb mis mees see uus mees on, kui ikak sõbrad on nn. "kahtlased vennad", siis ei saa see noorjahimeeski pärispuhas olla. Kui ka alguses on siis hiljem on see risk, et tuleb koos sõpradega ja teeb mis tahab.
Ühesõnaga usun, et kes tahab see ka saab ennast kuhugi seltsi.