Jääger-online jahindus foorum

Selliseid jahimehi ei saa kuhugi kaotada, neid mehi on päris palju ja iga mees teab ise mis moodi ja kus jahti peab.
Minu teada käib enamustes jahiseltsides, asi nii, et makstakse keskkonnaministeeriumile jahimaa ja ulukite eest maksu. KKM annab vastavalt loendusandmetele lubasid ja siis jahiselts jagab ja majandab ise, müüb lubasid, loomi vms. See vist ongi see erajahiselts.

Kõige mõislikum vist see, kui katsuda see kuivanud nahk maha sada ja siis keeta väikesel tulel niikaua, et see lihagi, mis peal on hakkab lahti tulema. Ja siis juba nagu tavaliselt pesta ja valgendada. Tegelikult ega sealt head asja ei tule, kuna rasv ja veri on juba luu sisse imbunud.

Postimehe puhul on tegemist vist hr. Peeter Ernitsa isikliku vimmaga jahimeeste suhtes. Tema sulest on seal ilmunid korduvalt selliseid halvustavaid artikleid. Sellele on reageerinud Hannes Võrno vastuskirjaga Eesti Päevalehes.
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=249156
Siin veel paar ilus näide Peeter Ernitsa sulest:
http://www.postimees.ee/140104/lisad/arter/117234.php

Kui nüüd päris aus olla, siis olen ammu juba sellel seisukohal, et poest osta tuleb tunduval odavam. Kuid kogu jahikirg, seltskond, elamused jms. on ju hindamatu väärtusega seega loobusin raha lugemisest selle hobi puhul. Eks mingeid arvestusi ikka teen kui midagi otsan, aga loobusin nutmisest, et nii kallis on. Kui üle jõu käima hakkab, siis piiran jahilkäimist ja muid tegevusi.

Aga mis see teine moodus on, et maksad jahindusklubile maksu, nende käest ostad load ka veel. Kas nii on see teine variant?

Minu teada ei ole jahiseltsil kohustuslik kuuluda kuhugi klubi alla. Kes tahab omapäi siis palun väga.
Oleneb muidugi sellest mida klubi jagab ja mis kasu klubist saadakse? Mis maksu siis klubile makstakse?
Erajahiselts, mis mõttes ma ei saa aru päris täpselt? Kas nii et kolm meest võtavad mingi jahimaa ja hakkavad sellega tegelema. Ise ju majandab ennast iga jahiselts niikuinii. Vaatab kuidas maksab ressursimaksu ja millega katab ulukihoolde?

Kas vintrelvaga või sileraudsega?

Jahinduse suurim kulu on minu arvates ikak jahilkäimine eriti kui jahimaa asub veel mingi 50km näiteks elukohast. Siis orjenteeruv kulu 1 korra jahilkäimise kohta 150 kr. Ja kui teha seda 3Xnädalas siis võib igaüks ise arvutada.
Jahipidamise juures on kulu padrunitele üks tühisemaid. Muidugi natuke harjutamist tiirus on vajalik igaühele.
Söödapõldude rajamisele ja lisasöötmisele kulub kindlasti ka kena hulk raha, kuid see tuleks lahendada. Mis metsast tuleb ei peaks kõik minema jahimehe kõhtu, vaid osa tuleks võimaluse korral turustada ja saadud raha eest rajada söödapõlde ja sigu sööta.
Peaks oluliselt kergendama koormust jahimehe rahakotile.

Olen söönud hirveliha ja eks igal loomal on oma spetsiifiline maitse. Hirve võrreldakse küll aegajalt lambalihaga, kuid see kehtib enamasti ikka jooksuaja puli kohta. Lehma ja vasika kohta see ei kehti.
Ühesõna täitsa söödav loom.

Ok ei vaidle siin. Tean et oli jahilistiski sellest juttu, tõin lihtsalt välja mooduse kuidas olen teinud.

Selle apteegi 3%-lisega ikka koljut valgeks juba ei tee. Ise oleme otsinud ja leidnud selliseid tunduvalt kangemaid. Nende kättesaamisega on muidugi raskusi.
Valgendanud olen koljusid nii, et kõigepealt keedad ja puhastad korralikult ära, siis lased natuke kuivada ja siis vatitupsu või muu vahendiga kannan vesiniku kolju peale. Lased seista ja toimida sellel natuke ja siis kordad potsessi. Tulemus täitsa hea.

Eks see ole igalpool nii, et ulukihoole ja röövulukite aktiivsem küttimine jääb nooremate meeste õlgadele. Kuid kindlasti on ka staažikamaid mehi kes ei löö risti ette kui on vaja soku või seajahi ajal rebast lasta.
Seda muret ei ole ju et neist täiesti lahti saaks seega võib julgelt küttida rebaseid ja kährikuid. Kuigi on juba olnud kuulda signaale, et väga väheks on jäänud neid loomi.

Vaevalt et keegi suudab püssi lihtsalt lahtimurdmisega ära kulutada. Enamasti tekivad püssidele loksud ja muud vead ikka vale või siis liiga julma käsitsemise tõttu.

Minu teada ei sobi tikka jalad cz-le. Sai vist kunagi proovitud, aga ei istunud.

Arvan, et 70 m kuuliga eeldab juba spetsiaalselt laetud moona. Tavalise tehasemoonaga läheb see maa ikka liiga pikaks ja võib tekitada vaid vigastusi. Selleks, et lasta 70 m peale peab tõesti olema eelnevalt harjutanud ja sooritanud ka proovilaske, et teada kuhu ka kuul jookseb.
Haavlitega kuni 50 m on veel selline kannatatav maa. Haavleid ju ikkagi palju ja kui valida õiges möödus haavel on ka uluk veel tabatav.