Jääger-online jahindus foorum

Otsene külgtuul võib selle maal peal viia kuuli minu arvates kõrvale mingi 15 või rohkem cm. Seega võib rebasest mööda minna küll.
Metsas on see mõõtmine nii kui nii selline, et nõrk, keskmine, tugev ,seega usun et kõik õiged sihtimised ja muu tuleb kogemustega.

Võta siis ropp reegel, et täie auruga minevat siga lase ette 1-1,5 m. Olgu siis vahemaa 100-200 m ja peaksid ikka pihta saama ja mitte kehvasti.

Iga mees laseb enda moodi. kes veab kaasa, kes aga jätab püssi seisma ja sihib selle võrra rohkem ette. Kõik on maitse asi. see kui 100m pealt saad lehele ilusti pihta ja 150m pealt kuulid all tolmasid on laskmise viga juba. Usun et lihtne kiirustamine ja ära tõmbamine.
Selle kui palju ette võtta võid teada saada väikese arvutus.
Siga liigub 40km/h ja asub 150 meetrit eemal. Siga liigub 11,1 m/sek. Laskmiseks kasutatakse kuuli mille kiirus on 825m/s. Selle kuuli 150 meetri peale jõudmine võtab aega u. 0,18 sekundit ja selle sama ajaga läbib siga 1,99 metrit. Seega kui jätta püss seisma siis tuleb ette võtta u. 2 meetrit.

Eks kõik ikka oleneb tuulest kuidas auto lõhn söödale satub.
Kui tuul otse sööda poole siis võid jätta ka poole kilomeetri kaugusele ja ikka saavad lõhna.

Kasutan ise laikadel kaelarihmasid ja pole veel nagu erilist probleemi pole olnud. Olen kuulnud küll, et on koeri otsa saanud kuna kaelarihmapidi kinni jäänud kas siis oksa külge või looma ette. Aga samas kui rihm ei sobi siis vest mis on vist veel hullem.
Aga kui seadus ikka näeb ette, et peab olema punane kaelarihm, siis vaevalt ka keskkonnainspektorit huvitab vastus et ma kardan, et äkki jääb kinni.

Ma arvan, et see on kokkuleppe küsimus. Oleneb kõik sellest kuidas jahiseltskond sellesse suhtub. Kuid siiski on tegemist ju ühe mehe koeraga. Kui ikkagi tegemist jahiseltsi tubli abilisega, siis miks mitte ei võiks jahiselts toetada koera kasvatamist.
Meil ei ole keegi veel jahiseltsis mingit soodustust saanud koera kasvatamiseks. Kui muidugi arvestada seda, et kes koeraga metsas saab ka kahe mehe portsu.

Kas keegi on tähele ka pannud, kas rebasel jooksuaeg juba käib või on natuke vara veel.
Eks see ole igalpool nii, et rebase arvukus on väiksemaks jäänud ja selle võib vist kirjutada üldise jahi aktiviseerumise ja haiguste koostöö tulemuseks. Aga mina eriti ei muretseks, sest küll neid jälle juurde ka tuleb ja ega suurt kaotust ka ei ole kui neid vähem ongi.

Keda huvitab, siis võib vaadata lehele http://www.tehnoturg.ee ja seal on päris suur valik igasuguseid erinevaid raadiosaatjaid.

Rahatrav täiesti rahuldav ja eriti hea on see, et 4,5 aastat ilma relvaloata. Selle otsusega võib rahule lausa jääda ja ma usun, et otsus selle pärast ka nii karm, et meediakära oli suht suur.

Raadiosaatja täiesti asendamatu vahend jahil, selle edukaks läbiviimiseks. Markidest eelistaksin tõesti tuntud tegijaid nagu Kenwood, Motorola. Samas endal on osa veel ka selliseid 8 aastat kasutusel olnud Ally raadiosaatjaid ja ütleks et ei jää tehniliselt suurt alla midagi Kenwoodile.
Kõrvaklapp ja mikker on juba mugavus, ja kui ei ole, ei ole ka katki midagi, keera voluumi maha lihtsalt.
Vastupidavuselt on välitingimuste jaoks loodud jaamad ikka päris head. On mitmeid kordi vett saanud ja ikka töötavad veel.

Ma ei saa aru miks inimesed ei hinda Bushnelli optikaid, kasutan ise ja vähemalt pooled mu tuttavad kasutavad neid ja ei tea et keegi kurdaks. loomulikult ei hakkagi võrdlema Bushnelli ju Zeiss-iga aga selle võrdluse võib ju ka poes hinnasiltide vaatamisel unustada.
Ma arvan, et Bushnell töötab niikaua ülihästi, kui sellega puid ei peksta ja jalgupidi peal ei trambita.

Leidsin ühe saksa jahinduslehe ja seal kajoonis lahtise jahikantsli jaoks.
http://www.djz.de/artikelbeitrag/artike ... _7541.html
Isegi matejalide loetelu on välja toodud.

Hakak kõigepealt valiku tegemisel sellest pihta, mida tahad jahtida ja kus kohas.
Kui tahad linnujahti pidada pole vinti mõtet osta ja kui liigud enamasti metsas mitte põldudel siis soovitan ka sileraudset.

Olen kuulnud, et kombi relvade puhul probleemiks ka see, et kui on vahetatavate raudadega, siis ei saa erinevaid raudasid ühtmoodi jooksma. Nimelt oli sellel mehel probleem, et üks raud oli 2X vint ja teine oli vint+sile. Ja siis kui olid saanud mõlemad vintrauad enamvähem ühte punkti jooksma ja panid külge teise raua sile+vint ja panid optika külge ei jookse vint kohe mitte.
Kas kellelgi on veel seda muret olnud?
Seda ma ei usu eriti, et raudade kuumenemise tõttu nii oluliselt lasketulemus halveneks. Selleks peaks suvel +30 kraadi juures vist kummastki rauast 15 järjestikust lasku tegema. Metsas aga seda muret ei tohiks tekkida.

Ei ole kuulnud mitte midagi sellest tinahaavlite keelamisest, tean et Taanis olevat selline lugu, kuid millal ja kas üldse Eestis ka seda kasutama hakatakse on küsitav. Nii kui nii tuleb ka siis üleminekuaeg, seega paanikaks pole põhjust ja ei soovitaks veel sileraudseid lammutama hakata.