Jääger-online jahindus foorum

Täitsa huvitav seisukoht jyril.
Kui võtaks veidi aega ja loeks läbi ulukiseire aruande ( http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/d ... e_2015.pdf ) enne kui teatada et "spetsialistide" arvates Saaremaal hunte pole.

Selja pealt pikalt suur kärn/korp.
Labaluu kohal on karvata laik millel korp peal.
Looma tagaosa tugevalt kõhnunud.
Esijalal lahtine mädakolle.
Pull sarved maha heitnud.
Väga vähetõenäoline, et tegemist mõne autolöögi vms vigastusega.

Lisaks siia veel ühe Saaremaa põdra pildi.2011 kütitud.
Tundub et tegemist siiski mingi haigusega.

Käesoleval jahihoojal on meie jahipiirkonnast leitud 5 surnud kitse.
2 nendest sügisel põdrajahikäigus. 1 oli juba söödud poolenisti, teine täiesti terve ilma ühegi murdmisjäljeta ja igasuguste vigastusteta. Lihtsalt keset heinamaametsa lageda peal surnud, ainus imelik asi oli, et suu oli valge vahuga koos.
Peale lume saabumist 3 kitse teede peal surnud olnud. Ühel oli pead söödud kukla poolt, kas murdmise jälg või hilisem söömine ei suudetud tuvastada.
Kuna Saaremaal suurkiskjaid praktiliselt pole ja kitsed terved (murdmisjälgedeta) võib oletada et see talv teeb korraliku arvukuse reguleerimise.

Olen siis selle poole esindaja kes on kasutanud hoopis 14,3g Hornady RN-i ja Megat mitte.
Kogemused sellised, et kaasjahimehe poolt sai puhtalt katse eesmärgil asetatud vana pesumasina kaan u. 50m peale võsa täiskasvanud kraavi põhja ja sinna peale täpiga A4 leht. Sihtimisega olevat olnud probleeme kuna läbi võsa ei paistnud täpp õieti. Lasi 3 lasku püstikäelt ja tulemuseks oli 3 tabamust lehes u. 10 cm ringis. Kusjuures üks kuulidest oli tabanud lehte risti aga samas suunda oluliselt muutmata.
Ulukitabamise kohta sama tähelepanek et väga efektiivne u. kuni 100m. (kehvemapoolse kere tabamusega põder tardus kohale seisma peale u. 50m läbimist) Pole kaugemale proovinudki kunagi lasta. Kuul polnud sellel eesmärgil.
Eks ta on sedasorti kütiliinimehe kuul, mida võiks igaks juhuks paar 3 tükki vöös olla. Nagunii kaugemale kui 100 laskmist pole ja halbu tingimusi piisavalt.
Julgen soovitada!

2) Keelatud on jahipidamine:
1) looma elupaika kahjustaval või hävitaval viisil, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti;
2) inimesele ohtlikul viisil;
3) iselaskja, lõhkelaengu, elektri, linnuliimi, mürgi, silmuse või jahieeskirjas nimetamata muu püünise abil;
4) mootorsõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootorsõidukist lastes või mootorsõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades;
5) kunstliku valgusallika või peegli abil;
6) õhusõidukilt;
7) vibu, ambu, õhkrelva, püstolit, revolvrit, helisummutit, laser- või öösihikut kasutades;
8 ) loodusõnnetuse eest põgenevale ulukile;
9) abitus seisundis olevale ulukile, kui seadus või jahieeskiri ei sätesta teisiti;
10) jahikulle kasutades.

Võibolla on viga minu nägemises või arusaamises, kuid hetkel kehtiva jahiseaduse sõnastuses ei leia ma küll mingit segadust.
Ilus konkreetne sõnastus, EI TOHI moororsõidukist ja seda muul viisil LASKMISEKS kasutada. Laskmine on siiski ÜKS KONKREETNE TEGEVUS.

Muideks auto katuselt lastes ei ole auto keelatud jahipidamisvahend vaid tegevus - katuselt laskmine on keelatud.
Jahikantslit ja karjatara ju seaduses pole - aga ära igaksjuhuks edasi fantaseeri muidu pead äkki oma kätt ka keelatud jahipidamisvahendiks .

Kui on keelatud siis on keelatud kui soovitakse seadust muuta tehke ettepanekuid ja loodame et seadus saab paremaks.

Ma ei saa aru sellest probleemist, et miks on nii kangesti ikka vaja autokatuselt lasta? Seadusesse vist suht keeruline detailselt lahti kirjutada et millisel juhul on mootorsõiduki toe kasutamine lubatud (et umbes auto peab olema peatunud 5 minutit vms) .
Katuselt ja muidu auto toelt laskmises näen ka olulist jahiohutuse riski ja selle tõttu ka tõenäoliselt see keelatud.
Kui ikkagi kõiki seaduse sätteid austades sõidab auto, põllul seisab kiteske (juhipool küljes ja ei pane jooksu auto peatumise peale) astub välja jahimees (relv püssikotis võtab relva kotist välja) asetab relva katusele , laeb relva sihib kitse. Selle ajapeale kui kaasreisija seal askeldas tüdis juht ära ja kuna läbi akna hästi ei näe otsustab ka välja kaema minna ning samal hetkel kassreisija otustab tulistada just hetkel kui kuuli lennu trajektoorile kerkib juhi pea. Edasist ei soovi kirjeldada.
Vastava võimalusega olukordi on sadu. mängige need võimalikud ohtlikud olukorrad mõttes läbi ja saate ehk aru miks see keelatud on.
Olen kuulnud isiklikke kogemusi meestelt kes on asunud esiistmel autos ja tagaistuja on tulistanud ukse toelt (autost väljas olles) ning tulemus oli esiistmel olnu nädalane kõrvade undamine.
Ühesõnaga pole vaja auto katuselt lasta, parem on endale seda viga mitte külge harjutada või püüda sellest lahti saada.

.22 cal kuulidest julgeks soovitada Nosler BallisticTip Varminti 55Gr sokule. Täpne kuul ja purustused oluliselt väiksemad kui Norma 3,6g SP kuulil.
.30 cal kuulisest on häid tulemusi andnud samuti Nosleri BallisticTip kuulid. 150Gr sokule ja seale ja 180Gr põder ja hirv.
Teine hea kuul on Nosleri Partition, just oma hea avanemise ja kaalu säilitamise poolest. Partitioni probleemiks muidugi tina ots mis kipub korduval rauda lükkamisel deformeeruma. Tööomadused aga SUPER.

jahilane kirjutas:Lähevad jahimehed laikaga metsseale ajujahti tegema.

Kui selle all mõeldakse sellist standard ajujahti kus laika metsas ja hulk mehi tuleb tagant karjudes järgi, siis ei saagi ju laika oma algupärast ülesannet normaalselt täita. Loom lihtsalt ei püsi paigal kui inimene kisaga muudkui peale tuleb.
Peame ise laikadega jahti ja ilma mingisuguse lärmita. Ja ei ole koertel erilist vajadustki siga hammastega kinni hoida. Lihtne pealehaukumine ja kerged rünnakud teevad oma töö. Samas ei saa midagi parata selle vastu kui paaris töötavad heas vormis laikad seapõrsa (veebruaris on kevadel sündinud siga minu mõistes veel põrsas) kinni võtavad (hoivad kinni kuni küti saabumiseni).
Aga jahi mõistes on siiski kaks täiesti erinevat jahti. Kas tegemist on nn. ajujahiga või koerajahiga.
Oleme proovinud ka oma laikasid nn. ajujahis ja tulemus on see, et niipea kui karjumiseks metsas läheb jätavad koerad otsimise järgi, sest nad ei ole enam oma harjumuspärases keskkonnas.

Ise kasutan koerajahil kindlalt ainult sileraudselt. Vindi eeliseks võiks olla küll kaugem laskedistants, kuid oma kogemuste põhjal jääb sea laskmine koera eest enamasti distanstsile 10-20 meetrit.
Olen tihti vaadanud peale sea laskmist seda suunda kust lasin ja ikka ja jälle avastanud looma asukohast 10 m eemal kuuli jälje okstelt. Tihti tuleb ju lask teha läbi võsa kuuseokste vms. ja ausalt miskipärast usaldan siledakuuli suuna hoidmisel rohkem kui vinti.
Üks oluline aspekt muidugi vindi kasutamisel koerajahis on kindlasti lahtine sihik. Endal optika eemaldamise võimalus puudub seega harvadkorrad kui on tulnud vinti kasutada on olnud ikka väga vaevarikas. Jälgida kahte koera ja siis veel sihtida läbi optika ikka väga keeruline.

Tundub et tegemist saarlaste ja hiidlaste (kokkuvõttes eestlaste) kadedusega, et keegi ei räägi et on hirve kuulnud, aga hirv hakkab juba vaikselt häält tegema. Paar kraadi veel jahedust juurde ja lähebki lahti.
Igaljuhul on juba kuulda olnud.

Sako kohta ei oska öelda, aga isiklik relv on "carabine" tüüpi ja sellel on kindlalt puitosa ühes tükis. Klamber mis Sakol on väljaspool asetseb minu relval seespool. Kui relv rihmaga seljas toetub klamber rauale kui aga kätte võtad on raud täiesti vaba.
Laskmise kohta ei ütle ühtegi halba sõna, raud on lühike ja seetõttu ise laadides väikesed mured, kuid mitte midagi ületamatut. Tiirus laskmise puhul tuleb arvestada sellega, et raua jahtumine võtab veidi rohkem aega. Samas 20-ne seeria pole veel puitosa põlema pannud.
Seda mõtet pole küll hetkekski pähe tulnud, et "oih loom nii kaugel, ja mul nii lühikese toruga relv". Pole ükski loom selle pärast laskmata jäänud.
Metsas käimiseks üli hea relv. Lühike, mugav, samuti kaitseb puitosa rauda igasuguste löökide eest.
Kellele vähegi meeldib julgen soovitada, eriti kui metsas käija mees oled.
Relva mark BSA, kaliiber 308.

Juttu palju et püss oleks ikka parem relv sea laskmiseks, aga nii lihtne see pole. Ma olen ühe korra näinud kuidas üks mees kellel ei olnud nuga kaasas lasi seapõrsa maha keda koer kinni hoidis. Koer raputas pärast pool tundi pead.
Kuna endal on laikad ja seapõrsa kinni hoidmine nende jaoks pole probleem siis ei taha ma küll, et sellist trikki korra veel tehakse. Kui nuga kaasas ei ole, siis minu poolest mingu ja võtku see mees siga kukile ja oodaku seaga niikaua kui tuleb mees kellel on nuga, aga koera tervisega riskimist ei taha näha. Tihedas 2 või rohkema koera eest sea laskmine vajab väga suurt vilumust ja kui seal murdosa sekundiga mööda paned on koera tabamise oht väga suur.
Kui koerad kord juba põrsast kinni hoiavad, siis eelistan igal juhul noaga tegutsemist. Kes kuhu pistab on puhtalt maitse asi.
Kehakaalu kohalt arvan et see probleem on ülepaisutatud, kui põrsas juba külili saadud ja mees (50-150 kg) peal on siis see siga püsti küll enam ei saa ja enne täielikku lõppu pole mõtet lahti ka lasta.

Lugesin siis kah ekpressist selle tumerohelise artikli läbi ja ei viitsi isegi kommenteerida. Mina arvan teistmoodi.
Samast ekspressist leidsin ka artikli http://www.ekspress.ee/viewdoc/C55F75FB ... B3004AD8B8
mida sirvides jäi silma pildi all olev tekst "RASKE JAHIÕNN: Põlva­maal, Ilumetsas kevadise RMK regioonijahi käigus lastud põder vajab kodumetsast lahkumiseks õige suurt abiväge." Lugesin lausa mitu korda et kas ikka õigesti lugesin. Juba selline tekst pildi all näitab artikli autori kompetentsust.
Eks sellestki artiklist kumab läbi see teema, nagu eestis oleks jahimees pururikas ja pakuks soonud poliitik, ärimees või midagi sellist. Päris nii see ju pole.
Ühesõnaga kurvaks teevad sellised mõttetud artiklid jahimeeste mustamisest. Kahjuks peab muidugi tunnistama et tihti on jahipidamise tulemus mõne uluki küttimine, kuid kas seda mõrvaks või tapmiseks just peab nimetama?