Jääger-online jahindus foorum

Veel kord jahimehest maaomanikule sealaskmisloa eraldamisest.
Jahiselts väidab, et vastavalt JS:(3) Maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal:
3) jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt.
Katk laieneb iga päevaga. Kui JS muudatused olid mõeldud seakatku piiramiseks, miks siis ei rakendata punkti ....jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.” Loata sea laskmise eest peab jahimees maksma trahvi. Ei KKA ega nn. tauditõrjekomisjon ei vastuta oma tasku arvelt ühegi katku surnud kodusea eest vaid ka selle kompenseerimine toimub sama maksumaksja jahimehe maksude arvelt. Järgmise farmi sigade suremise korral tuleks kogu seltskond kohtusse anda, kuna pole tehtud kõik võimalik seadusest lähtudes katku piiramiseks. Ja huvitav, milline oinas selle 2,5 m seaduserakenduse välja on mõelnud.?

Uus seaduselisa: „Keskkonnaametil on õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.”.
Kas keegi oskab seletada, mida see sõnatulv tähendab. Püüdsin uurida e-maili teel tauditõrje komisjoni asjapulgalt - siiani vastuseta. Ja huvitav foorumit lugedes, miks häirib jahiseltse see maaomanikule sealaskmisloa eraldamine? Jaht on ju hobi. Jahiseadus võimaldab seda hobi võõral maatükil.

Kui jahist on äri tehtud, ei muutu midagi teatud tegelaste puhul. Kui kokkuostufirma teisel omanikul , Kuusikul, tema kamandada olevas jahipiirkonnas on sommid ja Timo külas, siis üldjuhul oma jahimeestel soovitatakse kodus istuda.

..... See on iga jahipiirkonna kasutaja oma asi, kuidas ta oma kulud katab. Mõni teeb seda liikmemaksudega, mõni jahilubaade müügiga....
Kui jahipiirkonna kasutajal on 22 jahipiirkonda ja ülalpidamiseks linnas suur maja, millle asemel luba ostva jahimehe seisukohalt võiks olla ka R-kioski sarnane ruum , siis vaidleksin sellisele lubademüügiga rahateenimisele vastu. Konkreetse jahipiirkonna majandamisega pole siin mingit seost. Pealegi maakondlike jahindusnõukogude tekkega kadus üldse vajadus sellise suure jahpiirkonna juhatuse tarbeks, millest osa on veel palgalised.

Tere. Küsisin paar päeva tagasi arvamust koerte teemal koerte arvu kohta ajus. Tundub , et asi tahaks siiski seadusega reguleerimist, sest vaidlus kiskus teravaks ja paistab , et moderaator on teema lihtsalt maha võtnud. Püstitaksin arutelu suuruluki lubade maksu kohta, mida kasseerivad jahiseltsidelt suured jahipiirkondade omanikud. Minu arust pole probleemi kui jahiselts või jahtkond seda kokkuleppel oma meestega ise teeb , sest majandada on jahipiirkonda vaja. Vanas jahiseaduses oli ka vastav paragrahv (§48) olemas. Kuidas suhtuda sellesse lubade maksu kui seda teeb MTÜ, kes vanastnn. ajaloolise õigusega hoiab ohjes paarikümmet jahipiirkonda ja müüb neid lube piirkondadele. Uus jahiseadus § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest. (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
(2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi
Jahiseadus ei sätesta, et jahipidamisõiguse eest jahiks seale või põdrale, mille laskmine kaudselt on Jahindusnõukogu poolt antud kohustus, tuleks veel kellelegi eraldi maksta.

Tere. Olen igati koerajahi poolt, kuid on tekkinud küsimus, kas jahiseadus võ jahieetika piirab mingil määral koerte arvu ajus ühel jahimehel (seaduses on sõnastus jaht koeraga (ainsuses). Ise ma koeraomanik ei ole ja mul on mitmel korral tulnud riskida , lastes koertekarja ees üle sihi jooksvat siga.Siiani koerte suhtes õnnelikult.
Kui neli või viis koera on võtnud põrsa, jääb üle ainult nuga. Kui põrsas on kauemaks nende kätte jäänud, pole lihakeha enam suurem asi. Talvise, suurema lumega , pole jahiliinil sageli mõtet olla, sest koeraomanikud lasevad ja lõikavad seakarja aju sees ära . Ilmselt pole see probleem üldine, kuid meie jahiseltskonnas oli vahepeal olukord, kus viiel koertekasvatajast jahimehel oli kokku ligemale 40 laikat. Kes pakub lahendust?