Jääger-online jahindus foorum

pktaks kirjutas:Meil ka täna tore jaht. Vahva väike punt, üks suur tamm kiirevoolulisel ojal ja tulemuseks kolm kobedat kobrast ka seltskonna vanim liige osales väga aktiivselt tegevuses

Need kaks punast taksi teevad head tööd,olen nendega eelmisel aastal Savernas koprajahil kohtud.

Loomulikult levitavad seakatku kõik loomad ja linnud metsas,inimene kaasa arvatud,kuid hundi osalust selles ei saa välistada. Hunt on metssigade kõige suurem häirija peale jahimehe,teised loomad ei jälita sigu nii pikalt ja järjekindlalt kui hundid,süües esmalt noorloomi. Tahad pidada hundijahti,otsi sigu. Karu levitab seakatku tõenäoliselt raipesöömisega,õnneks läheb ta varsti magama.

Pauli kirjutas:Tundub nagu loogiline mõttekäik. Arvatavasti pidurdab huntide kaudu katkuviiruse levikut siiski see, et huntidega lähemalt kokku puutunud siga tavaliselt enam eriti nakatumisvõimeline pole. Minu kui mitte-hundiuurija arvamus.

Hundid liiguvad samu radu mis seadki,nad isegi magavad talveperioodil sigade vahetus läheduses,külastavad aktiivselt söödakohti ja selle lähiümbrust. Samas käivad seakarjad(üksikisendid)erinevates söödakohtades. Oleks justkui ideaalsed tingimused katku levikuks arvestades huntide tegelikku arvukust.

Selline rumal küsimus,kas mitte hundid ei ole selle katku üheks aktiivsemateks levitajateks,kuna nad liiguvad palju ja pikalt. Huntide põhiliseks saakloomaks on minu arvates metssiga ja nad võivad seda katku edasi kanda. Mida arvavad sellest hundiuurijad?

Esmane jahikoera pass väljastatakse teatavasti üheks aastaks. Seadusest mina seda välja ei loe,et see kaotaks kehtivuse,kuna esmases passis on kõik andmed tõestamaks koera tõulisust.

Minu meelest on kõige nõmedam see,kui koer ei luba ühisjahtides lastud uluki juurde teisi jahimehi, peale oma peremehe. Olen oma tolade õpetamisel kasutanud järgmist meetodit: Luban koeral lastud ulukit pisut sakutada,kiidan ja kutsun ära. Kõik,annan samalt ulukilt talle midagi närida ja rohkem tal sinna asja ei ole. Selliselt käitudes taipab koer peagi,et jahisaak ei ole tegelikult tema oma,vaid osa sellest. Oma kogemuste põhjal julgen väita,et sellisel põhimõttel kasvatatud jahikoer allub kergelt ka kõikidele teistele käskudele ja ei ole agressiivne nii teiste jahimeeste,kui ka koerte vastu.

See öine külaline tuleb jõest,aga jõekallastes on urud,kus ta (nad) päeval redutavad. Reeglina need urud tiigist kaugel ei ole. Sinna võiks urukoeraga minna. Ma mõtlesin seda nii.

Taksidega on see häda, et neist ei saa hiljem enam lahti,kipuvad kätte jääma. Omale kingiti kunagi sünnipäevaks taksikoera kutsikas. Hetkel on vist juba seitsmes. Loomulikku surma pole neist ükski surnud,kahjuks.

Mina soovitaks samuti raudu.Võiks proovida ka spetsiaalselt välja õpetatud urukoera,näiteks taksi,kuid mõlemal juhul on tegemist jahipidamisega.