Otsing leidis 1 vaste

Postitas yxyxmeez
T Aug 19, 2014 5:01 pm
Foorum: Relvad
Teema: Rud.Passup Eesti
Vastuseid: 16
Vaatamisi: 17114

Re: Rud.Passup Eesti

Tõstaks vana teemat.
Loen vanadest postitustest välja, et Passupi toodangut kasutuses eriti pole enam --- üks mees on uurinud 20kal Passopi väärtust, Romet J on uurinud 12/70 roostevabast terasest Passupi ajalugu ja väärtust ja kui mälu ei peta siis Mossini teema arulusel selgus, et Berettal olla ka miskine Passup kapis. Kas keegi teab, ons muuseumi kollektsioonis selline exemplar olemas? Endal on valduses see püss, millest juttu ja pilte 2/2013 Jahimehes .
Olen jõudnud tasapisi mõttele, et kuna ma kollektsionäär ei ole siis sellist haruldust ehk ihaldaks keegi oma kogusse --- üprisüliväga.
Hinna parajaks timmimine võib muidugi keeruliseks osutuda. Ehk mitme huvilise peale oskame mingid hinna kujunemise põhimõtted ikkagi paikka panna.

PS: vanu postitusi lugedes olen kohanud sellist arvamust, et Passup müüs väljast sisse veetud osadest kokku monteeritud relvi. Mina lugesin Sammal.habe postitatud Passupi müügikataloogist välja , et valmistas siiski päris oma toodangut ja koguni tegi omi konstruktsioonilisi täiendusi. Muidugi müüs ka teiste tootjate relvi, aga oma toodang oli täiesti olemas.
„Iseäralise hoolega olen mina raudade puurimist haavlipüsside juures uurinud ja olen selles asjas nii kaugele jõudnud, et iga minu puuritud raud ilma kõige proovita ja järelaitamiseta kaugelt üle keskmise laskma saab, muidugi niisugustel kordadel, kui rauad mitte wäga pahast materjalist ehk walesti kokku joodetud ei ole. Mis aga minu kuuliraudadesse puutub,siis ei tarwita need õigesti laskmiseks midagi muud kui sihtide õieti peale seadmist, mis sisselaskmise juures sünnib ja wastutan selle eest täielikult, et minu uuemad kuulipüssid iga kuuli 2-3 tolli suuruse ringi sisse 100 sammu pealt lasewad. Raudade teraseks pruugin harilikult kuulsat Kruppi terast, wõin aga tellimise peale igatseltsi püssiraudade terast wõtta. Laadide tarwis wõtan mina ainult sitke ja kirju wäljamaa pähklapuu ja panen pearõhku selle peale, et laed kaela, see on, kõige õrnemast kohast wõimalikult wastupidawad oleksiwad ja et puu sealt kohalt pikuti süüga oleks.”