Jääger-online jahindus foorum

Ma arvasin kah et üks Kopadest. Aa ära Sa siis tuleva aasta aprillil tollele linnule järgi mine, ma äkitsi jälle midagi arvavat

Aeg- pühapäeva õhtu.
Koht- Jõgeva bensiinijaam.
Tangin autot ja näen silmanurgast üle oma auto vastasgalonkal maasturit, kaheaastane tüdrukutirts tagaistmel turvatoolis, selja taga musta-valgekirju vene-euroopa laika ja veel teine laika"koer", aga pruun.
Koperdan tagaluugi kallal ja lõpetan tankimise.
Poisid autod hindavad, et vaat kus traksis-trimmis laikad(too siberlane niheles ikka püsti ja lamama). Ainult väikesed! (endal läänesiberi oma).
Vastan, et vist kutsikad ja hetk hiljem jõuan ümber auto juhipoolse ukseni.
Pilk kõrvale...ja...k..rt! Mis pruunikas laika? Koongi lühike.... ILVES!
Mõtted, mis käisid murdosa sekundiga läbi kolba
Kudas mees saab jätta lapse, koera ja ilvese ühte autosse??!! Ise vahib auto taga tuulevarjus seljaga meie poole.
Küünitan autoaknale lähemale. Nojah. Väikesd tropikesed ilvesel ninas. Uimasti? Rahusti? Kuhu ta sellga sõidab? Elistverre või?
Laika sibeleb, ilvesel vurrud liiguvad ja vahib stoilise rahuga tagaaknast, ise poolest kerest tekiga kaetud, peremeest.
Kõnetan totralt. Ilves?
Vastuseks...jaaa. Ja see teine on LAIKA!
Topppiššš...kr...t. (Sa vana jobu!!!).
Sa pole mitte esimene, ütleb naaber uhkusnoodiga hääles ja istume autodesse.
Tema pani Tallinna poole, mina pöörasin ära.
Vaat siis hajameelsus+pealiskaudsus!
Sõidan ja hirnun. Poisid? No miiidda sa üksinda....? Mis vinüülid need ilvesel ninas olid?
Vastan, et see oli topis! Nemad, seda meiegi et...kudas..
Aprilli-tüng mulle! Mis sest et mai alul. (ja imesta veel, et keski julgeb ilvese ja tüdrukutirtsu omapäi jätta!). Hea, et noored mehed kommentaare ei jaganud. Ju ka nemad siis osakese tüngast enda kanda võtsid.
Aga kahju, et ei märganud koheselt topisemeistri nime küsida. Seal Jõgeva kandis neid mitu.
Nii selgete silmadega looma pole ma veel näinud! Silmadki veel nagu niisked. Ju töö alles värske ja tegijaks vanameister!
Äkki oled üks siinseist? No anna kindlasti märku meistrist.

jahemees kirjutas:ausalt öeldes niipalju kui mina igasugu veine kasutanud olen on sealt ainult üks s.....t välja tulnud.

Peab mõõdukalt ikka! Mul üks nö äädikaks käind koduvein ajab selleks puhuks asjad jutti. Aastaid on jätkunud. Spetsiaalselt seisab korviga keldris.
Kuid paar aastat kasutan hoopis "Delikatessi". Kel mesilasi ja aurga vahasulatamisest suira+mee+muu mõnus- magus möks aurutaja põhja jääb, panen pudelisse, saab marineerimisel aluseks ja aasta otsa teen kõiksugu liha. Lindu ja ka kala Grillimisel ei kõrbe nagu puhta meega marinaadilisand. Teeb vana kiimakolli kah hõrguks

vkx kirjutas:Kas kobras seda kuuske ja mändi ikka nii väga närib? Sellest on vist ka foorumis varem juttu olnud aga vist ikka on lehispuud need, mida kobras sööb/langetab. Ei meenu endale küll, et oleks kordagi märganud kopra poolt langetatud okaspuud.

Kui seitsmekümnendate lõpul Võhandul ja Piusal nende toimetamisi seirasin, siis kusagil 5 km peale oli kaldal suurte haabade seas ka üksik kuusk, mida nad paistsid pool aastat närinud olevat. Iga üle mõne päeva laast! Ju nad spetsiaalselt ikka vaigu pärast. Haavandid? Parasiidid?

Oot-oot! Kas jutt on ikka Flora "olmemasinaõlist", mis on ette nähtud jalgrataste, õmblus-,kudumis ja teiste kodumasinate õlitamiseks? No mu nina just parfümeeria ekspertide omadega võrrelda ei anna aga anna andeks..., kui Sa Flora müügijuht just ei ole. Proovi ikka nuusutamine ära. Gamo`st ei tea ma tõesti, kasutan ise ADDINOLI lõhnata relvaõli, odavalt käes.

Kui korra seda õli nuusutada, jääb selle lõhn pikaks ajaks meelde. Kui pimedas metsas käpuli käid, siis leiab püssi kohe ülesse No aga looma haistmine... Mu meelest üks jahirelva õli olulisimaid omadusi on ka tema lõhnatus (kuigi ma ei tea ühtegi päris lõhnatut). Kord külmaga kauem ära olles õlitasin lukku. Lukk käis küll sujuvalt ja tõesti "õlitatult", kuid hilisema lõhnast lahtisaamisega oli tegu!

Vot seda minagi, kui kõik need aastatepikkused pildid läbi sobrasin. Nii et peaks vist ära sealt kolima. Pagana ilus sõlmpunkt kõikidele loomadele oli. Lausa vahtu lõid mõnel perioodil!

Lobodka kirjutas:

Lobodka kirjutas:Jah, om tõetera sees. Mu katsetuste järgi tõmbavad kõige paremini
puhast valget, mis sisult 99,9% NaCl. A perspektiivitundega pakume
Mendelejevi tabelt natu laiendatult ja perspektiivitundega Ca ka peale, et Metsaomanikul mõni istikuvõsu või noorpuu vähem äranäritud oleks. Võipolla mõtleme liialt-loom ise teatavasti ei mõtle.

Kevadeks suht vana teema, kuid küsimus hoopis teine. Kas keegi on täheldanud, et soolakute juures just vähem näritud noorpuid oleks. Olen täheldanud, et soolakute ümber ka põder pajusid just rohkem koorib!?
Mõni metsavahi kogemusega või keski teine omab ehk kogemust- tähelepanekut?
Naabrimehel mure, sest ta tahab sel kevadel just noort metsa nii ha jagu istutada otse soolaku juurde. Kardab, et töö võivad põdrad just selle soolaku pärast ää solkida! Peab vist soolaku likvideerima?

Nii ta ongi. Lastavate ulukite spekter lai aga püsse ja moona just igal jalaga segada pole. Ja kui ühele relvale muretsedki 4-5 eri tüüpi ja kaalu, siis sisse lasta vist tavaliselt neid kõiki ei õnnestu.
Tulebki praktiliselt välja, et sea või kitse-soku luba omades rabad enne viduka pealevajumist just ainumesel sobival õhtul kiiruga ikka selle ainumase püssi ja 10 kohalise padrunitasku, kus vaevalt selles 3 sorti padrunit sees on ja lased sokku just seale mõeldud moonaga, sest too joppas tagasiteel nii soodsalt ette!
Parimad lasud sellise kehakaaluga ulukil on mul kusagil 9gr. Aga 6,5 gr pauk repsi või hane jaoks osutub suhteliselt nii õrnale loomale kui kits piisavaks. Ei jookse eales läbi ja kogu mats jääb sisse. 11,7 gr puhul läeb ju enamus veel lepikusse. Loomal kolm jalga ja kilevahed ollust täis! Paljud kolleegid teise kaliibritega sosistavad, et ilusa liha jaoks on täismantel piisav. Kuidas Teil praktiliselt välja kukub?

Pillitad küll! Aga ärgem ikke neid ilusaid niinasõõrmeid arutledes unusta. Pole küll selle teema jutt, aga kokku käib küll. Kel õnnestunud on pikemalt tõelise trofeelooma käitumist jälgida, on kindlasti märganud, et eriti põder (sõralistest ka kindlasti siga) , pumpab pingsale kuulamisele lisaks õhku sõõrmeisse nii et hirmus. Nagu iminapad nähtamatu suure lõhnamolekuli küljes. Anduritega mõõtmine annab põdra lõhnatundlikkuse 150-300 m piiri. Seda ka kohati pealttuule. Vana KOLL on tõesti (nagu Siiligi ütleb) ainult seepärast nii kaua elanud, et ta kuulab vaatab nuusutab ja kui vaja, proovib ka hambaga.
Alles möödunud sügisel õnnestus kühvelsarvedega Vanat Sarvikut näha ja jälgida , kus paar nädalat inimjalast puutumatul metsadesiseset põllusiilu ületades jõudis loom 20-25 m kaugusele kohast, kus mees 10 min varem tema eest metsa keeras. Tuli, tardus, seisis minutit 1-2 (üks esijalgadest vist jäigi odrapeade kohale õhku) keeras ringi, läks tuldud teed pidi kikivarvul tagasi, seisis metsaservas kümmekond minutit õhku pahvides, siis raputas peaga ja läks. Nagu multifilmis Sööbib mällu kindlasti!

Ja olemegi jõudnud asja mõlema otsa juurde. Kohta , kust kuul välja lennutatakse, ja ka sinna, kuhu ta lõpuks välja jõuab. Mees, kes koos koertega ajus toruotstele vastu liigub, teab vast PAREMINI, kuhu kuulid lennutada võiks ja tuleks Tal ju see igakordne läbielamine pidevalt naha vahel.
Huvitav oleks küsida, paludel koerameestel ka elu kindlustatud on? Selle sõna otseses mõttes. Allveelaskmises näiteks vanasti võistlustel vette ei lastudki vist. Aga metsa lastakse küll.

85 a pass oli valge koeraga, 91 a oma mustvage koeraga

No seda minagi, et kui see ninasarviku varustus mõnel ligi ja trofee sinkidest olulisem on (ei rääägi ju eksportlasust), kas see põdrakell enam sellist tähendust omabki (peaasi, et kolleegid mökuks ei tituleeri ). Või kuidas?

Omavoliliselt? No jahimehe käest nüüd saad . Kas jahiautot kah ära annate

jahemees kirjutas:
ajusse sisse lasata oleks ehk kõige parem,kuna loom enne välja tulekut tavaliselt seisab ja uurib ümbrust,aga ohutuse mõttes seda siiski teha ei maksa.

Mu meelest on siin sea- ja põdraajul kah erinevus, et mis mehed ja mitu neid sees on. Kui põdraaju ikka alles algas ja laika ikka vungiga tagant tuleb, siis praktiliselt lastakse ikka ajusse , kui sobib. Kui kell näitab juba meeste tulekut, reeglina seda ei tehta. Eriti, kui kokkuleppeliselt ilma hääleta ajatakse ja VANA KOLL ise baleriinina hiirvaikselt ajumehe ees tuleb, ainult valged põlvikud paistavad (ei saa ajumees seest ega kütiliinilt lasta).