Jääger-online jahindus foorum

kakuke kirjutas:...
Matriits, kui hülsi kael seest määrimata korralikult, ei taha kuidagi läbi tulla. Mõtlesin, et kui Cif`iga tahm seest eemaldada, see mure kaob.

Kust Sa selle hülsi kaela seestpoolt määrimise välja nuputasid!? Ja siis jälle garanteerid, et miskit sisse ei lähe ega jää!? Matriitsi kesta sisse liikudes kogunevad määrdejäägid matriitsi kaelataha hunnikusse ja hoova tagasikäiguga tämbab sealt mõnele hülsile nutsaka sisse kaasa! Need määrde jäägid on ju kordi kahjulikumad kui püssirohu põlemisjäägid.
VV suuremate numbritega rohi küll nii hullusti põlemisjääke ei jäta, et eraldi kaela puhastamist vaja oleks. Võibolla selles asi.
Muuseas on ju osadel Hornadi Holkidel see kalibreeriv osa eraldatav. Nii et palja vardaga lükka ainult tongid välja. Lihtsam oleks aga siiski spets avaga augu kohal nad kiirelt väikse haamriga välja toksata. Saab kordi kiiremini (või lase siis treida eraldi varras, nii et see kalibreeriv osa oleks lihtsalt väiksem - suunavaks osaks).

Jahimehe käes lõhkes püssitoru, kirjutab tänane Postimees, viidates "Meie Maale" ja paha lugu selline:

11 jahimeest pidasid pühapäeval Salme vallas Lassi külas seale ja põdrale ajujahti, kui ühe jahimehe käes lõhkes tulistamisel püssitoru, mille küljest lahti paiskunud kild vigastas laskja käelaba ja sõrmi. Salme Jahimeeste Seltsi esimehe Eino Ruttu sõnul lõhkes kolmeraudse jahipüssi alumine vintraud täpselt sellest kohast, kus 1959. aastal sündinud jahimees vasaku käega püssi kinni hoidis.

Kui asjad selginevad, siis saarde mehed ehk oskavad midagi täpsemalt ka kommenteerida.

Ei ole see Vene karugi nii kuulus vist kui nüüd see Ruhnu karu. Kuulasin kommentaari meie presidendi esimesest visiidist raadiost. et miks esimesena mindi sinna, aga mitte Soome. Näedsa, Eesti ja Läti presidendidki karu asja päevakorrale võtnud. Vaat et tuleb rahvusvaheline skandaal, kui seda šhengeni viisata Läti ainukest karu neile tagasi ei anna ja MAHA lastakse (Huvitav-huvitav! Kust nad võtavad, et see karu just nende juurest pärit oli. Kas jäljerida lõppes Lätimaa põhjakaldal). fantaasiariksas poliitmaastik ikka lõunamaalastel.
Tuleks sel karul uni küll rutem! Muidu Ilvese karujama kaelas
Pulli veel kauaks ajaks

Asi tundub selginema, sest kui vaadata näiteks samakaalulist Scenarit ja siis seda "hõbekuuega" Scenarit -Silver Jacket`it, siis viimase jaoks pannakse tsiba rohtu juurde (ju siis, et liiga lobedalt toru otsast välja ei pudeneks, kuniks õige pressi kätte saab) .
Nii et tuleb ikka silindrilise osa pikkust ja kuuli diameetrit arvestada-, ja vööde olemasolu.
Selge, tänud!

Verejälg peab olema ikka piisavalt atraktiivne
(Nii et kelle koer kehvasti verejälge ajab, alustage algkursusest).

jorr kirjutas:See on hea, et pilt üleval ja kas panite tähele üks väga tähtis asi hane varitsedes?Nägu peab olema kaetud või värvitud.Tehakse ka nii, et maskeerimisriided seljas hoitakse pea all ja kulmude alt jälgitakse hanede lendu ning maandumist.Haned teevad tavaliselt ikka mitu ringi enne kui laskuvad ja sinu heleda näolapi näevad linnud kaugelt ära.

Sa siin hane kommenteerides teps kitsimees pole.
Aga miks Sa need valged kindad tähelepanuta jätsid? Asi kuidagi vastuokslik.. Nägu on gamos, aga püssihoidjad kriiskavad. Äkki mõni siidikinnas?!

No piiride kompamist siin olla ei saa, kui järjestikused read tabelis on
10,4 gr Grand Slam -Speer- 82,0 mm ohi N560-aloituslataus 3,22
-maksimilataus-4,14
10,4 gr Spizer - Sierra- 82,0 mm:rohi N560 -aloituslataus 3,86
-maksimilataus-4,79
No ja kui siis 10,1 gr kuulil laegut interpoleerida , on vahe ikka kuradima udune. Oma kolbaga arvestaksin ainult kaalude erinevust, sest füüsikaliselt arvasin sellest rohu erinevus tulenevat. Aga nüüd on küsimärk kõrvade vahel.
Selge, et ära ma ta laen, aga (no 150 gr Sierraga asi juba korras) kuidagi tolana tundun endale, kui asja tudeerides pean juba alguses ainult katseliselt lähtuma.
Kui tabelit sirvida, siis erinevused eksisteerivad võrdsete kuulikaalude puhul on ka teitel kaliibritel .
Kas järeldus, et kuuli kujust siiski sõltub ka laengu suurus. Paistab, et kõikidel Scenaritel, sõltumata kaliibrist, on ta pisut väiksem sarnastel kaalude puhul. (4,5 gr 223 remington; 6,8 gr B.R. Norma; 6,8 gr 234 Wintchester; 7,0 gr ja 9,0 gr 6,5*55 Swedish Mauser jne).
30-06 -stel on tabelis kogunisti 9,7 gr -seid ära toodud kolm tükki ja rohukaalu maksimumvahe on N540 juures (3,67, 3,51, 3,78) peaaegu 0,3 grammi!
Kirjandusest ma ka miskit välja ei lugenud. Või mängib rolli ka veel vaba ruum, ehk siis õhu kogus kestas

No seni olen neid grainisid tudeerides VihtaVuori tabelis püüdnud vastavalt kaalule , mida tabelis pole antud interpoleerida, ja laskmisel kõik korras.
Aga ostsin siis Deerhunterist selle 150 grainise HORNADY SST ja jäin seda tabelit põrnitsema. Antud on 10,4 gr ehk 160 grainise kuuli eri tüüpide, so Sierra ja Grand Slami kuulitüüpidele vastavalt erinev kogus püssirohtu, mis V 560 juures on min laengul 59,5-55,9= 4 graini ja näiteks max laetavuse puhul erinevusega 73,9-63,9= 10 graini
Kas keegi oskaks öelda, milles selline erinevus? Samasuguse kuulikaalu juures. 10 grainine erinevus on mu meelest juba tõsine mats.
Panin 150 grainisele Sierra GAME KINGILE 60,6 ja 62 gra rohtu ja 62 tundus normis (Sain Normaga ühte jooksu). Nüüd selle SST juures kudagi kõhklen.
Äkki seletab keegi ära, enne kui ise katsetama hakkan.
Ette tänades BH.

kalamees kirjutas:
Ja äkki oskab mõni teadjam mees selgitada mida tähendab antud lause... -Noa tera on valmistatud Sandvik terasest 12C27,mis annab terale tugevuse 58-59 Rockwelli. Puit osad on valmistatud lääne Afrikast pärit Bubinga puust ja töödeldud õliga.

58-59 Rockwelli on kõvadusarv.
Rockwelli kõvaduskatse sooritatakse tugevale metallile teemantkoonusega e. indentoriga (pehmetel metallidel on indentoriks teraskuul), mis surutakse metalli silutud pinnasse teatud eeljõuga. saadud pinnadeformatsioon mõõdetakse. Siis surutakse koonus jõuga, nt 60; 100 või 150 KG, ning jällegi mõõdetakse jälje sügavus. Saadud vahe arvutuslikult läbi valemi ongi see HR- ehk Rockwelli kõvadusarv. (on olemas ka Brinelli kõvadusarv jm.).
12C27 näitab terase koostist.
Ega see teadmine nahastamist- kondistamist kergemaks tee, aga noh, kui ütled karule, et kui veel üks samm minu suunas, siis saad minu 7 tollist 12C27 SANDVIKKKI nuusutada . Ja ära kahtle!

Puidu osas ei kosta kottigi!

Ja kuna sel aastal nüüd siis paljudel juba terve posu põdrajahi kogemusi varnast võtta, oleks üks üldine küsimus! Et kas selle suve vee vaegust nähes ja tundes pole te täheldanud, et põdrad hoiavad ennast ikka veel kiivalt veekogude äärde
Või kohtasite oma saaki ka kuivemas metsas-võsas?
Kui magamisasemeid ja tallamisradasid (kõikjal kuivanud kraavipõhjades) vaadata, siis kas pole nii?
BH.

Felis Lynx kirjutas:

Mart kirjutas:Kes siin ilust räägib! Jutt ikka sellest, kuidas relv kätte istub ja kui mugav temast tulistada on. Kui täpne raud ja kui kiirelt maha jahtub jne. Võid ju relva poest osta, aga lae pead ikka ringi tegema või ära vahetama. Ja jutt ei käi jahirelvast.

Sa jätsid ühe kirja lugemata, ilu ja tuuningu lugu oli bighorneti kirjale vastus

Väljend "tuunima" tuleb ingliskeelset sõnast "tune" - toonima, viisistama, seadistama, kohandama, kruttima jms. Selles tähenduses tuleb seda ka mõista.
Minu meelest algab seesama tuunimine just peale relvale optika sobitamisega ja leidmisega. Täiesti nõus Kuldi viitega, et :
" Kindlasti on siin mehi kes arvavad -no mis te mehed jahute ,minu vint hakkab ju mulle ideaalselt palge! Neile kes nii mõtlevad soovitaks võtta ja veidi kõige lihtsamate vahenditega (teip ,mõnest pehmemast materjalist kergelt lõigatav materjal) oma laadi vähe kohendada ja kui tulemus on selline ,et viskad kinnisilmi püssi kõvasti palge ja silma avades on optika pilt nagu peab,küllap siis leiate võimaluse oma relva laad jäädavalt selliseks kohendada".
Et selline viis odavaim ja kiireim viis oma põsenuki ja kaba sobivuse määramiseks on, sain ma Männiku tiirus koos kaitseväe poistega kõrvuti toksides. Tulid ja panid teibiga lipsti oma manuse kabale külge ja kogu lugu Proovisin oma vanemal püssil ja ...uups! arenguruumi küllaga.

See selleks, aga esiteks ikka optika jalad. Nurkade poolt eriti taha ja madalale viidud optikajalad olid alles pool probleemi.
No poe standartsete mõõmetega jalgade sobitamine ju ikkagi terve jama! Kellel kael pikem, põsesarnad kõrgemad ja kõike muud erinevat.
Kui vaadata näiteks Arlesest ülesseatud pilti ja püssi optikajalgade kõrgusest, siis ju paneb imestama! Vaadake, kui kõrged tal optikajalg on! Ja kui ma eksi, siis ka esimene jalatugi ei toetu mitte toru keskelt vaid esiläätse otsast!
Loomulikult. Sest see on võistluspüss!
Ja kui näiteks proovite oma sektsiooni meeste kõik püssid palges läbi, on kõikidel kohe erinevus märgata.
Ja toru. Ja luku käepide. Ja päästik. Ja kaba ots ja selle nurk.
Mida siis selle ihule omase püssi otsingus imestada, kui poest parajaid püksegi igamees ei saa

Autofännidel on selline mõiste nagu -TUUNIMINE
Ja siis võtavad lennuväljal mõõtu! Nii et plekid-jupid lendavad!

teadjamiis kirjutas:-20 kraadise külmaga tehke tuli kaminasse ja veinipudelil punn maha siis tulevad head mõtted iseenesest!

Rege rauta suvel!
Kui õhtul kella poole nelja aeg talvel ikka üle viiteist pügalat näitab, väike tuulgi ja kui just sire täiskuu ei ole, siis tasuks kamina ees kiiktooli asemel väljas üks tiir ära teha , sest näituseks just üle -25C paneb röövlooma oma varbaid liigutama.
Nüüd vaevalt HUNDILUBA kellelgi seinal koitab... aga nagu hommikuti lumelt näha, oleks tõenäosus kohata teda just siis. Ja reps teeb usinasti endale sooja.
Aga võiolla on EL- ajal nüüd teisapsi Pole vaja vildi sees varvastega joogat teha.

Mart kirjutas:Väga hea,et Kaupo seda-20C puudutas,siit kohe küsimus,kas vastab tõele,et moona tootjad talve perioodil natuke kangemaid pauke toodavad.Olen seda kuulnud ja võttis kukalt kratsima,et iga kord,kui karbi lahti teed,käi tiirust läbi,jumal teab,kuhu lendavad.

No ja sellele küsimusele pole keegi nagu tahtnud või viitsinud midagi lisada. Kuna öökülmad juba olnud ja laadimine käsil, küsiksin veelkord kogenumatelt. Kas on kellelgi siiski kogemust laengu suurendamisel alates sellest -15C. Kui rohuks on VV 560 ja kuuli kaaluks 10,1 gr, kas pakast ära ootamata ja tiiru kasutamata võiks ikkagi laengut sama tabamispunkti säilitamiseks kusagil 1,5 graini suurendada (jäädes ikka alla lubatud max)?
Jalgratta leiutamine poleks isegi töörõõm
Arvamuse lugemisel ette tänades BH.

[quote="jorr"]No kui lend käib siis ikka külma ka tulemas.

Tühjagi ainult see külm hane-parti lendama paneb!
Need tulemised käivad põhjast ikka omasoodu ja ainult siis, kui tuul paar päeva soodne on, nagu ma kusagil enne juba maininud olen. Mitte et pool päeva tulevad ja siis kusagil põllus vahepeal nuumavad. Kui sealt "Ülevalt" tulema hakkavad ,siis joonelt ja pikalt, ööd ja päeava arvestamata. Ära nad selle tabavad ja molutama ei jää. Poolteise- kuni kahe ja poole päevaga on kohal.
Praktiliselt teevad nad esimese peatuse alles kas seal- või siinpool lahte.
Nii et kui plaani pidada, tuleb vennasrahva ilmateadet poole silmaga jälgida.
(Kui kellelgi säälpool sidet on, las telefoneerib -"TULEVAD- , siis jõuab ilusasti päeva poolteisega ette.
Ja kuna tänavu pole viljapõldudel teradega vettinud lompe nähagi-lootagi, saab hiilimiskoha otsimine keeruline olema.
Ida- Virumaal on millegipärast väga palju maisipõllu lahmakaid, nii et siinsed viljapõllud saavad hinnas olema.
Eile olid Sillamäest Tallinna poole aga tõesti ühed pontskad juba ennast põldu laiali laotanud