Jääger-online jahindus foorum

Feen kirjutas:See mütakas on ikka hoopis teistsugune, alati küll seda ei erista (äkki on tabamuse kohal ka oma roll, lisaks kaugusele, püssile, tähelepanuvõimele jms-le), ...
Lisaks on veel nö looma taguse metsa kaja järgi tihti võimalik kindlaks teha, et kas tabas või mitte. Seda ka mitte alati, sest mõnest loomast lendab kuul läbi ning vingub metsas edasi.

Mu meelest pani Feen asja olemust õigesti tähele. Selle " vvplllooops" ´u kuuldavus sõltub täielikult ümbritsevast. Et kas kõrvalasuvate taustfoonide kaugus toob lasu kaja kuuli poolt tekitatava lopsuga üheaegselt tagasi, või nõksu varem. Lagedamal väljal, mille taustaks on mets ja külgedelt ei tekita muud kasvavad taimed "koridoreffekti", on plöts tavalislelt ikka kuulda. Eriti hästi kuuleb selle ära kõrvalseisja, kelle kõrv jääb sellest teravast lasulitakast kaugemale ja kelle trumminahk reageerib kiiremini . Just kergelt sombus ilmaga.
Selleks võtke näiteks naine ikke kaa jahti kaasa ja õpetage siis seda lasu tulemust kommenteerima . Kartmata ütlusest...."NAINE LAEVAS-LAEV PÕHJAS" tulevat järeldust. Ja kui ta siis peale lasku kannalt kodupoole pöörab, öeldes, et tassi oma kotletiliha ise koju, tead ka kohe püssi palgest võtmata , et tabamuskoht mitte kõige sobilikum polnud
Mardi videole on igatahes vaja lisada alaossa "copyright C" .Super!

kakuke kirjutas:Kui teemaks on ainult välimine silmailu siis ise olen teinud sedasi. Nimelt peale kestade kalibreerimist olen pannud kestad kilekotti ja pihustanud peale täissünt. relvaõli. Mudin kesti kotis ja siis käin kestadest kaltsuga üle, mille käigus eraldan pealt liigse õli ja tahma.

Mnjah!? Aga kuidas Sa garanteerid, et peale sellist mudimist õli ikkagi kesta sisse ei sattu
Või siis on see pihustatav kile niivõrd õhuke, et lihtsalt ei jätku enamaks!?

Selliselt selekteeritakse ostjaskond juba enne leti äärde jõudmist välja. Kel jäljeajamisoskust (jahimehe tunnus) ja visadust (et ei tule ikka niisama), saabki jutule.
Et ei peaks muidutillerdajate sisutühjadele küsimustele haigutades vastama

eeru kirjutas:Aga ükskord annab tunda. Ärkad öösiti ja elistad viimases ädas parameedikust sõbrale....
...

Aga võib ka juhtuda nii. Et plõksid mõnuga omalaetud 6,5- sele moona, mida neli kuud poolväljaravimata õlg välja kannab. Lähed siis mõni päev hiljem sedasama toimingut 7 rem mag-iga tegema (võtsin paksu õlakuga kamsunigi ligi), et enne suurt jahti oma laskmisvilumust lihvida ja hommikuks täitsa välja maganud
Naisel polnudki õlataguseid tekkivaid munakaid vaja maha masseerida
Õlg paigas mis paigas.
Haruldane raviviis, kui nüüd lisaks seda 08 nov Oinanaha postitust kiibitsen. Soovitada võin vaid iseendale.

Uut teemat avamata lisaksin pealkirjale ...JA REBASE JAHT.

Sirvides täna seda artiklit ...
http://www.virumaateataja.ee/290806/esi ... 032772.php
...liikus mõte ikka ja jälle repsi toidukonkurendi - kassi - peale.

Olen aastat 15 jälginud pikaldaselt selle looma toimetamisi ja pole ikka täpselt aru saanud tema suhetest kassiga. Millal ta siiski hambad kassile turja lööb?
Neid tolgendavaid hulkurkasse on olnud aastakümneid. Kõikide külade ja paljude lagunevate taluhoonete ümbruses. Mõni kõuts hulgub aastaid suures ringpiiris ja rebane teda rajalt maha mitte ei võta. Peale heinaniitmist on ta lagedal põllul kükitades ju rebasele suht kerge saak!?
Või läheb tõsisemaks madinaks ainult talvel, suurema nälja sunnil? (olen ainult ühte sellist võitluspaika lumel näinud. Veebruaris).
Üks jahikaaslane ütles, et kass olla rebasele, nagu koer hundilegi, talvise jooksuaja pulmaroaks. Enne õige vinget kiima nagu ei tekkigi!
Tänavu tundub kehv hiireaasta olema. Äkki lähevad kassid paremini peale

jorr kirjutas:....
...Tera omadusi saab ka hingeõhuga kondrollida aint tulemus ei pruugi väga täpne olla.Kokkutulekul ma kondrollisin müüdavaid nuge nii ja minu arusaamist järgi väga häid polnudki.

Ah et kui uduseks ei tõmba , siis kohe teine tera
(mul tuttav lasi naisel autosse istudes vastu aknaklaasi puhuda, kui klaas uduseks tõmbas - tähendas, oli šampat joonud!).

Indiani tsiteerides: "...Asjast terve teadus ja vaid hea sepp teab mis on õige."

BH.

Kaupo Kindsigo kirjutas:...As long as the caliber is reasonable and a quality bullet is used, hunters kill game quickly and humanely with precise bullet placement.


Tuleb välja, et enamus põtru ja karusid lasevad nad raske kuuliga (13g-14,3g) 30-06-ga! Ütlevad, et tavalise jahimehe jaoks on 30-06 ja 7 mm Rem mag maksimum, millest jõud üle käib...

No pannakse ikke raske valiku ette !
Humaansus ...ja oma õlavöötme taluvuspiir
Aga tänu Kaupole selle ikkagi õpetliku loo edastamise eest. Mõtlen ise enne Pariisi sõitmist Nuustakult läbi astuda. Unistada ikka võib!
BH.

rajaleidja kirjutas:LOOM EI SEISNUD DIAGONAALIS VAID RISTI!!!!!!!!
Ebaõnn selle lasu puhul, ei midagi muud.

Usun-usun! Kui paar astet tagasi klõpsid, näed, et jutt segatud veidi feenilikult poolnaljaga. Ja kuna võimaluse korral peabki " oma silm on kuningas" põhimõttel ikkagi oma uue laskeriista järgi proovima, seejuures igasuguse moonaga, siis enesestmõistetavalt saab seda kitse-soku, mitte põdrapulliga proovida.
Eks see teemagi "Kuul metskitse jahiks" sõelub pinnale juhused a`la "Uluk peale lasku" .

Feen kirjutas:Ahjaa, see oligi tegelikult naljana mõeldud sellised grillribitoorme soetamise naljad.

(kurjam, jälle kisub kuuliteemast kõrvale)

Lootes moderaatorite kuuma ilma loidusele, ehk sobibki väike jahutav huumor. Äkki ei kriibi maha
Ma arvan, et kui ikka väljas 30 ja enam kraadi on, nii et marukadki lennata ei jäksa, ja siis sokuloa realiseerimisega kiire, tuleks valikuliselt ikka vastavalt just sellist kuuli kasutada, mis otstarbeks liha on plaanis kasutada.
Kui ise vana ja poolhambutu ja koergi palju aastaid parimaks sõbraks olnud, peaks tõesti Rem. Magnumiga ja siis juba 11,7 gr-sega eest poolpõiki panema (südant mitte riivata!). Saab ribi grillimise tarvis (mahepõllumajanduslikud maitseainedki hoobilt lisatud), kotletiliha kulunud oma- ja koerahambale...ja kui põõsastes sipelda lasta veidi, pumpab muu liha kah verest puhtamaks-roosamaks.
No ajate isu kohe peale!
BH.

Feen kirjutas:

wsm kirjutas:Lasta tuleb täpselt, käpa taha ,selgroo alla.

Ja edasi Feeni tsiteerides:
Ma ise ka alati üritan sinna lasta... aga nii, et läheks täpselt roiete vahelt läbi, ...

Mul lõid silmamunad kohe lause alguses pääluu sees punni...ja, siis lauset lõpetates nagu rahunesin. Kui Sa Feen selle tõenäosuse protsendi kõrgemale viid, või veelgi parem, loobud lootusest kahe ribi vahelt tahtlikult kitsele kuul sisse ajada, anna märku.
Kujutasin ette, kuidas Sa sellele putukaid eemalepeletavale, nahka võdistavale loomale, ribide lugemisega selle neljanda ribini jõuad
ja too midagi aimates äkitselt pead pöörab.
Iga väiksemgi lihasepingutus või jala asend või õlaliigese nihe muudab olukorda. Ja et vähegi vettpidavamat kokkuvõtet mingist kuulist tema kaalu või tüübi järgi uluki tabatavusel teha, peab neid ikka minimaalselt kümmekond maha kandma. (kui kõik lasud on enamvähem ideaalsed!?)

Kudas Te küll ühe sesooniga seda jõuate
BH.

JUC kirjutas:Kuda sokkudel karvavahetusega on? vaadelnud 15 maist erit pingsalt, 80% alles hallid aga suur suvi juba käes

No nüüd on siis tõesti üheksas päev suur suvi!
Minu vaatamis-sektoris hakkas viimane loom, kes üle pea kasvavast rohust veel välja paistis, 16-ndal juunil oma sarvede varikatet maha ajama.
Parukad olid muide ainult seks ajaks veel vanematel loomadel, st 2-3 harulistel. Korraga põllus olevast 4 sokust 3 olid piiksarvedega krapsakad ja uljad sellid, kel juba pea kuu aega kasukas korralikult punaseks viksitud (muuseas olid kõigil vasakud piigid parempoolsest ca 12 sm pikemad !!! ja neid korraga nähes sain sotti, et seda vasaku pika piigiga pole 1 ega 2 vaid kogunisti 3 tükki ! Üks piiksarv on selle 3 harulisega puntis ja hoiavad platsi keskelt puhta. Kui too kolmas piik udus paruksarvele 1 m kaugusele kepsutas, toda kes-kas-teab vastassugupooleks pidades, ja kui siis too oma läki-läkiga korraks MÖH tegi, siis lendas noor vennike paari sekundiga 200 meetrise hirmu kolmikhüppe
Hea tuju oli kohe peale nähtut endalgi magama heita.

Ja veel. Vastas põllus ilmub napilt enne viimast vidukat stoiline vanaherr, kes kaeb üht möödundaastast kitseneiut, laseb tal 300 m kaugusel söömist alustada, kuni too poole tunniga lõpuks valikulise söömisjärjega tema ette jõuab. Ja nii iga õhtu järgemööda.
Huvitav? Mis tal küll mõttes mõlgub ?

Aga seoses parukatega mõte, et...kas selline vanuseline parukakandmise eripära sõltub ka ainevahetuse kiirusest!? (vanematel isenditel aeglasem) Kas siis hilisem äraheitmine on ainult väikese haigusliku hälbega seotud!? Nimelt nähtud isendite hulk paneb nii mõtlema.
Või on see lihtsalt selle aasta eripära?

BH.

gunnar kirjutas:Mart, kas see peaks siis päritolu või jahiseltsi asukoha järgi käima ?
Ja veel öeldu:
Ma peaks ka siis mulgite kuue selga ajama, segadust kui palju ...

Ja veel Mardilt:
Tore ju, kui satud mingile koosviibimisele ja seal eemalt juba selge, kus kandist mees pärit ja kui pole selge, siis kohe teema millest vestlust alustada

Noh!? ...ja kui nahka võttes palavaks läheb, kuue seljast viskad ...ja pärast juhuslikult oksa otsa unustad, tuleb Mart ja ütleb näiteks: "näed`sa, KOHVILÄHKRID ka käe valgeks teinud siin!".

Aga teisalt, kui kord Karl Marx strasse jahipoest pardivilet ostma läksin, siis esialgu peale daamidele mõeldud 2000 euroste jahikostüümide ja 40-100 eur lipsude ninna midagi ei karanudki! Valida sai loomulikult siis ka hr. enda jaoks vastava ülikonna, mis daami omaga harmoneeruks!
Oma pardivile (Ente- tuut-tuut) leidsin ma kätte siiski, minnes mööda kitsast trepikest teisele korrusele (asjalik valik), aga see ja edaspidine on juba teisejärguline.

Meil Küti äris on miskipärast vastupidi, nii kohe, et sellest teisest korrusest, riiete ja muu osakonnast, sain ma teada alles aastaid peale esimest külastust juhuslikult
No loomulikult on padrunid esmatähtsad, meil on rabad, sood ja kasvab metsas võsagi. Seal maal võib "metsa" minna vaid ülikonda tuulutama, sest ega koid naturaalset kallist villast hambaga proovimata jäta!

Aga kui siiski!? Rebusk! ...või kokkutulekule minnes, prouaga..kel samas šnitis seelik, või mehega või isaga, kel samas šnitis ülikond

Vares vaga linnukene...(Lugulaul varese teema toetuseks)

http://www.sloleht.ee/2006/05/31/uudised/198823/

no ja siis kommentaarid ka!

shorty kirjutas:..
Pakutakse ka kallimaid variante.
Olemas ka spetsiaalsed lõhnapoetajad. Seod saapa külge vastavad agregaadid ja niisutad lõhnaga ära, metsa või põlluäärde varitsusse minnes paned alla ja loom pidavat ise lõhna ülesvõtma ja sinuni jalutama. Mõtlesin, et äkki uurib Poepidaja, kas vastavat kraami ka meie pooidesse oleks võimalik tuua....

No ja siis põdrajahi algusaeg pole nagu transporti vajagi
Kui kodu poole sibad, kiimas pull sabas, kisa kõvasti, et naine rehealuse väratid lahti ruttu teeks....ja paned pullile alles siis paugu ära! Hea kohe ülesse sikutada ja nahka võtta.
See umbes nagu tšuktsil karu laskmine - jookseb 10 km koos karuga jurtani ja alles siis laseb.

[quote="kaliiber"]Ma kalduks arvama et see jorri toodud näide pigem erandite alla käib. Igal staazikal jahimehel on kindlasti olnud juhuseid kus mõni loom millestki hoolimata su kasvõi jalust maha jookseb.
...
Ja kui nüüd ka lõõpimistuju eirates lisaks Puukoi kirjutatu siia lisada, ongi vast üks tükk tervikust, mis metslooma käitumist muudavad.

Kuid isiklikult teen ma suuresti vahet uluki kahel käitumisel - ja need on :
1) kui toimub ajujaht või lihtsalt nii- või teistsugune looma jälitamine ;
2) kui uluk "analüüsib" seda lõhnabuketti rahulikult (nt sinu varitsuses olles)
Käiumised ja reageering on erinevad! Diiselkütuse lõhn on paljudele kama.

Igal loomal on peale muude mäluaistingute ka terav lõhnamälu. Näiteks 8-10 kuune kutsikas suudab seda säilitada kogunisti 7-8 aastat Sõraliste kohta võrdlust öelda ei oska (no võrrelge koduloomade...lehma ja hobuse lõhnamälu). Ja kass!
Ja kui siia veel lisada üldiselt mõõdetud ulukite lõhnatajumise suutlikkus (nt hunt ja siga kuni 600 m !, põder paarsada), siis otsustage ise.
Ka metsaservas alt-tuule olles kannab nn "vaakum" selle lõhna osaliselt loomale vastu. Ja ükskord ta lähenemisotsuse vastu ka võtab. Vaat et sõraga otsa ette ei saa.

Loomulikult on üleval varitsuses olles, kui kehasoe su lõhna ülesse ja laiali tassib, suur eelis.
No ja erinevad mõõdupuud on ju siin uluklooma argusel ja tema Targal ettevaatlikkusel (hunt).
Nii need hundid siis tulidki selle bussipeatuses pingil istuva, piipu popsutava (mitte sigaretti)vanatoi eest 15 m pealt üle maantee (ja seejuures ta pandi ka kõige ebatõenäolisemasse kohta!), mitte aga ülejäänud 40 mehe juurest
Pagan neid teab, mis tujud neilgi vahel on.
Lapsed mängivad ja kilkavad nädalaid metsserval okstest onni juures ja sokk ei mõikagi, sööb rahus. Mind nähes teeb juba 200 m pealt putket (vanus? sugu? minust õhkav lihahimu?!).

No ja rebased, see on täitsa naljanumber oma kord terava lõhnataju, kord unustamatuseni hiirejahti- lõhna keskendumisega. Parfümeeria ? jahiks

Kolm korda pigi-imemist õppinud BH.