Jääger-online jahindus foorum

Üks personaalne ääremärkus veel Ahto Kattaile: ei tohiks seada kahtluse alla teiste jahindusega seotud inimeste pädevust see, kes ise ei tee vahet isegi kütitud looma sigimis- ja seedeelunditel.

Ma andsin Järva Teatajale intervjuu telefoni teel, mitte ei kirjutanud kommentaari ise. See on paraku sage, et ajakirjanik teeb jutust kokkuvõtte ja selle käigus võib lause sisu ja mõte muutuda. Seda on ennegi juhtunud, ja juhtub ka edaspidi, mistõttu ei tohi ajakirjaniku sõnu panna otseselt intervjueeritava suhu. Muidugi võib ka kärnas hundilt saada väärika trofeena kolju, kuid mitte naha. Samuti, suur enamus kärntõves loomadest on just nimelt kutsikad, kelle puhul ka kolju enamasti medalile ei pretendeeri. Samas, mõnel juhul ei võeta lastud kärnas hundilt isegi mitte koljut. Küsimus Ahtole (Kattai) - kas võtsid oma viimati lastud hundilt trofeeks kolju?
Mis puutub kärntõppe nakatunud huntide paranemisse, siis on meil selles osas päris palju fakte, nt telemeetriliselt ja rajakaameratega jälgitud loomadest kes on paranenud. Kui kõik kärntõve saanud hundid sureksid, oleks juurdekasv olematu ja me ei saaks hunte üldse küttida. Usun, et ka paljud kärntõppe nakatunud koerad paraneksid sellest ise, siiski ei soovita seda kellelgi katsetama hakata.

On kummaline näha, et suure osa jahimeeste seisukohad ei põhine mitte teadmistel, vaid oletustel ja hirmudel. Ma ei hakka selle teema juures oma arvamust avaldama, vaid toon mõned faktid, millega teised arvamuste kirjutajad võiksid arvestada:
1. 1990-te aastate keskpaigas kütiti meil mitmel järjestikusel aastal üle kahesaja hundi aastas, mis tähendab seda, et toonane arvukus oli kõrghetkel vähemalt kaks (pigem isegi 2,5) korda suurem kui praegu.
2. Hunt on meie uluksõraliste arvukust negatiivselt (ja sedagi vaid arvatavalt) mõjutanud vaid 1990-te aastate keskpaigas, kuigi ka siis oli nende arvukuse languse peamiseks põhjuseks inimene. Praegu hoitakse hundi arvukust nii madalal, et ta ei saa isegi ilma metsseata mõjutada negatiivselt oma saakloomade arvukust.
3. Huntide arvukus langes küttimise tulemusel 2000-te aastate alguseks tasemele, kus meil oli kevadel alles ca 40-50 hunti. Ei saa väita, et arvukus oleks veel edasi langenud, kui alates 2001. aastast ei oleks kehtestatud limiite, kuid see on siiski üsna tõenäoline. Hunt jäi kiratsema (paaril aastal lasti alla kahekümne isendi) kuni aastani 2007, mil arvukus taas tõusma hakkas. Praegu on jahimeeste võimekus hundi arvukust alandada kindlasti veel märkimisväärselt suurem, mistõttu mõtted tema lindpriiuse osas ei ole kindlasti täna enam kohased.
4. Pole oluline, kui palju üks ilves aastas metskitsi murrab, oluline on see, kuidas ta metskitse arvukust mõjutab. Nähtav negatiivne mõju on ilvesel metskitsele olnud vaid aastal 2011, mil ilvest oli veel palju, aga metskitse arvukus oli väga järsult kahanenud. Aastast 2012 hakkas kitse arvukus juba tõusma. Ei jahimehed ega ka kiskjad ole suutnud metskitse arvukust ohjata, mistõttu on jutud jahimehe ja suurkiskja vahelisest konkurentsist siinkohal kohatud.

Kui kellelgi foorumlastest too vana asi tookord segaseks jäi, võin soovi korral ühe Järva Teataja paber-, kuid mitte veebiversioonis järgnevalt ilmunud asja selgitava artiklit üritada kusagile veebi üles laadida ja siia lingitada. Mis selle kriminaalse käitumisega tüübist praegu saanud on, ma ei tea ega tahagi väga teada, igatahes peale tema tegude avalikustamist on tema varasem bravuurikus kadunud ja me ei tea temast eriti midagi. Võib-olla on ta jahil käima hakanud kusagil mujal, nt selle sõbra juures, kes teda siin foorumis nii väga kiitis.

Ostsin omale Riiast karmikarvalise taksi kutsika, sündinud 26.6.16. Mul on varemalt olnud tema elu loomuliku lõpuni üks pikakarvaline ning hiljuti üks Eesti päritoluga karmikarvaline, kellel oli kahjuks pärilik haigus ja ta suri 1,5 aastaselt. Läti poiss on igatahes igavesti äge. Arvestades praeguseid arenguid, eelkõige seakatkust tingitud olukorda lähiaastatel, usun et taks on püstkõrva/laika kõrval hea valik. Pesakonnast on saadaval veel 3 poissi, vaata: https://www.facebook.com/nataly.kosolap ... nref=story

kui teil on tehtud hundivaatlusi, siis saatke koos koordinaatidega meile Ulukiseire@envir.ee

Kui ma võiksin oma otsustes olla sama emotsionaalne, kui hr Kallas oma väljaütlemistes, siis paneksin kohe Kärstna jahipiirkonnas hundijahi kinni. Kui lubada Kärstnas hundijaht pidada, siis saab pärast mõne hundi küttimist hr Kallas kohalikele inimestele rääkida, et marjuliste ja seeneliste ellujäämine on puhtalt tema tegu. Kui aga Kärstna jahipiirkonnas hundijahti ei lubata, siis ei saa ka kõigi marjuliste-seeneliste ellujäämises hr Kallast kiita. Tahan sellega öelda, et avalikkuse hirmutamine ei ole kindlasti see, mis küttimisettepanekut kuidagi suunaks. Selle asemel võiksid asjaosalised saata vaatlusandmeid.

peamiselt linnukütile:

räägid kogu Eesti metssea loendusest, aga sellest siin teema all ju jutt käibki, et Saaremaa paistab muust Eestist eriliste andmetega silma. Just aastast 2003 näitavad Saaremaa metssigade küttimisandmed kuni tänaseni pidevat tõusu, aga loendusandmed on jäänud pidama 2003 aasta tasemele (pigem isegi pisut langenud). Kas tõesti on võimalik, et arvukuse kolmekordset tõusu ei ole märgatud? See peab ikka päris kinnisilmi metsas ringi liikuma, kes sellist muutust ei näeks.
Kuna näitasid oma kirjas, et sul on olemas andmed viimaste jahimaakorralduste kohta (minul ei ole), siis too palun välja ka see, mis oli metssea maksimaalselt lubatav arvukus Saaremaal. Seda oleks huvitav loendusandmetega võrrelda.

Üks asi veel. Sinu väide eelmises kirjas: "Jahiseadus ei nõua jahimehelt hinnangu andmist suurulukitele" on iseenesest õige. Seda ei nõutagi jahimehelt, vaid jahimaa kasutajalt ja see on kirjas seaduse alamaktis nn "seiremääruses".

linnukütt,

kui nüüd ausalt rääkida, siis ainuke põhjus jahimeestel metssigade arvukust teadaolevast väiksemana näidata on tegelikult sinu enda laps eelmisest jahiseadusest, kus kahjustuste kompenseerimise kohustus seostati maksimaalselt lubatava ulukite arvukusega. Kui loendad loomi "õieti", siis maksekohustust ei teki. Kui sellist jama poleks olnud, hindaksid praegu ka Saaremaa jahimehed metssigade arvukust oluliselt täpsemalt ning nad ei peaks oma eksimusi põhjendama mingite otsitud vabandustega nagu pahad elupaigad kadastike ja roostike näol, suurem sigade juurdekasv jne.

[quote="linnukütt"]USO PM arvas nii: et maksumaksja (jahimees) oleks nõus seda kinni maksma"

Eestis seireseaduse alusel korraldab seiret Eesti riik ning korraldav tegevus ei ole ainult kohustuste määramine, nende kohustuste kontrollimine, süüdlaste karistamine vaid korraldava tegevuse alla käib vahendite (raha) eraldamine selle tegevuse läbiviimiseks.

Linnukütt - kogenud endise ametnikuna võiksid teada, et ulukiseiret reguleerib jahiseadus, mitte keskkonnaseire seadus, ära aja inimestele kärbseid pähe.

Jutt on ainult Saaremaast, mujal Eestis sellise ulatusega erinevusi ju pole. Keegi ei eeldagi, et ulukite arvukuse hinnang peaks olema täpne, selles osas on eksimine igati loomulik. Küsimus on selles, et miks saarlaste hinnangud teiste meie jahimeeste omast nii palju erinevad? Kas saarlased on tõesti teistest nõnda palju rumalamad? Mina seda ei usu. Aga kui nad rumalamad pole, siis ikkagi valetavad, kolmandat võimalust ju pole. Igatahes on see probleem ja sellega tuleks tegelda. Kurb on see, et selle asemel, et probleem omale teadvustada, selle põhjused üles leida ja sellega tegelema hakata, hakatakse hoopis süüdistama neid, kes olemasoleva probleemi välja tõid. Kas jahimehed oleksid rahul riigi esindajatega, kes jahimeestele ja avalikkusele valetaksid (nt et kõik on kõige paremas korras ja et suuri sigu saabki lasta kordades rohkem, kui neid olemas on)? Seda ma ka ei usu.
Pole mõtet ka unistada mingist alternatiivsest imemeetodist, millega metssigade arvu jahipiirkonnas täpsemalt hinnata saaks. Muidugi, seire rajakaameratega või infrapuna kaameraga droonilt oleks see isegi võimalik, kuid selline üle-eestiline väga ressursimahukas ning ma ei usu, et maksumaksja (jahimees) oleks nõus seda kinni maksma. Jahimehed suudavad väga hästi sigade arvu piisava täpsusega hinnata, probleem on pigem mujal.

nAadu, see võib ka ajakirjaniku ilustus olla aga Andruse jutt on õige. Saaremaa soojem kliima annab lihtsalt metsseale võimaluse maksimaalselt paljuneda ja seda ta ka teeb. Olen ise olnud jaanuaris (mitte 2016) seajahil põrsakarja keskel ja seal oli kolm alla viiekilost oranžkollase mustatriibulist põrsast. Jah me saaremaa jahimehed "teeme" rehepappi, meid ei usutud, kui lugesime hunte, hirved "olid" ka meil üle loetud.

Kui Saaremaal lastakse keskmiselt 2-3 korda enam vanu sigu, kui neid kevadel loendati, siis on ikka midagi väga tõsiselt mäda. Isegi mandri suuremates seafarmides ei ole sellist vastuolu näha, rääkimata Eesti keskmisest. Kindlasti on Saaremaal sigade juurdekasv keskmisest parem, kuid ma ei usu seda mitte, et osa sealsetest emistest sünnitavad põrsaste asemel kesikuid. See ei ole lihtsalt bioloogiliselt võimalik.

Selle lätlaste tegevuse kohta on muuseas kirjutatud ka üks pilaluuletus - kahjuks mitte Eesti, aga õnneks mitte Läti keeles:

Preventing a further spread of African swine fewer (ASF), a Latvian government started to pay to hunters for shooting female wild boars. External genital organs should be exhibited as a proof.

Pussyboar

Estonian hunter deeply jealous -
in state of Saldejums and Alus
wriggling group of hunters gets
behind a door of house of vets.
„Show me pussy to confirme!
Thank you! Here`s your money, sir!“
Organ nice or ugly, hence,
big or small, no difference,
doctor gives a cash from lab,
hundred euros, not so bad.
Smiling hunter Latvian,
life is beautiful again,
through the forest sounds a roar,
banged another pussyboar!

TiitR kirjutas:

Tiit Karp kirjutas:Härrased! Minu meelest need 100€ vahendid on kaks aastat hiljaks jäänud.

Justnimelt. Tuuakse välja, et Läti ja Leedu oselle nö. pearahatasuga juba alustanud, kuid minu teada on vähemalt Lätis seda makstud vähemalt aastajagu, kui mitte 2 aastat. Ja Lätis, mitte ainult emise eest, vaid iga sea pealt.

Lätis hakati emiste eest maksma tänavu novembris, Leedus tiba varem. Alguses, kui katk Lätti jõudis, hakati kohe metssigade küttimise eest maksma, aga see lõpetati õige pea ära.
Lätis, muuseas, makstakse matmise eest kõigile isikutele, kes hukkunud sea leiavad, meil on lepingud vaid jahiühendustega. Läti variant on katku tõrjel kindlasti märgatavalt efektiivsem, meie oma jälle ametnikele mugavam.

kalur kirjutas:Kas see 70 euro maksmine mitte lõpetatud pole?

Kas keegi on saanud matmise eest 70 eurot?