Jääger-online jahindus foorum

Hetkel on see teema suhtkoht õigustuste otsimise seisus – ju tahetakse seda mõnuainet – subjektiivne idealism oli selle nimi vist – saavutada...
Selle teema raames ei ole keegi väitnud, et ulukit ei ole võimalik küttida ilma premium-kuuli või –moonata. Hoolimata sellest on nii mõnigi võtnud väga kaitsva positsiooni nö lihtmoona kasutamise õigustamiseks. Kummaline. Üks viimaseid kommenteerijaid – Peepk on öelnud ehk kõige loogilisema ja lihtsama põhjuse – lihtsalt ei ole olnud vajadust uusi kuule katsetada, kuna hetkel on juba sobiv olemas. Ja nii ongi, kui ei ole vajadust ega kasvõi hetkelisi soove-ambitsioone, siis keegi sunnigi ju. Tähtsaim on see, et sa tead, kuidas su relv ja moon käitub, ning hindad adekvaatselt (st piisava varuga) enda oskusi ja laskevahendi võimeid. ULUK EI OLE KATSETAMISE KOHT, eeltöö tehakse enne ja põhjalikult. Haavamist tuleb karta, isegi „miljonikoerte“ omanikul, sest see ei ole uluki suhtes ilus ega aus. Jahisport ei ole ehku peale laskmine, vaid mu arvates kogu möll – alates sokivalikust kuni lihatüki ilusa pannileviilutamiseni. Loomulikult käib kõik võimaluste piires, samas entusiasmi ei tohiks ju miski piirata. Kõrvalpõikena - ma olen näinud üsna tihti kuidas kallima noa hea tera teebki looma kallal tööd, samal ajal kui kehvem nuga jutupaunikuga eemal seisab.
Erinevalt mõnest siinkirjutajast, ei saa mina ainult oma praktikale tugineda, vaid pean oluliseks ka asjalike inimeste kogemusi ning seda paljukirutud TEOORIAT. Mõnus tunne on küll, kui teooria paika peab. Tarkade inimeste (laskemoonatehase kogemustega esindajad, kogenud laskurid nii armeest kui jahindusest, head kütid) on tõestanud, et kuulidel ON vahe sees. Enamus „tinaplönne“ on mõeldud keskmisel jahikaliibril uluki küttimiseks 60-80m pealt, erandina max 150-200m heades oludes (piisav valgus, hea tehniline varustus, hea lasketehnika, sobiv tabamiskoht jms). Viimane piir ei tohi ju olla viimase hetke napp tapmisvõime, vaid kindel tulemus. Sealt oleks hea tuua see nö mõistlik energia, mille peaks suutma tagada – tuginedes tehaste andmetele minu arvates on see vahemik 2500-3000J. Ei pretendeeri tõele. Võibolla on see numbrivalik sama mõttetu kui kellegi öeldud mittemeeldimine 3500J+ padrunite jahilkasutamise kohta. Mitmed paljukirutud premiumkuulid ei ole ka kaugele laskmiseks mõeldud, vaid just kontrollitud avanemise ja tugeva konstruktsiooniga lähedamalt laskmiseks ja ohtlike ulukite jaoks. Tähtis on energia edasiviimine ja surmava löögi andmine, kõik ju teavad seda. Teisalt osad premiumid annavad võimaluse oma ekspansiivsuse, kõrge BC ja millega iganes pikendada laskemaad, samas toimides hästi ka lähedal. Iseasi, kas kütt seda vajab või oskab ära kasutada.
Isikliku arvamuse (ja praktika) kohaselt on see teemaalustaja 270m laskekaugus ja Sellier&Belloti SP toimetamine (ilus seenestumine, suuruluki 40m jalutuskäik peale tabamist jms) kuidagi nihkes, midagi nagu ei klapi. Ei taha liiga teha, aga kui kõik tõele vastab, siis pidid asjaolud äärmiselt ilusti kokku langema. Ka see ei ole võimatu, aga kindlasti ei saa see olla 100% alati korduv muster. Enda naaberjahtkonna mees kasutas sama moona ning tema laskusid on otsitud laikaga suvi ja sügis läbi. Ilusti on kukkunud vaid üksikud loomad, sealhulgas kesik, mis seisis sihitava sea taga ning sai teisena kuuli. Laskekaugus 70m, toelt ja suvises hommikuvalguses tehtud lask. Kuul saadi teisest seast kätte, oli kopsus ja ilusti seenestunud. Esimene siga oli saanud küll laksu aba taha aga üles teda ei leitudki. Ise juures ei olnud, ei oska kommenteerida. Pidi hea soodne moon olema küti arvates, aga ülejääk jäi lõpuks kappi tiiruhooaega ootama. Iselaetud Mega sai asemele ja hulka tarkust ka.
Minu meelest oli Aarne Taal, kes ütles, et sinu laskemaa on see kogus meetreid, kus sa suudad eksimatult tulistada 10cm ringi sisse (selline on üldlevinud ja kuuliga kütitavate jahiulukite nö keskmine fataalne kehapiirkonna osa). Loogiline, et head tingimused (tugi, valgus, ässamatel juba tuulevaikus jms asjad) pikendavad seda teekonda. Äkki võikski siis kaugpommitamiseks nimetada seda teekonda, kus selle 10cm ringi tabamine muutub keeruliseks? Mõnel mehel on see 60m, teisel 600m... Neid faktoreid on palju, mis kuuli mõjutavad – mida kaugemale, seda enam. Kiirus, kuuli BC, cant error jne.
Enda kogemusest niipalju, et enamus loomi olen küttinud 308-ga, noh nii ¾ kindlasti. Kaugemad lasud Sako powerheadiga lastud põdrapull 250m pealt ning tall 275m-lt. Sigade maksimumid 200m kanti. Kõik toelt lastud ja enamasti valges. Kuna jahimaade eripära tõttu oli teadmine, et 308 lahjaks jääb, siis võtsin appi 300 win magi. Selle kaliibriga on mõnele ilmselt lohutuseks lastud ka enamus loomi 50-100m vahemikus, mõni ka kaugemalt. Selle kaliibriga PEAB laskma korraliku kuuliga kuna lähedalt on kiirused suured ja kuul peab sellele vastu pidama, ei tohi killustuda-pihustuda. Kaugemalt lastes on samuti minu jaoks oluline kuuli korrektne käitumine avanemisel ning lame lennutrajektoor. 300wm-ga on lastud seni kaugeimad lasud 191m põdravasikas hommikuhämaruses, 220m jooksev põdrapull (tõsi küll, esimene lask läks eest läbi), 224m raielangil laikade haugutav põder, mõned metskitsed ka kaugemalt... Tahaks jõuda kunagi sinnani, et suudan ära kasutada soovi ja vajaduse korral kaliibri võimalused – noh nt selle 300m energia (3000J+), mida mõnel paljukiidetud 6,5mm kaliibril on megaga heal päeval suudme juures, saaksin hästisihitud lasuga ja kindla kuuliga ulukini toimetada... Minu jahikaaslastel ei ole minu valitud moona ega kaliibrite kohta olnud väga ütlemist, korra ehk arvati, et 80m pealt ei ole mõtet kahte accubondi vasika pihta lasta – olen sellega nõus aga tol hetkel tundus see hea mõte. Õppisin kaliibrit tundma. Pigem tuntakse rõõmu sellest, et hästiorganiseeritud jahid on tulemusrikkad ning tühjalt plärtsutamist ja laskepraaki esineb igal aastal järjest vähem. Kasutan jahil kas 180gr accubondi/sciroccot või 14,3g tehaselaetud hammerheadi.
Antud teemas tõmbas minu jaoks „kaugpommitamise“ osas tugevat pidurit WSM-i kommentaar .270wsmi ja kiire accubondi käitumine kuldiga 380m pealt. Ise olen seni arvanud, et just accubond oma väga kiire avanemisega ning samsa tugeva konstruiga võiks olla see 300m-500m jaoks sobiv. Mitte, et kohe loomkatseid ruttaks tegema, aga äkki siis sellise kauguse pealt käitub Nosleri BT juba paremini – veel lihtsam avanemine? Mõni 180-200gr variant äkki?
Vabandan pika teksti pärast, elioni sidekatkestus sundis wordis kirjutama ja siin venis heietus ehk liigpikaks...

Kalev Kübarsepp - 51 06384

Summutiga ei ole vaja kasutada mingit spetsmoona, lihtsalt pauk ei kao täiesti ära aga on samas kõigile palju talutavam. Kostab piisavalt, kui keegi tahab järelevalvet teha või jalutab lähedamal. Subsonicu teema on täiesti eraldi muusika ja liha-jahimehe jaoks nagunii üsna ebavajalik, kuna suuruluki tabamiseks tuleb kuulile ikkagi ülehelikiirus anda energia huvides.

Summuti mittelubamise põhjused on vähemalt sama mõttetud, et mitte öelda täiesti ajuvabad, kui need lubamise motiivid. Kahtlejatele - huvide tasakaalustamise mõttes võiks siis anda mingi perioodi nt 5a kui summuteid saab kasutada ja siis teha praktilisi järeldusi - usun, et plusse on igaljuhul enam kui miinuseid. Praegu on summutil paljude silmis mingi "palgamõrtsuka-päti" hõng juures - avardage oma silmaringi... teatud puhkudel võiks olla ta väga heaks abimeheks. Vastutustundlik "rebasenoppimine" küla lähedal, pukijaht jne..

Kõrvaklappide kasutajaid on juba praegu hulka, mõni teeb seda kehvema kõrvakuulmise parendamise eesmärgil, mõni kuulmise säilitamise ja paugukartuse huvides - vahet pole, oranžid katted on väga head turvaelemendid kütiliinil. Koeramehele summuti kaasaandmine on ehk liig aga kui relva otsas koera kuulmise säilitamise jaoks kompensaator juhtub olema, siis on koeramehel ka enda tarbeks klapid tihti peas. Kasutage terviseks ja ärge laske kiunujatel end segada..!

andrus kirjutas:

kakuke kirjutas:

andrus kirjutas:Teie muredele on ammu lahendus välja mõeldud.Kõrvaklapid on nimeks.Ja kui nendega kuidagi ei saa siis tuleks omale vähe teistsugune(tervislikum) ala otsida.

Jajah, koertele on ka klapid olemas ja kõigile kõrvalviibivate inimestele peavad ka klapid taskus kaasas olemas olema. Pigem ikka universaalne asi leiutatud summuti st, mis küll pauku ära ei võta, aga muudab selle oluliselt paremaks kõrva jaoks.
Muideks, tiirus enamusel klapid peas või siis vähemalt neil küll, kel relvaloal sport sees, aga millegipärast just ainult need võivad omada summutit.

Pole veel näinud ühtegi mõistlikku argumenti.
JA üldse ei saa ma aru milleks jahile summutit on vaja.Kui ei taha õhtust vaikust majade juures rikkuda,siis oledki inimene ja jätad selle paugu tegemata.

Seadus ei pea kohe kindlasti muretsema sinu tervise pärast kui sina ise seda ei tee.

Ok, oletame, et summuti on jahil seadusega lubatud. Kas sul on mõistlikke argumente, miks ta ei võiks olla lubatud?

Ise pooldan summuti kasutamist jahil. Kõik ei ela Virumaal harva asustusega kohtades, kus iga paugu peale prääks ei käi...

Müstika! Viige poodnikule tagasi.

Kui tegemist on tehasemoonaga, siis on tehas sellisest tagastamisest väga huvitatud. Ja kui keegi on "piraati" mänginud, siis on tehas sellest kohe VÄGA huvitatud.

Üsna õige väljend ju... "matsirahvas". Muidu hakkama ei saa, kui keegi asju eest ära ei otsusta.. Kui asjalikud inimesed enam hakkama ei saa, siis aitab "kohus" või "targem annab järele"-printsiip, loomulikult oleneb palju sellest, mis kellegil kaalul... Matsirahvas, ons saksa aadel või põline eestlane, linnamees või maamullas tatsanu, paneb parem asja kõva kella külge ilma süvenemata. Paanikaosakond!!!!

Kuskohast saab ja mis maksab?

valgeronk kirjutas:1. Meie jahiseadus ei luba ühisjahis suurulukile küttida väikeulukit. Miks?
2. Eks neid lastakse ka suuruluki jahis,aga miks teha seda seadusevastaselt.
3.Kord karujahil olles ütles jahipäälik:hundile ainult tina,pea võite kaasa võtta,kui keegi asjapulkadest huvi tunneb,ei tea nemad midagi.
....kõik arvamused teretulnud.

1. EV jahiseadus ei sätesta ühtegi piirangut ühisjahi käigus suurulukil väikeulukeid küttida.
2. Tekste ei lugenud, aga äkki lahkelt viitad jahiseadusandluse mõnele sättele, mis ei luba jahimehel suurulukile peetava ühisjahi käigus väikeulukeid küttida kui omad avatud väikeulukiküttimise luba? Ise ei ole seda veel märganud, piinlik lugu küll. Jahijuhataja nõue või seltskondlik kokkulepe on küll täitmiseks aga ei ole veel seaduse jõuga.
3. Eks mehed tihti kõvata omavahel, vaevalt mõni jahipealik lootis, et teda foorumis tsiteeritakse...

Kui jahitunnistus on oma kehtivuse kaotanud, siis ei saa seda jahipidamisel kasutada. Ainuke tegevus, milleks teda kasutada saab on kehtivuse pikendamiseks 12 kuu jooksul ilma jahindusealase koolituse läbimiseta ning teoreetilist ja praktilist eksamit sooritamata. Hiljem tuleb need teha - ehk kõik uuesti.

Loe seadust veel kord, kui ei leidnud - seal on kirjas küll kui kauaks jahitunnistus antakse.

Sama loogika, mis ütleb, et kehtetut dokumenti ei saa kasutada, ütleb ka seda, et pidades jahti kehtetu jahitunnistuseta ja kohtudes kontrolliga - võib sul probleeme tulla.

Viska kähriku pihta ja looda, et äkki kährik viib minema...

Teatud asjad on konkreetsest laskevahendist kinni ikkagi - tagasilöök, täpsus, laskmismugavus jms. Need kõik võivad kinnitada või ümber lükata igasugu müüte või uusi tekitada.

vastused:

1. Jah, ei ole oluliselt kallim. Kuul dikteerib enamasti hinna peamise osa.
2. Ei ole keeruline, sama nagu ikka.
3. Jah, saab.
4. 100m 1cm, 300m pealt ei ole olemasoleva relvaga testinud.

Peepk jutu kommentaariks niipalju, et palju oleneb konkreetsest kuulist. Kuna kiirused on võrdlemisi suured, siis kehva kuuliga ei ole väga lähedalt lastes midagi teha. Nn. premiumkuulid sobivad enamasti hästi, oleneb palju ka sellest ju, keda kütid ja kui kaugelt.

Olen 300winmagi pidanud kahte erinevat relva ja kokku 3a. Küttimiskogemusi on ka tekkinud omajagu. Kui keegi tahab pikemat joru kuulata, siis võib telefoni teel suhelda. Kirjutada ei jaksa hetkel kuidagi...

mihkelson kirjutas:Valus, aga mille pärast juhtus?

Laetud relv pandi hooletult käest. Õnnelik õnnetus.

Sarvik kirjutas:elementaarne turundus muidugi......

4. ise ootan huviga kuna hakatakse koos zeiss või s&b või swarovsky optikaga müüma olematu hinnaga püsse....see annaks häid vihjeid

Ei olnud just olematu hind aga eelmisel aastal oli täiesti hea pakkumine 29 900.- hind, mille eest sai t3 Hunteri ja 2,5-10x50 diavari + sobilikud optilockid - normaalne hind normaalsele komplektile. Sellise raha eest sai varustuse, millel polnud ühtegi nõrka lüli - detailide sobivus on igaühe silmade läbi erinev.

draiwer kirjutas:Tere.Tänud vastuste eest.Annan teie mõtted tuttavale edasi ja loodan ehk mõni töötab.Just selgus,et nimetatud naabrimees ongi kohaliku seltsi esimees(tuttava andmetel) kellel seal lähedal sööda koht.Võibolla on tal mugavam pukist jahtida kui abi vajava naabri hoovis.Panen ka piirkonna lootuses kiiremale reagaaringule nende jahimeeste poolt ja see on Märjamaa vald, Soosalu küla,Vainu talu.

Konkreetne talu asetseb liiga massiivide servas ning on aastas asustatud liiga väheste päevade jooksul, et ilma aiata seal mingisugust kindlust sigade vastu saada.

kynk kirjutas:Tinast massi jah, aga see peab ühtlane olema. Aga tänan soovituse eest siiski.

Sulata nii ühtlaseks kui vaja?