Jääger-online jahindus foorum

Kunagi ammusel ajal ma laadisin ise jahikale kuulipauke. Kaheraudsel oli pool- ja täistšokk. Tiirus sobis kõige paremini poleva2 kuul. Täistšoki rikkumisega ei olnud suurt hirmu, sest polevatel oli kenad paksud plastkonteinerid, mis usutavasti annavad nii palju mängima, et relva suudemosa venitama ei hakka. Igaljuhul sain oma vana 16. kal saueri nende poleva2 kuulidega tiirus väga kenasti jooksma. Sokolit ladusin paugule alla 1,5gr. Pauk sai pehme ja paras, hea oli 35m jooksva metssea dublette lasta. Hiljem kui ostsin 12 kal. juurde, siis üritasin püssi rikkumise vältimiseks kasutada sellist nippi, et laadisin 12. kal. kesta sisse 16 kal. poleva 2, lisaks panin kuuli ja 12 kal. kesta vahele 16. kal lõigatud pappkesta (ümbriseks kuuli konteinerile). Ei tea, head nahka sest ei tulnud, loopis ja tegi sada imet selle asemel, et õigesse kohta minna... Pidi küll hea nipp olema, vanad mehed põdrapeiedel rääkisid. Üldiselt - sai kuuliga laskmiseks vintraudne muretsetud...

See on täiesti tavaline, et sokk räsib kasvõi miljon kodumaise liigi taime seast selle ühe võõrliigi esindaja ära. Tunneb, et võõras asi ja et peab koha kätte näitama. Ja ega puu ju vastu ei suska, nii et sokupoisil aega tegeleda küll - lõpuks ikka pilpad taga. See märgistamise asi on ka oluline aga võõrliigi puhul ehk isegi sekundaarne. Kuigi - võõra tegelase sissetaotud moll on ju ka ometi tore kohaliku võimu märk, vai mis?

Kah EPA - metsandus
h.

Löögijõud on mu arvates täitsa ok - 5m pealt läheb ristikiudu puuprussi mingi ca 1cm, pikikiudu 0,5cm. Ükski kuul ei ole senini kuskil kuhugi põrganud aga ega ma pole vastu metalli või kivi lasknud ka. Ühegi elava peal proovinud ei ole aga nii tunde järgi ( olen ennem ka õhukat lasknud) peaks ehk varesegi maha saama. Minu jaoks muidugi see ei ole mingi eraldi kõva näitaja, see varelaskmine, mul oli rohkem harjutamise püssi vaja. Nagu enne mainisin, siis õhuka jaoks suht pika maa so 25m pealt on võimalik temaga veel päris täpselt tabada. Ise olen hetkel vähemalt väga rahul.
Mis sellesse algkiirusesse puutub, siis kui te vaatate kasvõi arlese pakutud relva Fainwerkbau kodukat, siis on ka seal kõik täpsuspüssid 170 m/s. Iva on selles, et kas on vaja trenniks või tapmiseks. Küti Äris nt pakuti täitsa mõistlikku paketti letihinnaga 4,5k, peal oli tasco optika ( 4x40?) ja relva algikiirus oli 305m/s. Pidi paras kassitapja olema. Kui tapjat vaja...

Ostsin Norconia b36 mudeli ära.
http://www.norconia.de/norc_gun/norc_gun_air_airr.htm
H: 1,5k peale ostsin mänguoptika samalt firmalt 4x20. Kusjuures härrastega andis hinna osas vestelda ka. Mis mulle selle püssi juures meeldib, on see, et puuosa on norm kuju ja viimistlusega, kaal on 3,2kg ehk tunne on nagu oleks ikka õige asi käes.

Nüüd olen mingi paari nädala jooksul pisut plõksinud ka. Mulle tundub, et minule selle püssi täpsusest ilmselt piisab, sama on algkiirusega. Kõige kaugemalt olen lasknud 25m ja seejuures suht tugeva tuulega, 5cm diameetriga ringi sain kõik lasud ikkagi pihta. Ilma tuuleta ja 15m pealt on tabamused alati seal kus optika rist päästiku tõmbamise hetkel oli. Kusjuures rõõm on märgata, et laskmistulemused on juba pisukese harjutamisega paranenud st koordinatsioon muutunud kuidagi paremaks.

Mina ei osanud endale selle raha eest paremat uut õhukat Eestist leida, ise olen rahul...

Aga palun.

[quote="kajahimees"]Sõltub ju sellest, mida sa küttida soovid, sellest lähtuvalt kaliibrivalik ja sealt juba edasi margi ja hinna juurde. Tean kedagi, kes pakub väga kihvti
Blaserit, muidu kallis püss aga pakub soodsalt (rahahädad), kaliibrid 20/76
ja .243 Win(6,16x51) koos Swarovski optikaga. Viimase peal relv, põhimõtteliselt kõige laskmiseks.[/quote]

Jahieeskiri
§2. Jahipidamise nõuded suuruluki küttimisel
...
(3) Põdra, hirve, karu või metssea küttimisel vintraudse jahirelvaga peab vintraua kaliiber olema vähemalt 6,5 mm...

Põhimõtteliselt võib ta isegi meie ulukitest üle käia aga põhimõttelised mehed ehk seadust ei riku?

Selliseid jamasid on palju koertega ja tuleb juurde. Kassidega on tegelikult sama teema, ent kassi murtuid linde ja väikeloomi me ei märka.

Nagu ma enne ütlesin, on võtmeasi soovitud tulemuse ( kinnipandud koer) aluseks korralik kaebus st sisukas väärteoteade.

Hoidke fotokad lähedal, kui tekib võimalus, siis kiire pilt:
Kui metsas või metsa taustal tehtud pilt, siis saata kenasti kirjutatud avaldus koos tunnistajate või "tunnistajate" nimega maakonna KKi-sse või anda teade 1313 ja mainida, et olemas ka pilt ja tunnistajad toimepandud väärteo kohta metsaseaduse § 56 tunnustel metsaseaduse § 32 lõike 1 punkti 3 rikkumises. Sama asja saab menetleda ka politsei. KKI puhul üldjuhul mõjuvamad trahvid, politsei jaoks tegemist rohkem pisiasjaga.

Kui ei saa metsas pilti tehtud, siis aitab ka mujal tehtud pilt. Tutvue oma valla koerte ja kasside pidamse eeskirjaga ning vastavasisuline avaldus siis kas omavalitsusse või politseisse. Kui emba kumba keeldub vastu võtmast, siis teha kaebus kas maavanemale või prefektile. Koerte-kasside pidamise eeskiri on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel ( § 22 lõige 36 2 alusel), karistamine toimub KokS § 66 3 järgi.
(Sry, neid ülamärke ei tee kuidagi...)

Kindlasti on oluline seejuures ka ettekirjutus koera korraliku tarastamise-lõastamise kohta omal kohal. Seejuures on vahest politseile tõhusam saata otse prefektuuri, sealt tulevad väärteoteated juba korraliku töökäsuga menetlemiseks, kohalikul konstaablil puudub võimalus pareerimiseks.

Seejuures on teie südametunnistuse asi "tunnistajate" leidmine. Kui te ise ikka nägite, et koer viibis just sellel ajal selles kohas, siis on alati 2 tunnistajat parem kui 1....

Kitsed on meelisobjekt üldiselt. Kuid juhtub ka muud - nt Harjumaal Kiili vallas murdsid koerad nädal-kaks tagasi paaripäevase põdravasika. Kokku oli asjal 3-4 suht suurt koera, kõigil üks ja seesama omanik. Omanik ei teadnud asjast midagi, nüüdseks plekib juba riigile põtra kinni. Seda ainult tänu ontlikele jahimeestele, kes sattusid asjale peale. Meestel püssi polnud kaasas olnud, muidu oleks omanikul olnud vähem kaelarihmasid vaja olnud osta...

Mis puutub KarS-i siis selle kommenteeritud väljaanne väidab, et looma rünnak ei loo hädakaitseseisundit ( seega puudub võimalus hädakaitseks) kuna tegemist ei ole õiguskorra ründega. Seda saab olla looma rünnak ainult juhul kui loom on saanud vastavasisulise käsu inimeselt. Ainult inimese käitumine saab olla ohu allikaks, et kasutada hädakaitset.

Lugedes veelgi, jääb mulje, et koera rünnaku puhul saab seda käsitleda heal juhul hädaseisundina - vahetu oht rünnatava õigushüvele ( olla füüsiliselt ja moraaalset terve), mille kõrvaldamine on võimalik ainult
teisele õigushüvele ( loomakaitse seadusest tulenevalt looma õigusele olla terve ja häirimata ning loomapidaja õigustele mis need iganes ka ei oleks).
Seega tuleb silmas pidada, et kui koer kedagi ründab, siis pead sa kasutama võimalikult leebet moodust temast lahtisaamiseks so karjuma jne. kui see ei aita, siis kaika või kivaga jne.

Kui on teada koera (te) omanik, siis soovitus - tekitage olukord kus teie tulete puhta nahaga välja, kuid seejuures suudate saada piisavalt palju tõendusmaterjali ( pildid, video, tunnistajad), et ei peeta kinni kohaliku omavalitsuse koerte- ja kasside pidamise eeskirjast ( Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus). Kui teil on see materjal olemas, siis pöörduge juba kohaliku omavalitsuse või konstaabli poole väärteoasja alustamiseks. See tõendusmaterjalo omamine peaks garanteerima selle, et väärteoasi alustatakse ( selle kohta PEAB ANDMA avaldajale 15päeva jooksul teada). Seejuures peaks tegema ka ettekirjutuse koera pidamisel paremate lõastamise ( tarade jms) kohta, et tulevikus ei juhtuks midagi sellist. Kui ettekirjutust ei täideta, eraldi laksakas.

Kui näete koera metsas jooksmas ning teate omanikku - tehke samuti pilti ja saatme KKI-sse, vastavalt Metsaseadusel § 32 lg1 p3 ütle et koer võib metsas ainult lõastatult ja koos omanikuga liikuda. Samuti väärtegu.


Kui näete "halba" koera metsas üksi liikumas ja omanikku ei tea ega tahagi teada, siis... teab igaüks ise mida teha. Ja kui ei tea, siis mina ka ütlema ei hakka

Vihje - Loomakaitseseadus §10. Looma lubatud hukkamine
lg1 Looma lubatud hukkamine on:
11) looma hukkamine enesekaitseks
2) Looma lubatud hukkamise puhul tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.

MUTT KÄES!!! Vähemalt 1 neist. Püügiks kasutasin raudu. Kusjuures tavalised mutirauad ei aidanud, vana oli juppmaad jämedam kui raudade max diameeter. Käisin eile poes, juhuslikult jäid silma mügrirauad, siuksed vahvad hambulised ( meeldisid mulle esimesest silmapilgust ). Nendest läks mutt esimese korraga kaarega mööda, teine kord asetasin nad nii, et kätte ma ta sain.

Siukest mutti pole mina igatahes enne näinud, kere oli nagu noorel taksil. Tavalistesse mutiraudadesse poleks ta mahtunud lihtsalt om suuruse tõttu juba. Kusjuures kahed tavalised rauad oli ta ka kinni ajanud, eks kergelt oli piki nina saanud, muud ei midagi.

Igaljuhul ma olen juba alustuseks päris rõõmus, jätkan püüki juba positiivsete muljetega. Tunne on nagu oleks esimese korraliku jahindusliku saavutusega hakkama saanud!

Õhtul on igatahes peied

H.

Keegi Norconia õhukaid ka katsetanud on? Peaksid siukse odavama klassi omad olema aga mis nad ka laskmise ( nt 10-15m harjutamise) seisukohast väärt on?

http://www.norconia.de/norc_gun/norc_gun_air_airr.htm

Müüakse neid nt. Laagri Maksimarketis - Binoklipood ( Marseille-m oü)

Eks peab vist hakkama mutte "rautama" Lugesin Kakukese lingid läbi ja raudu soovitati kõige enam, sama nagu siin. Kuigi päris lahedaid välgatusi oli - CO2 lämmatamine tundus ka üks lõbus asi olema, küll pisut kallivõitu äkki kui pinda palju. Üks etemaid nõuandeid oli vast see, et tuleb tünn 40l naabrimehe verega maha matta, mutid pidid kohe kaduma

Naabril oli mügri ka olnud, ise ei oska nagu võrrelda, kumb parem või halvem. Mis neil tehnilise külje pealt vahet on? Tegutsemisviis jne.

Kakuke, kas sõber teenust ka teeb? Või äkki natuke juhendamist saaks, oleks ka abiks...

Teadsa, mõelda et mutt on õnnistus!? mkm, kaugel sellest, enne on korralik pohmakas 10x õnnistus, kui see (need) mutt(id)...

H.

Kas olete kunagi tundnud jahitava uluki suhtes tõelist "tabamiskirge" ( et mitte öelda viha). Mina olen. Ulukiks mullamutt, kes rikub juba mitmendat aastat mu muru, tervet õue. Lühidalt öeldes, olen katsetanud mürgitamist, uputamist, lämmatamist gaasidega. Raudu veel katsetanud ei ole, vähe on usku asja. Mürkideks on olnud tavaari alates poes müüdavatest kuni väetiseni... Lämmatamine on olnud ka poe toodanguga, lisaks katsetused atsetooni, bensiini ja diiselküttega. Korra üritasin vihaga isegi käike vett täis lasta aga see oli üks eriti mannetu üritus... Haavlipüssi pole ka proovinud, elan keset väikelinna... Kuigi olen asunud vastavasisulistesse läbirääkimistesse naabritega.... Käsikranaat oleks ka variant, kuid sinna on ehk veel aega...

Ehk siis - kes tahab, Andke Hüva NÕU!!! Ma usun, et ma pole ainuke, kes siukest jama taluma peab... Kes tahab ise katsetama tulla mutitapmist ja on endas ikka kindel, et suudab suhteliselt väiksema kahjutööga toime tulla, kui mutt, siis olge lahked - ma usun. et saab piisavalt olema.

Ette tänades,
H.