Jääger-online jahindus foorum

Krt, kõik asjad ära proovitud aga MG882K-8M tööle ei saa.. Mingeid vihjeid veel kellelgi?

EMT, va raipekari, ei osanud ühtegi siinloetletud vihjet anda.

Kas kellegi käest saaks lihtsamalt 100m VSS märklehti ning 50m VSS lehti väiksekaliibrilisele? Nõus ausat raha tasuma.

Ma arvan, et kui järgi vaatan, leian umbes 500-1000tk kvaliteetseid korraks kasutatud 308win kestasid. Pooled võiks ära anda..


Edit: Kestad selleks korraks ära antud.

Grouse kirjutas:Lihtne ju- elevandikaliiber on hingele, südamele. 222, 223-teenitakse raha ja makstakse arveid

Krt, tahaks LIKE panna... Nüüd saan paremini aru, miks mul erinevad kaliibrid on.. Kuigi raha ma ei ole suutnud ühtegi teenima veel panna.

AndresR kirjutas:Paluks soovitusi:) Plaan omal taskulamp välja vahetada,aga ei suuda valida. Kas see Led Lenser MT7 on oma samasuguste seas parim? Või kas need Fenix lambid on paremad? NB! Ei taha suurt lampi!

Äkki keegi reaalsetest kasutajatest või kogemusega inimestest viitsib küsimusele vastata? Endal umbes sama mure...

Ats kirjutas:

aadu kadakas kirjutas:Ehk on probleem selles templis, mis kanni peale virutatakse. Kui ikka raseeriks metsanotsul ka laigu ära ning: nätaki! ja asi rahvale söödavam .

Et siis kas enne või pärast laskmist

Ennem ikka, igal maaomanikul oma logo - nagu Texases. Parem arvet pidada, kes keda ja kui palju.

aadu kadakas kirjutas:Näed kui kena haavapuu on pildile saanud

Umbes 8m on "pildil väljas", 2/3 on sees nagu jahiloogika ütleb... seega puu 24m??

aadu kadakas kirjutas:Täiendaksin, et enam ei saa rääkida vaid erametsade näitel metsade röövellikust kasutusest, sest RMK on juba viimased 10+ aastat olnud selles osas nr.1.

Nooo.. kuidas sa küll niiviisi kohe. Tegemist on ikka suurima ja võimsaima FSC metsamajandajaga, kellel on kõik superpowerturbo-korras..!!

kahro kirjutas:Eks ta üks hirmus loom on pikkade kõrvadega ja väikse sabatutiga.

Jah, ja kõige hirmsamal hetkel poeb ta ka kõvematele küttidele püksi..

sammal.habe kirjutas:Mina see olen. Karu jäi laskmata kaerapõllu äärest. Binoklist veel silm kuidagi seletas, aga Schmidt und Bender enam niipalju ei näidanud et näppu julges kõveraks teha.
Sel hetkel mõtlesin küll, et kui ma saaksin praegu teha nii, et oleks Swarovski peal, siis rahanumbrist kahju ei oleks
Sest sõbra Swaroga oleme mõõtnud - tema oma ikka kröömukese valgusjõulisem. Ja tol hetkel just see kröömikene oligi puudu...
Aga noh, ehk mets annab veel kunagi veel mõne võimaluse. Kui pulss oli lõpuks normi läinud, hakkas jällegi rahast kahju ja jätkan S&B-ga

Võibolla saan millestki valesti aru, aga ma usun siiralt, et seekord ei jäänud asi niivõrd sihiku kui pimeduse ja kaine mõistuse vahele. Ise olen ühest-samast pukist korduvalt küttinud ja sihtinud ning ma ei ütleks, et s&b zenith 3-12x50 fd7 oleks oluliselt kehvem või parem kui nt zeiss varipoint 3-12x56, swaro habicht 3-12x50, swaro 6-24x50 või ka zeiss duralyte... Tõsi, elu kõige "pimedam" lask sai tehtud selle 6-24 kordsega.. Normaalne binokkel näitab alati enam kui sihik - kaks silma, suuremad läätsed ja "pindalaliselt enam kvaliteeti". Ise kasutan steineri 8x56 nighthunter xp-d ja ei veel kohanud sihikut, mis hämaras enam näitaks. Aga see eraldi teema.

rajaleidja kirjutas:Mõnda aega turul olnud Zeiss Duralyt. kas kellelgi on selle optikaga kogemusi ka? Kuidas õhtuhämaruses nähtavus on?

Duralyte on väga sobiv ka hämarajahiks. Endal on sama kommentaar silma jäänud, mis sulle aga kahtlused on hajunud. Mitmel sõbral on need püssi peal, täpp ja lääts lubavad ka hämarapassimised ära. Oleme passides saanud võrrelda kallima otsa asjadega (nii zeiss, swaro kui bender) ka ning kannatab võrrelda küll. Laskmata midagi ei jää.

Katkiminemiseni.

Vormsinool kirjutas:Esimene relv on sileraudne, kuid vint relvadest oleks see esimene ja seega tuleks tiirus istumist omajagu alguses et saaks kaugused paikka. Ja põhiline jahipidamine jääks ikka toimuma eestis. Aarikasse minekut lahituleviku plaanides kindlasti pole.

See siberi karujaht muidugi nõuab enamat kui nt 308 vms... aga sellisel juhul soovitan ikkagi vaadata mingit mõistlikku kaliibrit, 300wm oleks selles mõttes nö ülemine ots. Ise pead otsustama aga nt. 375-ga sa 3 korda järjest kütiliini harjutust lasta ei taha, kui just sadomaso asjad ei meelita.. Ja kui sa selliseid asju ei harjuta, siis on tulemus metsas ka kehvem.. Vaata vähemalt raskem relv, parem tasakaal ja võimalused tagasilööki summutada (kompensaatorid, summutid jms). Treenima peaks ikka natuke. Narr lugu ka kui lased überpommitajaga karul küüne ära vms ja pärast tahab sust endale naist teha..

Välek kirjutas:

hendrik kirjutas:
Kuigi mul on endal ka "midagi jämedamat" varuks on, siis ma soovitaks ka neid 300wm variante kaaluda. ..

Küsimus, kas väljumisavad on sarnased võrreldes näiteks 300wm rasket moona vs 9,3x xxx mm 15 grammise moonaga. Sisenemisava jääb loomulikult suurem jämedal kaliibril. 9,3 kuul pole veel sisse jäänud ja 300wm tuiskab tõenäoliselt samuti läbi. Nii et kummaga järelotsimine lihtsam on?

Väljumis- ja ka sisenemisava ja selle haava ümbruse suurus reguleeritakse kuuli omaduste ja selle kiirusega. Nt 11,7g accubondiga lastud põrsal on nii sisenemis kui väljumisava ümber olev haav suurem kui 9,3x66 ja 18,5g hammerheadiga lastud sama loom.. Tabamiskohad sarnased. Järelotsimist ei pea kumbagiga tegema. Näiteid on loomulikult väga palju, päris analoogseid olukordi ei ole. 9,3mm puhul puuduvad isiklikud kogemused kergemate kui 16,2g kuulidega. Peres on olemas 9,3x62 ja 9,3x66, jahikaaslastel lisaks veel 9,3x74r.

Loogika ütleb, et suurema diameetriga auk - rohkem verd - kiirem ots ulukil ja kiirem leidmine. Praktika, eriti kui 300wm ja mõne aeglasema 9,3mm baasil võrrelda, ei toeta alati seda loogikat. Tabamiskoht, kuuli omadused, laskekaugus jms asjad mõjutavad kõik asjaolusid.