Jääger-online jahindus foorum

Võetigi relvaseaduse parandus vastu ning esimesed õied tulid juba õuele.

Mõista-mõista, milline lugu on nali ja milline kafkalik tõde?

1. Lugu

Saatja: ppa@politsei.ee
Saaja: kodanik@hot.ee

Meeldetuletus laskekõlbmatuks muudetud relvade arvele võtmiseks

Vastavalt 01.07.2018 jõustunud relvaseaduse muudatusele tuleb Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) registreerida kõik jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad. Kuni 30.06.2019 teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse sellise kande tegemise eest riigilõivu tasuma ei pea. Alates 01.07.2019 on riigilõiv 30 eurot.

Isik, kellele kuulub relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks ja millele on väljastatud laskekõlbmatust kinnitav dokument enne 2018. aasta 1. juulit, esitab PPA-le hiljemalt 01.07.2019 avalduse laskekõlbmatu relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks ning laskekõlbmatust kinnitava dokumendi koopia. Avaldus peab sisaldama järgmiseid relva omaniku andmeid:
· füüsiline isik – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht ja telefoninumber;
· juriidiline isik – nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber
· laskekõlbmatu relva liik, mark, mudel ja markeering.

Isik, kes esitab PPA-le hiljemalt 01.07.2019 laskekõlbmatust kinnitava dokumendita laskekõlbmatu relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks, peab relva andma üle PPA-le ning sellest kolme kuu jooksul:
· esitama taotluse relva laskekõlbmatuks muutmiseks või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks või
· võõrandama relva relvaseaduses kehtestatud korras.

Samuti tuleb PPAs vormistada laskekõlbmatuks muudetud relva omaniku vahetus. PPA teeb teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse asjaomased kanded. Enne registrikande tegemist tasutakse riigilõivu 15 eurot.

Lugupidamisega
Politsei- ja Piirivalveamet

2. Lugu

MNT: Tere, helistan Teile Maanteeametist. On Teil aega rääkida?
Kodanik: Jah, natuke ikka.
MNT: Tore! Ma vaatasin, et olete oma Passati autoregistrist maha võtnud?
Kodanik: Jah, oli teine juba panniks sõidetud…
MNT: Arusaadav. Ma vaatasin, et Passat on küll autoregistrist maha võetud, kuid Te pole seda sõidukõlbmatute sõidukite registrisse veel kandnud.
Kodanik: Meh?
MNT: Jah, vastavalt 01.07.2018 jõustunud liiklusseaduse muudatusele tuleb Maanteeametis registreerida kõik jäädavalt sõidukõlbmatuks muudetud sõidukid. Kuni 30.06.2019 sellesse registrisse sellise kande tegemise eest riigilõivu tasuma ei pea. Alates 01.07.2019 on riigilõiv 30 eurot.
Kodanik: Aga ma müüsin romu juba lammarisse vanametalliks!
MNT: See oli viga. Nii need asjad enam tänapäeval ei käi. Sõidukõlbmatuks muudetud sõiduki omaniku vahetus tuleb registreerida Maanteeametis. Maanteeamet teeb autoregistrisse ja sõidukõlbmatute sõidukite registrisse asjaomased kanded. Enne registrikande tegemist tasutakse riigilõivu 15 eurot.
Kodanik: Kes sellise idiootsuse küll välja mõtles?
MNT: Mäletate, kuidas terroristid autodega rahulikke elanikke rammisid? Selliste intsidentide vältimiseks tuleb edaspidi sõidukite omamist ning käitlemist rangemalt menetleda. See on meie kõigi turvalisuse huvides.
Kodanik: Fakk! Selle asemel, et immigrantidel munad pihku võtta ja nad tagasi Aafrikasse saata, tegelete siin mingi jamaga!
MNT: Oi-oi-oi, see oli nüüd küll vihakõne.


3. Lugu

Saatja: ehr@mkm.ee
Saaja: kodanik@hot.ee

Meeldetuletus lammutatud ehitiste arvele võtmiseks

Juhusliku valimi alusel kontrollisime Teie kinnistut katastrinumbriga 79402:001:0747 ning tuvastasime nii ortofotode kui ka paikvaatluse alusel, et sellelt puudub linnus, mida on nimetatud dokumendis Läti Henriku „Liivimaa Kroonika“. Nimetatud ehitise kohta puudub 1) ehitusluba selle ehitamiseks, 2) ehitusluba selle lammutamiseks 3) kanne ehitisregistris, 4) kanne lammutatud ehitiste registris.
Seoses kujunenud olukorraga palume oma dokumendid korda ajada.

Vastavalt 01.07.2018 jõustunud ehitusseaduse muudatusele tuleb Ehitisregistris (edaspidi EHR) registreerida kõik jäädavalt lammutatud ehitised. Kuni 30.06.2019 lammutatud ehitiste registrisse sellise kande tegemise eest riigilõivu tasuma ei pea. Alates 01.07.2019 on riigilõiv 30 eurot.

Isik, kellele kuulub ehitis, mis on lammutatud ja millele on väljastatud lammutamist kinnitav dokument enne 2018. aasta 1. juulit, esitab EHR-le hiljemalt 01.07.2019 avalduse lammutatud ehitise lammutatud ehitiste registrisse kandmiseks ning lammutamist kinnitava dokumendi koopia. Avaldus peab sisaldama järgmiseid ehitise omaniku andmeid:
· füüsiline isik – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht ja telefoninumber;
· juriidiline isik – nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber
· lammutatud hoone liik, mark, mudel ja markeering.

Isik, kes esitab EHR-le hiljemalt 01.07.2019 lammutamist kinnitava dokumendita lammutatud ehitise lammutatud ehitiste registrisse kandmiseks, peab lammutatud hoonest pärit ehitusmaterjali andma üle EHR-le ning sellest kolme kuu jooksul:
· esitama taotluse ehitise lammutamiseks või olemasolunõuetele vastavuse tuvastamiseks või
· võõrandama lammutatud hoonest pärit ehitusmaterjali ehitusseaduse kehtestatud korras.

Samuti tuleb EHR-is vormistada lammutatud hoone omaniku vahetus. EHR teeb lammutatud hoonete registrisse asjaomased kanded. Enne registrikande tegemist tasutakse riigilõivu 15 eurot.

Lugupidamisega
Ehitisregister

Jahimeeste maine ühiskonnas sõltub eelkõige ikka jahimeestest endist. Nagu vanasõna ütleb: "Tilk tõrva rikub potitäie mett".

Üks tuttav tegi hiljaaegu oma talus küttepuid: lõikas jahikantsli halgudeks. Kusjuures ei saa seda talle ka pahaks panna. Asjaolud on järgnevad.
1. Jahikantsel rajati tema maale ilma, et omanikuga oleks isegi räägitud.
2. Jahikantsel rajati majast sajakonna meetri kaugusele.
3. Jahikantsli luuk tehti maja suunas.
4. Jahikantsli inspekteerimisel leidis ta sealt hulga kasutamata padruneid ja kasutatud konjakipudeleid vedelemas.

Sestap hoian minagi oma jahimehestaatust enda teada. Tõrva tilgutajad on oma tööd ikka liiga palju teinud.

Relvade ohutu käsitsemine on väga oluline. Enamus nn. õnnetusi on tegelikult tingitud kasutaja hooletusest või rumalusest, mitte relva tehnilisest olukorrast. Ei tahaks küll ennast kiita (aga kes seda siis minu eest ikka tegema hakkab ), kuid viimase 15 aasta jooksul on mulle tehtud ainult üks hoiatus. Nimelt püstolit kabuurist tõmmates hoidsin teise käega kabuuri ümbert kinni ning IPSC reeglite kohaselt loeti see relva suudmega üle enda tõmbamiseks. Muidu olen intensiivselt kasutanud Galili, AKM, M-14, AK-4, G-3, KSP-58, Carl-Gustavit, Glocki, USP, Arminiust, Remingtoni jne, kuid pole veel (ptüi-ptüi-ptüi üle vasema õla) ühtegi soovimatut lasku teinud.
Kuna siin foorumis on hoiatatud IŽ-18-MH ebatavalise päästiku eest, siis tuleb selle relva kasutamisel selle eripäraga lihtsalt arvestada. Lihtsalt ei kanna relva, padrun padrunipesas ja ongi ohutus tagatud. Juba vanad roomlased teadsid, et nool, mille lendu teatakse, tabab harva märki.

Oliverile
Kaliiber 308 Win. Lööb kõvemini tagasi küll, kui eelmainitud automaadid.

Tänan asjalike kommentaaride eest! Nagu antiikajal öeldi: "Mürk, mida sulle pakub filosoof, võta vastu; lollpea käest aga ära taha isegi mitte palsamit!"
Võtan arvesse, et hiilimisjahti sellega ei lähe. Varitsusse aga käib küll. Seda enam, et nüüdseks olen juba üle 40 lasu teinud ning mingeid tõrkeid ei ole esinenud.
Samas pole põhjust kurta, et hinna-kvaliteedi suhe oleks paigast ära. Nn. "noore tehniku komplekt" (relv, Valgevene optika, optika jalad, püssikott ja kaks karpi padruneid) maksis kõigest 50 eurot. Selle raha eest on ju püssi piisavalt.

Ostsin hiljuti IŽ-18-MH ning jagaks teistega oma kogemusi. Nagu öeldakse: tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest ning täielik idioot on üldse õppimisvõimetu.

Relv oli kasutatud, kuid tegelikult kümmekond aastat niisama Politseis hoiul olnud. Õigupoolest oli mõnes kohas veel konservmääregi sees. Hoolimata sellest, et tegemist oli põhimõtteliselt uue relvaga, hakkas paar viga kohe silma:
1. Pooleks murdmine oli nii raske, kustkui vinnastaks õhupüssi.
2. Padrunipessa õnnestus tühi hülss läbi raskuste lükata, kuid väljutamisel lükkas tõukur kinnikiilunud hülsi puruks.
3. Esilaad oli tihedalt vastu rauda.
4. Päästik käis raskelt ning nõksatuste kaupa.
5. Kord poolepeale tagasi tõmmatud päästik ei liikunud enam ette.

Otsisin võrgust natuke infot ning sattusin päris hea video peale, kus õpetati tüüpvigu likvideerima:
https://www.youtube.com/watch?v=V6sLiPzSA3M

Kõigepealt võtsin relva juppideks lahti ning puhastasin konservmäärdest. Siis viilisin pisut laesäärt, et see vastu relvarauda ei ulatuks. Mõningase hingevärinaga poleerisin ära kuke, päästiku ja vedru need pinnad, mis omavahel kokku puutuvad. Viimaks asetasin 1 mm seibi vedru alla, et päästiku tõmbetugevust vähendada. Ja loomulikult määrisin Ballistoliga relva sisse. Tulemusega võib rahule jääda:
1. Pooleks murdmisel pole enam vaja jõudu rakendada; kui hooba tõmmata, siis avaneb gravitatsiooni toimel.
2. Padrunite sisse panemisel ning hülsside välja võtmisel probleeme ei ole.
3. Esilae ja raua vahele võib paberilehe libistada.
4. Päästik käib küll kergemalt, kuid endiselt nõksatuste kaupa.
5. Poolenisti tagasi tõmmatud päästik ei liigu ikkagi ette.

Käisin tiirus püssi proovimas ning 50 m pealt jooksid kuulid 5 cm diameetriga ala sisse.

Kokkuvõtteks tuletaks meelde Nõukogude ajast pärit tarkust: Vene asja ostmisel on väga oluline teada, kas see on tehtud enne või pärast palgapäeva. Ühel juhul saad mõistliku raha eest hea asja, teisel juhul hakkad kohe uut asja remontima. IŽ-18-MH puhul tekib aga kahtlus, et see on üldse projekteeritud pärast palgapäeva, sest tehas müübki tüüpdefektidega relvi, mille ostjatelt eeldatakse, et nad hakkavad ise poleerima-viilima-reguleerima.
Ise sain "tuunimisega" hakkama ning nüüd olen püssiga rahul. Aga kellel on kõik sõrmed pöidlad ning mõlemad käed vasakud, vaadaku heaga ette!

Följeton uue relvaseaduse pressikonverentsist Siseministeeriumis

Siseminister (loeb paberilt): Daamid ja härrad, tänan teid, et olete tulnud uut relvaseadust tutvustavale pressikonverentsile. Nagu me kõik teame, on viimaste aastate jooksul nii Eestit kui meie lähiregiooni mõjutavad muutused Euroopa julgeolekukeskkonnas tõstatanud vajaduse vaadata üle kehtivad relvade ja laskemoona käitlemisega seonduvad õigusaktid nii Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis. Euroopa Komisjon võttis 2015. aasta kevadel vastu Euroopa julgeoleku tegevuskava aastateks 2015– 2020, et tõhustada liikmesriikide koostööd julgeolekuohtude tõkestamisel ja tugevdada ühist tegevust võitluses terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu. Tegevuskavaga on ette nähtud konkreetsed vahendid ja meetmed ühistegevuse edendamiseks ning kõige tõsisemate ohtude tõhusamaks tõkestamiseks. Sellega seonduvalt, ning arvestades viimaseid terrorirünnakuid, tuli Euroopa Komisjon 18. novembril 2015. aastal välja meetmete paketiga, et muuta tulirelvade omandamine Euroopa Liidus keerulisemaks ja tõhustada võitlust illegaalsete relvadega…

Ajakirjanik Postimehest: Vabandust vahelesegamise pärast, aga kuidas aitab legaalsete relvade kättesaadavuse piiramine võidelda ebaseaduslike relvadega?

Siseminister: Eh, noh… seda et ebaseaduslikke relvi on – kuidas nüüd öelda – raske kätte saada. Kurjategijad ei pea nende kohta registrit ja terroristidel relvalubasid pole. Katsu sa sellistelt midagi kätte saada! Aga legaalseid relvaomanikke on lihtsam peedistada. Toovad tukid ise Politseisse ja meie saame öelda, et oleme tõstnud ühiskonna turvatunnet.

Siseministeeriumi pressiesindaja: Khm-khm. Siseminister tahtis sellega öelda, et mida rohkem on tsiviilkäibes relvi, seda suurem on nende relvade kadumise, ebasihipärase kasutamise, varastamise ja lõpuks ka ebaseaduslikku relvakaubandusse jõudmise risk. Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 3-1-1-14-97, võib asuda seisukohale, et tulirelvade piiranguteta omandamine, hoidmine ja kandmine seab reaalsesse ohtu igaühe elu, mis on aga esmane põhiseaduslik väärtus, mis vajab kaitsmist.

Ajakirjanik TV3-st: Lugesin eelnõust, et üldse on tsiviil- ja teenistusrelvade registris 66189 relva. Viimase viie aasta jooksul on neist varastatud kõigest 42. Kas nii tühise koguse tõttu on mõtet hakata seadma piiranguid omatavate relvade arvule?

Siseminister: Aga loomulikult on mõtet! Lõppude lõpuks pole ju meie eesmärk oodata kuritegusid ning siis tagantjärele uurida ja karistada. Uues julgeolekuolukorras tuleb mõelda proaktiivselt ning prevensiooni läbi ennetada kuritegusid. Sestap ongi uue seaduse kohaselt lubatud turvalisuse tagamiseks omada vaid ühte tulirelva. Tuleb varas: saab saagiks ainult ühe relva! Lihtne!

Ajakirjanik Delfist: Kas te ei arva, et uue seaduse tõttu muutub kurjategijate elu hoopis lihtsamaks? Kahe ja enama relva puhul tuleb neid hoida seifis, mistõttu varastel on neid raskem kätte saada. Ühte – ja edaspidi tohib turvalisuse eesmärgil kodus hoida vaid üht revolvrit või püstolit – relva võib aga hoida niisama peidetuna. Mulle tundub, et üht relva on tunduvalt lihtsam varastada, kui kahte.

Siseminister: Just nimelt – teile tundub.

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et on väga tänulik tähelepanu juhtimise eest uue seaduse kitsaskohale. Kahtlemata me tegeleme selle seaduseauguga ning uues parandusettepanekus on sees nõue, et kõiki relvi – olenemata hulgast või liigist – tuleb hoida nõuetekohases raudkapis.

Siseminister: Just! Seda ma silmas pidasingi. Ohutus eelkõige! Lisaks relvade turvalisele hoidmisele on uus seadus tähelepanu pööranud ka relvade kandmise ohutusele. Tulles vastu üldsuse huvidele, hakatakse ka piiramata tsiviilkäibega relvade kandmisel rakendama samu nõudeid mis tulirelvade puhul. Seega gaasipihusti; kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelva; jahinoa ja -pussi; tääknoa; allveenoa; spordiotstarbelise vehklemisrelva (epee, espadron, florett jt); ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduva külmrelva (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia; ammu; sportvibu ning allveerelvaga ei tohi minna koosolekule, meeleavaldusele, piketile, pidustusele ja teistele avalikele üritustele, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul. Keelatud on ka nende kandmine joobes.

Ajakirjanik Sport+ist: Kas 47. Tallinna Mõõk see aasta ikka toimub?

Siseminister: Miks mitte?

Ajakirjanik Sport+ist: Ise ütlesite, et spordiotstarbelise vehklemisrelvaga ei tohi avalikule üritusele minna. Kuna võistlus on avalik üritus, siis ei tohi sportlased seal epeed kanda.

Siseminister: Einoh… Ei maksa seda seadust nii tõsiselt ka võtta. Kindlasti annab selles suhtes midagi ära teha. Nii suure eelarvega ürituse puhul pole ju raske teha vabatahtlik annetus…

Siseministeeriumi pressiesindaja: Khm-khm, siseminister pidas silmas, et antud juhul on võimalik teha erand nende suhtes, kes avalikul üritusel täidavad teenistus- või tööülesannet. Te peate lihtsalt võistluse ajaks võtma sportlased tähtajalise töölepinguga turvameesteks. Siis on kõik juriidiliselt korrektne.

Ajakirjanik Universitas Tartuensisest: Aga korporandid?

Siseminister: Mis nendega on?

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et kommerssidel rapiiridega vehklevad korporandid kujutavad tõsist ohtu igaühe elule, mis on aga esmane põhiseaduslik väärtus, mis vajab kaitsmist.

Ajakirjanik ETV-st: Kui juba põhiseadust mainiti, siis kuidas sobib kokku võimude lahususe printsiip ning süütuse presumptsioon uue relvaseadusega? Edaspidi tohib inimese ilma relvaloata jätta kõigest kahtluse põhjal, et ta võib olla ohtlik riigi julgeolekule. Kahtluse!? Kes hakkab otsustama?

Siseminister: Mina…

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et süütuse presumptsiooni ega võimude lahusust ei riivata, kuna ohtlikkust riigi julgeolekule hakkavad hindama pädevad ning volitatud institutsioonid, kes omavad antud küsimuses pikaajalist kogemust, mis on saavutatud aastatepikkuse praktika põhjal, mis kõrvaldab vähimagi kahtluse, et antud paragrahvi võidakse kasutada meelevaldselt või isegi repressiivsetel eesmärkidel, kuna Eesti on ja jääb õigusriigiks, kus kõigi kodanike tegevusvabadus on piiramata, hoolimata sellest, kes parasjagu võimul on.

Ajakirjanik Eesti Ekspressist: kas on tulemas veel mingeid piiranguid terrorismi ja kuritegevuse vastu võitlemise ettekäändel?

Siseminister: Jah, ettevalmistamisel on kellaseadus.

Ajakirjanikud: ???

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et tihti kasutatakse pommide õigel ajal lõhkamiseks tsiviilkäibes lubatud kelli. See on turvarisk, mida ei saa tähelepanuta jätta. Edaspidi võrdsustatakse igasugune kellamehhanism tulirelva olulise osaga ning sellele laienevad vastavad piirangud.

Ajakirjanik Äripäevast: Kas ka ainult ühe kella omamise piirang?

Siseminister: Aga palju teil neid ikka vaja läheb?

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et eelnõu kohaselt muudetakse aja vaatamiseks ette nähtud kellade regulatsiooni. Muudetakse aja vaatamiseks ette nähtud kellade piirmäära, lubades isikutel omada sel eesmärgil ainult ühte kella. Samuti tehakse muudatused kellaseaduses isikutele lubatud kellade puhul, lubades kuni 18-aastastel isikutel omada ja vallata aja vaatamiseks üksnes mobiiltelefoni integreeritud elektronkella. Vähemalt 21-aastastel isikutel on eelnõu kohaselt lubatud omada ja vallata lisaks mobiiltelefoni integreeritud elektronkellale aja vaatamise eesmärgil ka ühte mehaanilist või elektroonilist kella.
Eespool nimetatud muudatuste tegemine on oluline eelkõige turvalisuse aspektist. Arvestades, et kell on ohtlik, tuleks nende omamist ja valdamist piirata ning võimaldada nende omamine üksnes vajaduspõhiselt. Kehtivad seadused ei sätesta aja vaatamiseks ette nähtud kellade piirmäära ja seetõttu soetatakse koju kelli huvist kellade vastu, mitte vajadusest lähtuvalt. Kehtivate seaduste alusel on lubatud aja vaatamiseks soetada ka kelli (päikese-, vee- ja liivakellad), mis täpsuse seisukohast on sobilikud kollektsioneerimiseks, mitte aja vaatamiseks. Ebaseaduslike kelladega on Euroopas viimasel ajal üha enam toime pandud terrorikuritegusid. Seetõttu on Euroopa Liidu liikmesriigid üheskoos oluliselt tugevdanud võitlust ebaseadusliku kellakaubanduse vastu, mille oluline osa on ka kellade varastamise võimaluste vähendamine ning teabevahetuse parandamine varastatud kellade leidmiseks.

Tervitusi Militaarfoorumist!
Ka meil käib Relvaseaduse üle elav arutelu.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=41&t=20668&start=225

Me ei ütleks, et muudatused kohe üldse jahimehi ei puuduta.
Näiteks Relvaseaduse paragrahv 36 lõike 1 punkt 7 muudatuse tõttu võiks edaspidi salakütile relva- ning soetamisloa väljastada.
Väljavõte seletuskirjast: „Lisaks on välja jäetud väärteokorras karistatus jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta. Nimetatud väärteomenetluse korras karistatus ei ole kaalukas põhjus soetamisloa või relvaloa isikule mitteandmiseks.“
Relvaseaduse paragrahv 36 lõige 4 punkt 4 aga mõjutaks kõiki relvaomanikke.
Väljavõte seletuskirjast: „…milles sätestatakse alus soetamisloa või relvaloa andmisest keeldumiseks, kui on põhjendatud kahtlus, et isik võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Oht riigi julgeolekule on määratlemata õigustermin, mis sisustatakse iga kord seaduse kohaldamisel.“
Kuna eelnõust ei selgu, kes ning millistel alustel otsuse langetab, tuleb eeldada, et edaspidi võib suvaline ametnik subjektiivse otsuse teha. Seega rikutakse nii süütuse presumptsiooni kui ka võimude lahuse põhimõtet. Ehk maakeeli seletatult – kui lasete jahil kogemata konstaabli hagija maha, siis teatab ta kuhu vaja, et olite vanasti kolhoosi „Punane Idu“ partorg ning oletegi lubadest ilma kui riigi julgeolekut ohustav element.
Eelnõu paragrahv 1 punkt 3 aga mõjutab kõiki Eesti elanikke, kuna sellega muudetakse piiramata tsiviilkäibega relvade kandmine sama rangeks kui tulirelvade kandmine.
Väljavõte seletuskirjast: „Muudatuse kohaselt täpsustatakse, et piiramata tsiviilkäibega relva ei tohi kanda joobeseisundis, koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel.“
Esmapilgul tundub tore ja vajalik, kuid kaasa hakkab see tooma jaburaid intsidente. Näiteks iga jahi- või kalamees, kes nülgimise või fileerimise ajal napsu võtab, on rangelt võttes kurjategija, kuna joobnult nuga kanda ei või. Kommerssidel osalevad korporandid hakkavad samuti seadust rikkuma, kuna rapiiridega avalikel üritustel olla ei tohi. Politseinikud loobuvad põõsas passimisest, et kiiruseületajad saaksid riigikassat täita; lihtsam on laatadel haaranguid korraldada, et tabada vibust või õhupüssist märki laskmise organiseerijaid ja osalejaid.

Eelnõu kõige nõrgem külg avaldub aga alles siis, kui muudatused on seadusesse kantud. Siis avastatakse, et relvade hulk ei vähenegi, vaid heal juhul tõstetakse need C-kategooriast A- või B-kategooriasse. Halvemal juhul relvad „varastakse“ või „kaotatakse“. S.t. ebaseaduslike relvade arv hoopis suureneb, mis on risti vastupidi seaduseparanduse eesmärgile. Mis te arvate, kuidas suhtub uude reaalsusse Siseministeerium? Ilmselt kiristavad nad seal hambaid ja valmistuvad ette veelgi drastilisemaks kruvide kinnikeeramiseks. Annavad ju meeleoludest aimu praeguse eelnõu koostanud ametniku postitused sotsiaalmeedias:
„Palun tõstke käsi, kes on enese ja vara kaitseks pidanud relva kasutama. Tõsi. Ka sportrelvad peaksid olema vaid neil, kes on aktiivsed sportlased ning osalevad võistlustel.
Kuna sporditulirelvade regulatsiooni oluliselt ei muudetud (va laskemoona piirmäär), siis hetkel pole seda diskusiooni mõtet pidada.
Põhjendada enam vaja pole, sest lõppeb politseile väljamõeldud lugude rääkimine. Kui ikka vaja ennast kaitsta, siis piisab ühest relvast. Ehkki Eesti tingimustes on ka selle vajadus arusaamatu.
Inimesed ostavad arusaamatutel põhjustel hunnikutes relvi kokku.“

Nüüd lasen fantaasial lennata ja maalin seinale tonte.
Pärast õnnestunud terrorirünnakut, seadusliku relvaga sooritatud võigast kuritegu või suuremat jahiõnnetust käivitatakse PR üritus, mis veenab avalikkust, et „jubedad tapariistad“ tuleks üldse ära keelata. Tulles vastu avalikkuse tungivatele palvetele, tulebki Siseministeerium välja uute parandustega, kus 1) C-kategooria relvad keelatakse üldse; 2) B-kategooria relvadeks loetakse vaid .22LR kaliibriga püssid; 3) relvade kodus hoidmine keelatakse, need koondatakse klubide relvahoidlatesse. Põhjenduseks tuuakse demagoogilisi argumente, mida ka käimasolevas diskussioonis on rakendatud. Näiteks võivad vargad kodus seifi tühjendada või siis röövlid relvad transportimise ajal pihta panna. Kui kaitseliitlased saavad enne õppusi malevast automaadid kätte, siis miks ei võiks jahimehed enne jahti klubist läbi käia ja allkirja vastu ühe püssi välja võtta? Milleks üldse mitut relva vaja? Inimesel on ju ainult kaks kätt! Ja nii edasi.

Kõlab absurdselt? Ei usu? Aga kes võis enne Relvaseaduse parandusettepanekut arvata, et kunagi tuleb aeg, kus avalikul üritusel (näiteks spordivõistlusel) soovitakse keelata epee kandmine. Ka see kõlab absurdselt.