Otsing leidis 2 vastet
Re: Hundid
Sai lubatud postitada samuti üks nende VÄGITEGUDE tagajärg. Kas tõesti on siis nii, et oma elukorraldus tuleb nende tahte järgi sättida?
Re: Hundid
Küsimus selle "Lõõla kamba" kohta selline, et sealt pundist pidi eralduma ca kolm isendit mitmeks päevaks, ja kas keegi on täheldand nende kolmiku suhtes ühel punaseid silmi pimedas valgustades? Nimelt teeb Laupal üks kolmene punt juba ca kuu aega tiire ümber kahe talu.
Algas kõik 22 JAN. kui ema viis koera õhtasele jalutusele. Koer loomulikult lahtiselt, kuna inimesi meie kandis jalgsi liigub harva ja koer hoovi hädasi ei toimeta, ikka põllu peale. Ühel hetkel hakkas ema siis koera hüüdma, ning märkas ca 25 meetrit eemal silmi... ema arvas, et tegemist enda koeraga, kuid lähenes ca 15 m peale, silmad taganevad ja taganevad vastavalt inimese lähenedes. Teine silmapaar oli kraavi juures ca 100 m. eemal. Lõpuks kuulis hoiatavat lühikest haugatust ning koer jooksis heki varjus ema juurde. tol korral näha ainult kahed silmapaarid- kolmas seega kusagil heki varjus oli. Algul ei osatud asjst miskit arvata, kuna meie kandis pole varemalt selliseid olukordi ette tulnud.
Järgmine kord oli siis 29 JAN. kui hommikul kella viie paiku mindi koera asjatama siis oli juba olukord selline, et üks nendest punaste silmadega vahtis keldri tagant, vahemaa 20 m. ja teine silma paar oli heki taga piilumas, koer karjuti tuppa, võeti metallist labidas ning visati vastu maad, lootes et tegelased jooksu pistavad, kuid ei. Nende poolne kannatus oli olulisemalt suurem, nimelt üle poole tunni tunnistati maja. Hiljem jälgi vaatama minnes polnud neid võimalik lume nappusel võimalik teha.
3 VEEBR. sai nähtud meeletus koguses huvitavaid jälgi päevasel ajal põllu peal, nagu segased hullanud...., ning õhtul otsustasime siis autoga juba natuke ringi sõita ning vaadata, kas on miskit juurde tekkinud, oligi! Nägime nelja kohalikku kitse söödamaja läheduses, ning põllu peal juba väga värskeid susi jälgi... mille suund oli kõrval asuvale metsasalule. Keerasime otsa ringi ning teele sõites nägime siis lõpuks huvitavat pilti. Kolm silmapaari tunnistamas meid- ühel silmad kui sõed. Sõitsime lähemale vahe ca 50 m. Ei kardeta mitte kui midagi. Sai valgustatud lisatuledega, lastud signaali, karjutud
kuid kuna nad olid padrikus, siis paraku rohkem ei näinud. Samuti nende poolne emotion oli null. Järgmisel päeval tehes veelkordset ringi sattusin metsamehega kokku ja tema käest küsides, et kas pole miskit imelikku märganud, siis tahtis näidata ühe murtud tegelase pead. Mida enam kännu peal polnud, oli pea. Küll aga sain tema poolt pildistatud foto, mille siia ka üles postitan.
Täna 9.veebr. siis kuulsime juba pulmitamise niukseid- ja kurja see kõik saja- kahesaja meetri kaugusel...
Algas kõik 22 JAN. kui ema viis koera õhtasele jalutusele. Koer loomulikult lahtiselt, kuna inimesi meie kandis jalgsi liigub harva ja koer hoovi hädasi ei toimeta, ikka põllu peale. Ühel hetkel hakkas ema siis koera hüüdma, ning märkas ca 25 meetrit eemal silmi... ema arvas, et tegemist enda koeraga, kuid lähenes ca 15 m peale, silmad taganevad ja taganevad vastavalt inimese lähenedes. Teine silmapaar oli kraavi juures ca 100 m. eemal. Lõpuks kuulis hoiatavat lühikest haugatust ning koer jooksis heki varjus ema juurde. tol korral näha ainult kahed silmapaarid- kolmas seega kusagil heki varjus oli. Algul ei osatud asjst miskit arvata, kuna meie kandis pole varemalt selliseid olukordi ette tulnud.
Järgmine kord oli siis 29 JAN. kui hommikul kella viie paiku mindi koera asjatama siis oli juba olukord selline, et üks nendest punaste silmadega vahtis keldri tagant, vahemaa 20 m. ja teine silma paar oli heki taga piilumas, koer karjuti tuppa, võeti metallist labidas ning visati vastu maad, lootes et tegelased jooksu pistavad, kuid ei. Nende poolne kannatus oli olulisemalt suurem, nimelt üle poole tunni tunnistati maja. Hiljem jälgi vaatama minnes polnud neid võimalik lume nappusel võimalik teha.
3 VEEBR. sai nähtud meeletus koguses huvitavaid jälgi päevasel ajal põllu peal, nagu segased hullanud...., ning õhtul otsustasime siis autoga juba natuke ringi sõita ning vaadata, kas on miskit juurde tekkinud, oligi! Nägime nelja kohalikku kitse söödamaja läheduses, ning põllu peal juba väga värskeid susi jälgi... mille suund oli kõrval asuvale metsasalule. Keerasime otsa ringi ning teele sõites nägime siis lõpuks huvitavat pilti. Kolm silmapaari tunnistamas meid- ühel silmad kui sõed. Sõitsime lähemale vahe ca 50 m. Ei kardeta mitte kui midagi. Sai valgustatud lisatuledega, lastud signaali, karjutud
kuid kuna nad olid padrikus, siis paraku rohkem ei näinud. Samuti nende poolne emotion oli null. Järgmisel päeval tehes veelkordset ringi sattusin metsamehega kokku ja tema käest küsides, et kas pole miskit imelikku märganud, siis tahtis näidata ühe murtud tegelase pead. Mida enam kännu peal polnud, oli pea. Küll aga sain tema poolt pildistatud foto, mille siia ka üles postitan.Täna 9.veebr. siis kuulsime juba pulmitamise niukseid- ja kurja see kõik saja- kahesaja meetri kaugusel...