Jääger-online jahindus foorum

Panin seekord ilvesel ka lõuad laiali. Minu arvates on nii see kolju palju huvitavam vaadata.
http://andrusmuru.planet.ee/page7/page0 ... -full.html

Kas on ikka alati õiglane parkalit süüdistada ,kui pargitud nahkade väljanägemine Teile ei meeldi?
Kas olete ikka kindel, et Te ise nahkade esimese töötluse ja konserveerimise tegite nii nagu peab? Kas tegite seda ikka kohe peale nülgimist või vedeles nahk õhtust hommikuni kuskil soojas ruumis, sest õhtul olite lihtsalt juba väsinud, et hakata veel nahaga tegelema - lihaga läks õhtul niigi pikalt.
Selleks ,et korralik nahk ära rikkuda ,piisab täiesti tema jätmisest õue kui väljas on sulailm ja pluss kraadid. Selleks, et sellist nahka päästa , peab parkal olema informeeritud, et nahk sellisesse "riskikruppi" kuulub, siis saab ta erimenetlusega karvakinnitust tugevdada. Seda, aga reeglina parkalile ei öelda, et nahk juba laiskusest tingitult riknema lastud. Välispidiselt see kahjuks kohe näha ei ole ,vaid ilmneb alles töötlemise käigus.
Oma selleaasta kogemustest - Tuuakse punt rebase nahku, kõik ilusti kuivatatud ja korrektselt venitatud. Esimesel pilgul ei ole jahimehele nagu midagi ette heita.
Kui aga nahad üles leotada, siis ilmneb, et nahad olid halvasti puhastatud.
Enamlevinud kohad ,mis rasvast ja lihast halvasti puhastatud on tavaliselt -pea, kael ,kaenlaalused ja saba alguse ümbrus. Eriti neist esimene ja viimane. Nendest kohtadest tuleb pärast väga kergesti karv maha, sest bakterid on rasva all karvajuured lahti söönud.
Sellega tahan öelda, et vaadake kõigepealt enda tegemisi või tegemata jätmisi, enne kui lähete parkali poole näpuga näitama. Parkalid on reeglina siiski profesionaalid, jahimehed reeglina viletsad asjaarmastajad. See ei käi muidugi kõigi kohta, see on lihtsalt ainult minu kogemus.

Sellepärast ongi mu esimene soovitus - õppige kõigepealt korralikult nülgima ja nahka puhastama. Ülejäänu on juba tunduvalt kergem.
Kuna ma ise pidevalt ja suures koguses ei pargi, siis ei ole see nahkade pehmekmuljumine ka nii väga hull.

Ma arvan, et maarjajääd on kindlasti võimalik osta mingist keemialaost. Kuigi maarjajääd on võimalik pärast parkimist nahast uuesti välja pesta, kahtlen ma kõvasti, et keegi oma maarjajääga pargitud rebasenahast näiteks ujumispüksid õmbleb.
Kui kellelgi ikka väga kõva tahtmine on ise oma kütitud nahad parkida, siis olen nõus oma oskuste ja teadmiste piires õpetama. Ainult ,et siia foorumisse ei jõua ma küll nii palju sõnu trükkida.
Mees peab ikka ise minuga ühendust võtma, kokku leppima ja kohale tulema.

Sooviku ei eksinud rohkem, kui ainult ühe nulliga.

Parkimine ei ole iseenesest midagi keerulist - loputad puhastatud nahad kahest lahusest läbi ,õlitad, kuivatad, muljud pehmeks, lihvid mälvapoole ära , kammid karva läbi ja ongi valmis. Ei midagi keerulist. Kõige suurem töö on selle asja juures toornahkade väga korralik puhastamine. Kui see on juba hästi tehtud, siis ülejäänu on väga kerge - füüsiliselt. Tundub ,et meie tänapäeva jahimeeste suur puudus on see, et ei osata ega viitsita nahku korralikult puhastada. Seepärast soovitan - õppige kõigepealt nahkade korralik puhastamine selgeks ja seejärel tudeerige juba edasi. Igal jahimehel peaks olema mingi 10cm läbimõõduga poom ja kast mannataolist lehtpuusaepuru ning näiteks45 - 50cm pikkusest höövliterast kaabits. See oleks elementaarne, mis naha puhastamiseks ,peale koorimist, vaja läheb.

Seekord siis traditsiooniliselt ,lõuad koos, hundikolju. Omanik loodab "kulda",eks näi , mis ta eest ükskord antakse. Hõbedane kolju oli küll "poisike"selle kõrval.
http://andrusmuru.planet.ee/page7/page0 ... -full.html

Kas selleks, et oma medaliväärsele trofeele medalit saada ,peab ikka trofee seal näitusel vedelema?
Kas ei piisaks, et mingi "atesteeritud" spetsialist mõõdaks trofee üle(minu valvsa pilgu all) ja selle alusel kirjutaks papri välja ning annaks medali peosse? Kas on ikka nii oluline seal näitusel osaleda, eriti kui on juba eelnevatest kogemustest teada, millised tohmanid seal trofeedega tegelevad. Ma oleks juba siis väga nördinud, kui trofeealuse lakki kuskilt kriimustatud oleks, rääkimata trofee enda vigastamisest.

Mina tegelen puitkäsitööga. Materjalide hinnad selles valdkonnas ei ole kahjuks langenud, minu värkstoa renti ei taha keegi alla lasta, seega pole lootustki ,et ma saaks hindu alla lasta. Ennem jääb mõni asi lihtsalt tegemata.

Koos kolju alusele kinnitusega 200kr. Lihtsalt alus 150kr. Ma loodan ,et pole midagi üle mõistuse küsitud.

Olin vist veidi okkaline Jorri vastu. Vabandust.

Jorri küsimusest ei saa kahjuks aru. Oma arvates vastasin küll eelnevale lihtsale küsimusele lihtsate sõnadega.

Selliste keerukamate valmistamiseks kulub keskelt-läbi üks tööpäev + lakkimine neli kihti.

Minu teada Eesti Post ei ole veel pankrotti läinud ja saatmiskulud ei ole ka ületamatud kui puudub aeg või soov ise kohale sõita.

Kui Teile selline variant sobib, siis olen valmis Teile kohe tegema.
http://andrusmuru.planet.ee/jaht/IMG_4172.jpg
http://andrusmuru.planet.ee/jaht/IMG_4171.jpg