Jääger-online jahindus foorum

Mis seisus nahk on? Kas olete viitsinud naha ära ka puhastada? See aasta olen ühe ilvese ja hundi teinud, rebastast ja kährikutest rääkimata.

Tehniliselt on see ,ma arvan, täiesti teostatav, ainult et hind võib kallimaks minna kui asi väärt.

Tavaliselt on hundi kolju eksponeeritud lõuad koos. Seekord eksponeerisin nagu on eelajaloolisi kiskjaid loodusmuuseumides eksponeeritud. Mida arvate? http://andrusmuru.planet.ee/page7/page0 ... -full.html

Tundub ,et asi on ikka nii ,et need kes nugise jälge muu jahi käigus aeg-ajalt näevad, ütlevad, et nugis täitsa olemas. Need kes aga spetsiaalselt on nugisejahile pühendunud, kurdavad nugise olulist vähenemist peale vaktsineerimiste alustamist. Pärnu ümbruses on ikka olukord , võrreldes mõne aasta taguse ajaga, üsna nutune.

Kanada koprajahimehed jääalusel püügil kinnitavad raudade päästiku külge haava oksi ,mille koor on narmasteks lõigatud. Ise pole viitsinud jääga neid taga ajada, aga sügisel ja kevadel vaba vee ajal sai neid narmastatud haava oksi kaldale panna ,et kobrast raudadesse meelitada. Töötas küll, aga nõre töötab ka siis, kui kopral kõht täis.

Ei rauad on ikka osaliselt vees (kaks kolmandikku), aga hea lõhn on kaldal. Kui nüüd veel mõne kaikaga teed juhatada, siis ei ole kopral eksimist karta.

Mina olen viimased aastad kobraste püüdmiseks, õigemini lõksu meelitamiseks kopranõret kasutanud. Rauad olen paigutanud sinna kus minul mugav ja tiht jumalast suvalistesse kohtadesse kraavi ääres. Kobras nii uudishimulik loomake, et ronib igale poole lõhnale järgi. Olen jälginud vaid seda, et ei kasutaks selle pesakonna loomade nõret, kus püüan.

Soolatakse ikka selliseid nahku ,mida ei ole paksuse tõttu võimalik kiiresti kuivatada ja seega roiskumise eest hoida. Sool tõrjub nahast vee välja ja läheb sinna ise asemele. Sellises keskkonnas ei saa roisubakterid areneda ja selle tõttu nahk säilib.
Naha konserveerimiseks kasutatakse nii kuivsoolamist kui ka märgsoolamist.
Kuivsoolamisel kaetakse laialilaotatud nahk 0,5-1cm paksuse soolakihiga. Alus on soovitavalt kaldu,et erituv vesi saaks nahalt ära valguda. 1-1,5ööpäeva pärast eemaldatakse vana soolakiht ja pannakse uus ning nahad seisavad nii 3-6 ööpäeva, mille jooksul nad korralikult läbi soolduvad.
Sooldumise tõhustamiseks soovitatakse 1kg soola kohta lisada veel 20g maarjajääd või 40g kloorammoonjumi (mustvalge fotokinniti).
Pärast seda kui vedelikku enam ei eritu ja nahk on omandanud hele-halli värvuse, raputatakse sool maha ja nahad riputatakse 3-5-ks päevaks kuivama. Sellega võib lugeda konserveerimine lõppenuks.
Märgsoolamist kasutatakse enamasti suurte veelooma nahkade koserveerimiseks. Kuna meil on sellised kõvasti kaitstud, siis seda protsessi ei hakka ma praegu kirjeldama.
Kasutatakse ka happega konserveerimist, mida meie jahimehed tavaliselt ei tee - seega pole mõtet foorumi kirjaruumi raisata.
Jäänud on veel naha külmutamine, aga seda ei soovitata eriti teha, sest see muudab naha tunduvalt hapramaks - jää kristallid lõhuvad naha kudet. Seda võib teha vaid siis, kui muid variante ei ole võimalik kasutada.

Vanasti tõrjuti koisid naftaliiniga. Kas sellist asja ka praegu saada on? - ei tea.
Kuskilt vanast "Ohhota-st" sai lugeda, et väga hästi aitas säilimisele ja koide tõrjumisele kaasa sinepi pulber, mida siis enne kuivatamist hõõruda mälva poolele. Seda peaks hulgiladudest saada olema. Koisid hoiab eemal ka hoiuruumi väävliga suitsutamine. Need on kõik vanaaegsed vahendid, kindlasti on müügil ka mingit tänapäevast keemiat.

Vastuseks Jorrile.
Ilmselt olete seda tüüpi lõksu vaid pildil näinud, mitte kasutanud.
Ukse paksus on 1mm , soone laius 5-6mm.
Lõks töötab ainult uksele asetatud raskuse (5-15cm paksuse ja1-1,5m pika kaika) olemasolul.
Lisaks kaetakse lõks kuuseokstega, mis hoiab ära täistuiskamise ja lisab uksele survet, mis kokkuvõttes on piisav selle vähese külmunud lumetolmu purustamiseks, mis sinna võiks teoreetiliselt sattuda. Raskuse suurendamine või vähendamine reguleerib tallalaua tundlikust.
Seda lõksu konstrueerides mõtlesin loomulikult ka sellise lahenduse peale, mida Jorr mainis, kuid suure tuisu ja hilisema külmetamise puhul oleks ukse sulgumine veel prblemaatilisem olnud.
Pealegi oleks ehitus rohkem aega võtnud, oleks kallimaks läinud. Olen arvamusel, et mida lihtsama konstruktsiooniga on lõks, seda töökindlam ta on.
Olen aastaid kõikvõimalike lõksude ja nende päästikutüüpide kohta informatsiooni kogunud ning katsetanud kuid apsoluutselt kõikvõimalikes ilmastikutingimustes ei tööta saja protsendiliselt ükski lõks ,kaasaarvatud minu tehtud. Väga palju oleneb ikka lõksu ülespanijast - mis ühe käes ei tööta võib teisel väga edukas olla. Olen selles paljudel kordadel veenduda saanud.
Aitähh Jorrile kriitika eest, olgugi, et eksliku, aga kui kellelgi veel peaks küsimusi või kõhklusi olema, siis vastan meelsasti.
Parim viis kahtluste hajutamiseks oleks seda lõksu isiklkult katsetada

Nii nagu jorr ,kes rebasele vilistas,et too seisma jääks, mina olen hõiganud "stoi streljat budu".
Rebased on väga sõnakuulelikud ja mina olen sõnapidaja mees.

Vesinikülihapend ehk vesinikperoksiid on müügil Ingle AS-s tel.5068937
50% hind 9,68kr/kg+k.m.
35% hind 7,20kr/kg+k.m.
5L kanister hind 30kr/tk+k.m.
Kas on ikka mõtet osta seda ülikallist pulbrit?
Ma kõvasti kahtlen selles

Mida teete kähriku ja rebase nahkadega? Kas keegi neid üldse kokku tänapäeval veel ostab?

Mis puudutab seda, et Audrus pargitud nahkadel ei tulnud karva maha, siis põhjuseks oli see, et Aksel pani piklisse ka veidi formaliini. See hoiab ka poolmädal nahal karva kõvasti küljes. Miinuseks on see, et nahk ei lähe pärast enam riiepehmeks.