Jääger-online jahindus foorum

mustlesk kirjutas:Ja siit http://www.armament.ee/index.php?alam=99

Kas need ei ole mitte ühekordseks kasutamiseks?

Väheke vana info, aga ikkagi - selliseid saab osta siit.

Kurb - väga kurb

Lugege kõik vastused läbi ja vaadake mitu konkreetset soovitust loodimiseks leiate?

Mingil põhjusel kiputakse ikka arutlema selle üle, et miks seda ikka vaja on...

Antud teema algatamine oli siiski tingitud eesmärgist saada kõigepealt püss ja siis optika loodi ilma et laskutaks arutlema selle vajalikkuse üle!

Tänan siiski kõiki kes vastasid!

Mart kirjutas:Siin nüüd juttu juba kahest erinevast loodimisest. Üks optika paigaldamisel ja teine laskmisel. Reinuvaderi lood aitab laskmisel püssi loodis hoida. Optika paigaldamisel on vaja relv loodi saada ja seejärel optika loodi keerata. Kui see asi paigas, alles siis saab laskmiseks kasutatava loodi optika külge kruvida jälgides, et relv samal ajal loodis oleks.

Täppselt nii!
Antud juhul soovisingi juhiseid optika paigaldamisel relva ja optika loodimiseks. Kui see etapp läbitud, võib optikale paigaldada selle väikse loodi, (mida "reinuvader" kasutab) et laskmisel kontrollida risti loodis olekut.

kaalikas kirjutas:Õhkrelvad ja Gamo CFX ülevaade,seal on ilusti ära näidatud see loodimine ja selleks kasutatud abinõud!

Tänan viite eest!
Seal aga oletatakse, et optika ülemise korgi tasapind on paraleelne ristiga (horisontaal). Kas seda võib alati tõeks pidada?

Loodi oleks vaja saada selleks, et kui püss on sisse lastud näiteks 100m peale ja lased 200m kaugusele ilma, et rist oleks püssi järgi loodis, liigub tabamispunkt diagonaalis kas vasakule või paremale (vastavalt sellele, kummale poole rist on kaldu). Mainitud "nihke" vältimiseks oleks siis vaja, et optika rist oleks püssi järgi täpselt loodis. Loodis olek on siis eriti vajalik, kui kasutada
nn. "Bullet Drop Compensator" või "Ballistic Turret" (heal lapsel mitu nime) võimalusega sihikut...

Kas keegi oskab juhendada, et kuidas ilma spetsiaalsete abivahenditeta saaks optika püssi järgi loodi?

Kuidas teil patakad vastu peavad?
Minu omal ei kesta rohkem kui kaks nädalat?!? Selle ajaga on teinud umbes 100 pilti - enamus öösel ja välguga.
Tegu siis Wildview Extreme 5 kaameraga (2800.-) ja kasutasin Energizer patareisid.

Julgen soovitada Bino DCF HR II 8x42 binoklit. Olen seda paar aastat kasutanud ja siiani rahul olnud. Võrreldes eelmises postituses toodud OLYMPUS 8x42 EXWP I binokliga on tal üks eelis - dioptri seade rõngas liigub "naksudega", millest tulenevalt ei saa seda tahtmatult paigast ära ajada. Miinusena võiks tuua veidi suurema kogu.
Muidu on tegu valgusjõult ja pildi selguselt analoogsete toodetega. Käisin ka enne ostmist mõlemat pimedas proovimas ja vahet tõesti ei märganud.
Kindlasti soovitan osta 8x42 mitte 10x42 - valgusjõus on märgatav vahe!

Kuskil 2006. a. postituses oli kirjas, et jahisagedusteks on 155,425 MHz ja 155,475 MHz.
Viimases "Jahimehes" (Märts 2007) kirjutas aga Anti Levandi, et kuni 1. jaanuar 2008 on EJS-i kasutuses sagedused 145,425 ja 145,475. Lisaks oli artiklis kirjas, et sageduskanali 155,475 asemel renditakse alates 2008.a EJS kasutusse sageduskanal 146,400 MHz?!? (Eelnevalt räägiti aga sagedusest 145,475 ?)

Küsimus siis selles, et jääb segaseks mis kanaleid siis praegu kasutatakse - kas 145- või 155-algusega??? Ja kas 2008 tuleb päriselt kasutusse 146,400 või on ka siin tõenäoliselt näpukas ning tegelikult peaks olema hoopis 156,400?

Soov siis osta endale raadiojaam, mida ka tulevikus oleks võimalik kasutada, kuid info saamine sageduste kohta tundub kuidagi raske olevat... Loogiline oleks, et kui EJS rendib neid sagedusi, siis ka avaldatakse sellekohane info näiteks nende kodulehel...

Milles võib viga olla, kui minul juba teist aastat järjest selle parkimiskomplektiga parkides kõik rebase nahad nässu on läinud (karv maha tulnud)???

Kui arvad tõesti, et ma "SINU" jäneste hädakisa kohta küsisin siis eksid! Eks lisa siis siia õigem hääle näidis, kui nii kõva mees targutama oled!

jorr - Millist hädakisa siis sinu jänesed teevad?