Jääger-online jahindus foorum

Mitmed olulised punktid, mis puudutavad enda ja oma vara kaitset on juba eelkirjutatajate poolt ära toodud. Siiski pean juhtima tähelepanu enda või vara kaitse vahendile. Kaitseks kasutatav vahend ei tohiks olla suurema kahju tekitaja, kui kaitstav hüve. Näiteks näete turvamehena kaupluses kommivarast ja annate kohe selle eest "tina". Ehk rahasse pandult maksab nt. aed 5000.-krooni, kuid laskevigastuse ravi ca 100.000.-kr. Aia lõhkumine on igati kahetsusväärne tegu ja kahtlemata teie vara rikkumine, kuid esmalt tuleks proovida konflikti lahendada sõnaga. Kui korduvad katsed olukorda lahendada ei aita siis tuleb kasutada võimalust teha hoiatuslask õhku pärast seda, kui olete selgelt teatanud, et võite kasutada tulirelva oma vara kaitseks. Normaalselt mõtlev inimene saab olukorra tõsidusest aru ja lahkub. Narkojoobes või muidu hull võib aga rünnata ja siis tekib juba paratamatult vajadus kasutada tulirelva enda elu kaitseks.
Ja ALATI olge hoolikas, et kaitse ei läheks üle ründeks. Kui rünnak on peatunud siis tuleb koheselt ka kaitsevahendi kasutamine lõpetada ja osutada vajadusel esmaabi.

Kui isik teab juba soetamisluba taotledes, et ostab ka lisaraua, siis loomulikult pannakse ka lisaraud juba loale kirja. Sageli toimub see aga eraldi ja siis antaksegi soetamisluba vaid isarauale. Ka arvele võtmine käib nagu uue relva puhul. St registreerimisel maksate sileraudse (või vindi ) puhul 200 krooni ja püstoli relvaraua ostul 2000.-krooni riigilõivu.
Pärast seome emie relvaregistris selle lisaraua põhirelvaga ja loal on ühe relva all kaks relvarauda, kuid erinevate numbritega. Hiljem peab ainult hoolas olema, et see lisaraud korralikult relvaga kaasas käiks. Muidu võib juhutda, et võõrandamise korral "jääb" lisaraud "maha".
Nii lihtne see ongi.
Välismaalt soetamiseks on vajalik loomulikult võtta eelluba Politseiametist ja märkidagi sinna, et ostetakse vaid lisaraud.

Panen siia kaks lõiku (paragrahvi) relvaseadusest. Mõlemad on selgelt sõnastatud.

§10. Relva kasutamisest teatamine
Relvavaldaja on kohustatud relva kasutamisest viivitamata teatama kasutuskohajärgsele politseiprefektuurile või -jaoskonnale, kui relva kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud talle kehavigastus või varaline kahju.

§28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve
(1) Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
1) jahipidamiseks;
2) vastava spordialaga tegelemiseks;
3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4) kutsealal tegutsemiseks;
5) kollektsioneerimiseks.

(2) Relva kasutamisel ei tohi rikkuda teiste isikute õigusi ega avalikku korda.

Tere
Tänase päeva seisuga on tsiviilkäibesse lubatud nii TT, PSM kui ka CZ 52. Probleem nende relvade puhul polnud mitte relvaraua vahetavatus (ka Glockil, CZ, Sigil jne saab vahetada), kaitseriivi puudumine (puudub paljudel) vaid legaalselt soetatav laskemoona tüüp. Nimelt loeti seni nende relvade puhul kasutatav 7,62x25 ja 5,45x18 lahingmoonaks ja käsitleti neid relvi sõjaväe - või teenistusrelvadena. Alates detsember 2004 (täpset kuupäeva ei leidnud kohe üles) loetakse need relvad tsiviilkäibesse lubatuks. Kes soovib pikemat ja täpsemat selgitust siis, palun privaat sõnumina.
Selgituseks veel nii palju, et määravaks sai kvalifitseerimine KarS § 418 lg 1 ja § 418 lg. 2 järgi. Siiski ei tähenda see, et kõik seni sõjaväerelvaks loetud relvad oleksid nüüd tsiviilkäibesse lubatud. Iga relva puhul lähenetakse tüübikinnitusel personaalselt.

[quote="Hiiliv Rebane"]Osoonis räägitu jättis hea mulje. Oli viisakas ja mõistlik jutt.[/quote]

Kahjuks olen veel tööl ja ei näinud. Usutavasti siis oli ka abi.

Mõned artiklid ajaloost, mis vastavad enese eest
http://www.postimees.ee/100704/esileht/ ... 138986.php

Otsisin, kuid ei leidnud kiiresti üles ühte juhtumit ( mälu järgi Pärnumaal) kus kolm tütre juurest minema aetud noorukit tulid tagasi ebaseadusliku relvaga ja tegid laske maja suunas. Peremees tulistas seadusliku jahirelvaga vastu. Tulemus 1 hukkunu, 1 raskelt ja 1 kergelt haavatu. Mees mõisteti õigeks.

Asusin juba hooga kirjutama, kuid lugenud veelkord eelneva üle, leidsin, et olete juba ise leidnud vastused nö külakorda. Lihtsalt niisama tõepoolest suvalist koera lasta ei tohi sest see on (lisaks eeltoodule) võõra vara kahjustamine. Iial ei või teada, kas koer on jooksus omaniku lohakusest või omaenda suurest tahtmisest. Hendrik seletas juba ära ka hädakaitse seisundi tekke koera puhul. Vana rusikareegel - hädaoht elule peab olema reaalselt mõistetav ja kasutatav vahend vältimatu ohu kõrvaldamiseks eeldusel, et tekitatakse võimalikult väike kahju.
Olin tööalaselt hõivatud kolme suure auditeerimisega, kus üks lõppes ja teine algas. Mis parata, kui töövaldkonnad sellised on. edaspidi loodan jälle leida rohkem aega ka siin vastamiseks.

Kui relval puuduvad numbrid või on need sedavõrd vigased siis on võimalus see relv arvele võtta.
Esiteks peab vigaste numbrite korral olema omanik valmis selleks, et relvale tehakse ekspertiis relva numbrite tuvastamiseks. Hind kujuneb ca 2500.-krooni kanti,kuid sõltub paljudest asjaoludest ning eriti odavamaks ei lähe. (Kalliks teeb tehnoloogia ja materjalid.) Kui ekspert kinnitab õigete numbrite olemasolu saab lasta relvameistril see üle lüüa ja asi lahenenud.
Teine variant n juhul, kui relval numbrid puuduvad või on tõesti loetamatud. Ka siin tuleb tõenäoliselt teha ekspertiis numbrite tuvastamiseks varajatud kohtadest ja/või kuritegeliku kasutuse välistamiseks ning vajadusel tüübikinnitus konkreetsele relvale. Siin on ka omad nüansid, kuid huvilistel tasub konkreetse politseiasutusega kontakti võtta. Maksma võib minna veelgi rohkem.
Üks positiivne näide. Leidis üks mees oma isa kunagi Rudolf Passupilt tellitud relva. Relv oli korralikult pakitud ja üliheas seisus kuid ilma igasuguste numbriteta (sõjaajal ei juletud meistri nime ja numbreid panna). Koostöös ekspertidega tehti relvale tüübikinnitus, said sinna ka numbrid ning relv võeti õnnelikule mehele arvele. Loomulikult oli käsitööna valminud relv seda kulu väärt. Kuid kas see kulu on põhjendatud mõne kehvema isendiga võrreldes.

OLEN EKSINUD KEHTIVUSE OLEMASOLUS.
Antud juhul olen asjast suures tuhinas veidi mööda rääkinud. Lugesin enda kirjutatu uuesti üle ja -tõesti võib valesti aru saada.
Mina pidasin silmas seda, et kui isik on tasunud rahatrahvi ja hakkas kustumine siis saab veel loa kehtivust peatada kuni kustumise viimase päevani.
Kindlasti EI SAA peatamist vormistada juhul, kui ka karistuse kustumine on möödas.
VABANDAN.

Niimoodi läheme me raudselt omadega rappa.
Võtame uuesti.
Relvaloa omanik pöördub politsei poole sooviga vahetada kehtivust kuu aja pärast kaotav relvaluba kehtiva loa vastu. Selleks esitab ta avalduse, mis registreeritakse. Peale seda tehakse isikule kontroll KARISTUSREGISTRIST. Kui seal ilutseb isiku karistatuse lehel märge § 74`19 siis järelikult on see ametniku jaoks kehtiv. Isegi juhul, kui on näha, et tähtajaliselt peaks see olema kustunud. Kahjuks ei saa karistusregister alati õigeaegselt andmeid kellegi karistuse kustumise aja kohta ja lisaks sellele võib isiku suhtes olla alustatud menetlus muus asjas, mis loetelus ei kajastu. See senine üks juhus ongi sellisest asjast pärit. Kodanik ise oli kidakeelne ja peatamisega igati nõus.
Nüüd. Juhul, kui isiku karistus on kantud, peaks see registrist nö. kustuma või on juures märge arhiveeritud ja selle alusel ei saa keegi kellegile alusetut otsust teha.
Järgmisena. Kui isikule on tehtud alusetu või seadusvastane otsus on tal alati võimalus see halduskohtus vaidlustada ja ka võita.
Kolmandaks. Enne otsuse koostamist suhtleme me alati ka relvaloa omanikuga ja siis on antud ka selgitusi. Ning kui isik vannub, et rohkem ei ole midagi ei ole me laisad ja helistame registrisse ja palume pärast kontrollimist see kanne arhiveerida.
Neljandaks. Relvaomanik, kui eriõiguse omanik peaks sellest ise teavitama. See on aususe küsimus, sest sellist kohustust pole kuskil.
Viiendaks. Kuidas suhtub isegi heatahtlik ametnik sellisesse relvaomanikku, kes kahjurõõmsalt teatab - maha magasite. Kui usaldusväärne on selline isik ja kas on siin alust kahtlustada isikut turvalisust ohustavas eluviisis, sest ilmselgelt pole ta juhtunust õppinud. Me eeldame ju, et eelmise vahetuse ajal ei olnud seda karistust, mis lisaks kajastub ka relvatoimikus olevatest dokumentidest.
Kuuendaks. Relvaseaduse punkt relvaloa kehtivuse kohta võib õigusloogikast lähtudes tõesti omada nõuet karistuse kehtivuse kohta, kuid siiani ei ole keegi suvatsenud seda vaidlustada.
Võimalik, et see kes on selleks suuteline ei satu sellise probleemi sisse ja kes ei ole, pole võimeline ega oskaja seda vaidlustama.

Lähtume siiski seaduse mõttest. Kui relvaomanik on pannud toime erisusena toodud teo siis üldise turvalisuse huvides näeb seaduslooja ette tema eriõiguse ajutise peatamise. Me võime otsida konkse sellest mööda hiilimiseks ja võib-olla ka leiame, kuid ametniku ülesanne on ellu viia seadusandja tahet.
Keegi ei ole teinud ega hakka tegema ilmselgelt rumalaid otsuseid.
See kõik teie poolt öeldu on hüpoteetiline. Kuid olen nõus, puudused seaduses on olemas, kui seda on võimalik erinevalt tõlgendada. Mul ei ole hetkel käepärast kõige viimast paranduste versiooni, kuid mäletamist mööda jäi see probleem sellise nurga alt ikkagi poolikuks.
Kõike kokku võttes tehakse otsus iga peatamise kohta üksikult, mitte konveiermeetodil silmaklapid peas.

Me peame ennast kõik arukateks inimesteks. Võiks ju sedamoodi ka käituda. Olete küllap nõus. KA meie püüame käituda arukalt ja õiglaselt.

Post Scriptum

Kui isik tuleb esmakordselt luba taotlema ja tal on KEHTIV karistus joobes juhtimise eest siis siiani ei ole me rakendanud keeldumist.

Keegi ei räägi ju 20 aastast. Loa kehtivusaeg on 5 aastat.
Ja näide keeldumise kohta tõin välja ju seepärast, et tehniliselt on tegemist uue loa väljastamisega. Meil ei ole ju võimalik läbi plasti pikendada. UUe loa väljastamine aga toob automaatselt kaasa väljastamise tingimuste hindamise.
Selle temaatikaga seoses võin rahustada, et sellised juhtumeid on meil vaid üks 19.000 relvaomaniku kohta ning pigem on see erand, kui reegel.

Teine oluline aspekt on meie üle järelvalvet teostava asutuse seisukoht, kes küsib kohe - miks ei ole sellel relvaomanikul loa kehtivus peatatud ehkki ta on karistatud joobes juhtmise eest.

Samas on minu isiklik arvamus eelkõnelejaga sama. Ametnikuna pean täitma minule ette kirjutatut ja välja kujunenud praktikat.
Kui keegi tahab luua pretsedendi siis minugi pärast.

Kui loeks tähelepanelikult uuesti.

§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur peatab loa kehtivuse, kui:

1) loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral - üheks aastaks;

Kas märkas keegi midagi karistatusest või muust ajalisest kehtivusest. Meid huvitab vaid, et isikut on relvaloa kehtivuse ajal karistatud joobes juhtimise eest. Ehkki tegemist on seaduselüngaga, mis võimaldab erinevaid tõlgendusi, lähtume meie sõna-sõnalt seaduses kirjutatust.
Relvaloa kehtivuse peatamine EI OLE KARISTUS vaid eriõiguse tähtajaline piirang kaaskodanike elu ja turvalisuse kaitseks.

Lisaks saab joobes juhtimise eest saadud tegevuse ja relvaomaniku soovide hindamisel arvesse võtta üht keeldumist lubavat asjaolu Relvaseadusest § 36 lg.4 p. 3 : loa andja võib keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:
3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.

Usun, et iga kohus jääb nõusse, et joobes juhtimine ON turvalisust ohustav eluviis või käitumine. Siiani ei ole Lõuna PP seda sätet veel kasutatud, ehkki võimalus ju on.
Politsei asi pole kellegile ilmtingimata "ära teha" vaid süüdlasel tuleb vastu võtta see, mis välja teenitud. Tulevikus on ehk selliste asjaolude korral mõeldav 1 aastast lühem tähtaeg.

Paraku on tõesti nii, et seadus kohustab politseid peatama relvaloa kehtivuse, kusjuures ei ole vahet, kuna sellest teada saadakse.
Näiteks saab mees uue loa kätte ja paari kuu pärast jääb joogisena vahele. Menetlus viiakse läbi ja isik saab karistada. Maksab oma rahatrahvi ära kasvõi ositi ja tõenäoliselt on uue loa vahetamise ajaks ka karistus karistusregistri mõttes kustunud. Kuid nüüd menetleb ametnik kodaniku avaldust ja avastab, et ta on saanud karistada joobes juhtimise eest. Sellest hetkest alates ei jää ametnikul enam midagi muud üle kui peatada relvaloa kehtivus üheks aastaks hoolimata sellest, et sündmusest on möödunud rohkem kui 4 aastat. Selline on hetkel seadus.
Leevenduseks neile, kellel juhtub selline asi tõesti kogematta (ollakse sisemiselt veendunud, et ollakse kaine, kuid on jääknähud vms) siis uues VEEL VASTUVÕTMATA parandatud relvaseaduses on muudatus, mis võimaldab relvaloa kehtivuse peatada valikuliselt 6 kuust kuni aastani. Selleni jõuti pärast kirjavahetust õiguskantsleriga. Kusjuures ei hakanud õiguskantsler isegi mainima topeltkaristuse võimalust, sest seda pole. Kuid tema meelest peab olema valikuvõimalus piirangu määramisel.

Tere kõigile olen tagasi pikalt puhkuselt ja pikast komandeeringust ning valmis vastama küsimustele.
Karistatuse kustumise kohta on juba eelpool üsna täpselt kõik ära öeldud.
Kordan siiski lühidalt üle.
Lihtmenetlusega saadud karistus on kriminaalkaristus ja see kustub tähtajalise karistuse puhul karistuse ärakandmisest 3 aasta jooksul. Rahatrahvi puhul rahatrahvi lõpliku tasumise kuupäevast alates 3 aasta jooksul.
Siiski tasub meeles pidada üht VÄGA olulist asja. Karistusregistriseaduse § 26 lg. 5 ütleb: Kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest.
See tähendab, et isegi kui teil on jäänud 1 päev kustumiseni ja saate politsei käest nt. karistada kasvõi märgi nõuete rikkumise eest siis kustumise tähtaeg katkeb. Põhikaristuse kustumine jätkub alles peale seda, kui olete ära tasunud väärteo eest saadud rahatrahvi ning sellest on möödunud 1 aasta.
Arvestage seda oma asjaajamistes. Politsei kontrollib eranditult kõiki isikuid, kes meie juures toiminguid teevad. Isegi uue relva ostmine või elukoha muutusega loa vahetamine.