Jääger-online jahindus foorum

Oma kogemustest oskan saksa jahiterjerit kiita.Verejälge ajab suurepäraselt.

Olin ükskord soomlastega jahis ja meie mees lasi loom pani edasi .Kui pärast soomlaste käest küsiti miks te ei lasknud oli vastus järgmine - loom peab pauguga maha jääma. Võib olla selles vastuses peitub võti.
Tegelikult on asi ikka nii kui küsimus ei ole trofees siis vahet pole kõik on rahul, aga kui on trofee siis tuuakse kõik faktid välja, kui vaja võetakse isegi vanaema käest tõend, et saada laskja au. Minu arvates võiks asja lahendada liisuvõtmine ja see peaks olema jahiseltsi eeskirjades kirjas, et mingit vaidlemist ei tekiks.

Ostsin omale kasutatud vindi ja esimest korda tiirus ei saanudki õieti aru, et midagi on valesti hasart oli suur. Ja tiirus ja pukis on aega relva sobitada. Aga kodus hiljem tundus , et asi on tiba jama. Lahendasi probleemi vahtkummi ja teibiga. Tulemus suurepärane nähtavus ja põrutust pole ka karta.Kuna relv hakkab järjest rohkem meeldima kaalun uue kaba tegemist . Minul tagab tugi ikkagi 100 % selle , et relv on koheselt paigas.

Otsustasime ajujahis pisikese pausi pidada,puud ka veel lehtes.Las sarved kasvavad.Küll aga olen ise päris palju sihte mööda käinud aga seis täisa 0 .Ei hirve, ei põtra.Üks hommik jäi ainult siga ette.Ja vaatas sellise näoga, et mees otsusta ära kas lased või ei lase.Täna sain rebase.

Teisest küljest, kas tappa on üldse eetiline.Ja lõpuks on püssi taga ikkagi inimene,kes töö ära teeb. Kui lasta ei oska ei aita küll ükski abivahend. Tavaliselt on loomadel oma kindlad rajad ja teed. Kui saa neid radu tead, siis on suhteliselt lihtne isegi sile püssiga loom maha võtta.Kui sa seal raja ääres passid - kas see on siis eetilisem kui kaugelt loom maha võtta.Kahjuks ei oma ei kaugusemõõtjat, ega poolautomaati.
Viimasest küll puudust ei tunne, aga kaugusemõõtja oleks küll abiks.

Tösi see on ,kui uusi postitusi pole on nagu väike pettumus. Aitäh!

Kuna Aafrikas on nii kuum, siis võibolla roiskumist ei teki kuna enamik organismist moodustab vesi , siis kuumuses vesi aurustub ja liha lihtsalt kuivab.
Näiteks ei olnud Aafrikas sõjaväljal ebameeldivat laibalehka, sest laibad lihtsalt kuivasid päevaga.

Põtra ei ole peibutanud, küll olen aga hirvepulli meelitanud ja õnnestunult. St., et kaks korda proovisin ja mõlemal korral tuli loom välja. Peibutseks kasutasin,ameerika pulli vilet ja proovisin teha nii nagu pull ees tegi.
Võibolla on ka olemas spets põdraviled nii, et ainult puhu ja loom tuleb.

Taliraps on see mis põdrad metsast välja toob.

Ilus on muidugi targutada. Minu seisukoht oleks ajujahi osas järgmine.

Võiks teha ühe suure aju ja siis edasi varitsust. kuidagi ei meeldi see metsas lõugamine ja kõik loomad saavad häiritud isegi sipelgas -kellele kogemata peale astutakse.Sest tegelikult,kui rääkida loomade laskmist vastavalt plaanile - mitte jahi emotsionaalsest üpoolest siis varitsusega saab loomad kohe kindlasti lihtsamini kätte.
Aga samas tekivad ka kohe probleemid.
1. Tekib mingi väike kütibrigaad, kes kõik maha laseb ja võib olla osa mehi ei saagi lihajuppigi.
2. Kadedus - mis seejärel heidab oma varju üle Jahiseltsi.

Tegelikult olekski õige ajujahti ainult vaikselt korraldada.Aga kui võrrelda ajujahi ja varitsuse emotsionaalset poolt - siis varitsus = 0 ajujaht = 10 .
Kütiliinis seistes ja metsas raginat kuuldes tunned kohe kui ärevus hinge poeb ja süda taguma hakkab. Võiblla viga minus kuna olen suhteliselt noor jahimees.

See on igati normaalne kuul. Oma kogemusest võin öelda,et kui kasutad Norma kuule siis kõik 11,7 g kuulid jooksevad vähemalt 150 m pealt ühte kohta.

Emotsioonid positiivsed! Ilm oli suurepärane aga kahjuks ajus ühtegi põtra ei näinud.See eest önnestus hommikul varakult üks soo pealt lasta.

Sai eile arutatud kuulide iseärasusi ja tekkis küsimus kas vindi kuul peaks looma läbima või mitte.
Looma läbides võtab kuul endaga osa energiat kaasa.St kui alla 9 g kuul läbib suuruluki siis jääb talle veel piisavalt energia üle.
Samas kui loom sureb siis vahet nagu pole.
Oma prakitkas ei ole kahjuks juhtunud nägema , et kuul looma ei läbi.Kas kellelgil on teistsugust kogemust . Pean silmas distantsi - 200 m ja lasku abaluu taha. Tegelikult on vist küsimus selles kui palju jääb kuuli energiat looma kehasse ja kas see on piisav shoki tekkitamiseks.

Karbid on 250 grammised. Ja liha ajsin läbi hakkmasina.Kasutasin kõige jämedamat sõela..

Tänapäeval kriteerium


nr.1 Kui palju raha oled nõus relva sisse investeerima. (k.a. optika jne.)

2. Kui hinnaklass on selge vali omale kõige paremini sobiv relv ja ongi kõik.
3. Arvesta, et otsuse pead tegema ise ja iga relvapoodnik kiidab oma ja laidab teist. Tegelikkuses on sama hinnaklassi relvad ka sama kvaliteediga.
4. Relva,eriti uue ostad aastateks.