Jääger-online jahindus foorum

Minu jaoks oli survepesur täielik üllatus. Retsept selline soku pead tuleb keeta 45 minutit (ärge hakake tähte närima) ja siis kohe kuumalt pesuri alla. Kõik tuleb ideaalselt puhtaks nii sarvedealused nahatükid kui aju.Valgendamiseks kasutasin 30 % vesinikku.Katsetatud kolmel korral.
Samas puudub kogemus põdra peaga vist tuleb natuke kauem keeta.

Küsimus?

Kas keegi on sea kihvu täitnud neutraalse valge silikooniga.?

Tegelikult ega ei oska täpset eestikeelset vastet sulle õelda aga tegu on nii õelda ( lever action rifle) seega kang või hoobtüüpi vinnastus mehhanismiga.On olemas kaks süsteemi
1. Winchester tüüpi - laadimise ajal päästik jääb kohale . (Indiaani filmid)
2. Päästik liigub kaasa - minu Browning on seda tüüpi.

Probleem tuttav. Tegelikult saab ju väga edukalt lasta tavalise vindiga vasakust õlast probleem tekib aga laadimisel, sest relv tuleb laadimise ajal õlast ära võtta , seega kannatab oluliselt laskekiirus näit ajujahis.
Ise lahendasin probleemi sellega, et ostsin endale vibulukuga Browningu.
(arvan, et Eestis ainulaadne).Eelnevalt valdasid mind muidugi kõhklused,kuna olin taolisi relvi näinud ainult kauboifilmides. See on ses mõttes universaalne relv , et sobib nii parema kui vasakukäelistele.Ja laadimiskiirus on muidugi kövasti kiirem kui poltlukuga relval.

Natuke küll teemast välja aga Koiva jõe ääres oli kobras isegi tamme proovinud, puul oli ring peal, aga vist läksid hambad nüriks.

Tõin Rootsist vindi. Asjaamine oli normaalsuse piirides. Ei usu, et EL ses suhtes midagi lihtsamaks muutnud on. Süsteem suhteliselt konservatiivne.

Pakun sellise variandi.

1. 7.62x51 Nato toodetakse erinevate tootjate poolt. Põhimõtteliselt sama
aga USA kuul olevat nõksa jämedam.

2.Raua kahjustamise kohta - oletan, et sõjaväemoonal on laeng kõvem.
ja kahjustus toimub selle tagajärjel,mitte kuuli katte tõttu.

3.Mitu lasku peab laskma, et kahjustused ilmneksid ei oska vist keegi ütelda.

4.Oman relva BRAUNING BLR ja seal ei saa kasutada sõjaväe moona pöhjusel et selle kesta rant on natuke teise nurga all kui 308.

5. Kuna müügil puuduvad Nagaani padrunid, siis olen kasutanud SW 32 long kuuli kaliiber 7,65 mm. Kuna on tegu tinakuulidega siis ilmselt rauda kahjustamist ei toimu. Aga jahirelvast ei soovita küll isegi 100 ku võrra jämedamat moona kasutada.
Relv ikkagi kallis ja peaks kestma aastaid.

Huvitav kuidas mõjub terasest kuul püssirauale.

Mõned küsimused?Millist moona kasutad?Pärast oled ikka proovinud lasta? Äkki on viga optikas?
Tundub kuidagi kahtlane , et 6 lasust ükski pole tabanud.See mõni kõrs ei tohiks küll nii palju tulemust mõjutada.Muidugi kui sa otse mättasse ei põrutanud.

Käisin oma 5a pojaga esmakordselt seajahil.Relvadeks kaks binoklit.Peab ütlema, et poiss oli väga põnevil ja oma kaks tundi pidas varitsuses kenasti vastu, mis oli minu jaoks täiesti üllatus.Kahjuks ei suvatsenud sead see õhtu söödale tulla nii et sead jäid nägemata.
Aga poiss oli rahul ja lubas teinekord veel tulla.

Kuna jahihooaeg pole veel alanud ,teen ettepaneku jahimeestel sisse seada kulude tulude päevik. Sinna saaks ka siis positiivsed looduselamused sisse märkida. Samuti läbitud kilomeetrid ja kütusekulu.

Isiklikult kasutasin talvel jahil õhukesi sõrmikuid ,millel olid kõik näpuotsad ära lõigatud ja nende peal krõpsuga labakuid. Ainult, et krõps on ajaga nii kulunud ,et mingit häält telelikult ei teki.

Ja kuul tabas kilomeetrite peal noort naist pähe.

Olen sageli mõelnud, et vindi kuul võib kilomeetried lennata.Samas aga kui relv on sisselastud näit 150 m peale siis sirgjoonelisel laskmisel peaks ju kuul, arvestades kuuli langemist maad tabama enne kilomeetrit.See tähendab, kui taga ajada kuuli max lennukaugust tuleb vist püssi hoida ideaalse nurga all vist 35 kraadi.

Olen kasutanud mitut erinevat nuga. Nii poe kui külasepa omi.Üks oli Hispaania jahinuga teine Victorinox nuga.Puuduseks tuleks nende nugade puhul pidada liialt kõva terast - st. teritamine raske. Samas püsis Victorinox nuga terav ka peale korduvat kondipuudet nülgimisel - lahkamisel.
Sepa nuga seevastu oli pehmemast terasest st. lõikas suurepäraselt ja pidas tera.
Seepärast langeb minu eelistus külasepa poolt armastusega taotud noale.
Samas on väga head noad tavalised 80 - 100 krooni maksvad Rootsi töönoad.Lõikavad, peavad tera ja kerge teritada.

Olen natuke uurinud norma tabeleid ja jõudnud arusaamisele, et optimaalsem püssi sisselaskmise maa on 175 m. Kuna siis on kuuli lennu trajektoori vahed 100 m ja - 200 m peale suhteliselt väikesed.

Kuidas on lood seajahiga ? Kas seajahis on paus? Meil näiteks on 1. juunini vaikus majas. Tegelikult on minu seisukoht selline , et seajahi võiks samuti varem ära lõpetada - näit. jaanuari lõpus.