sooviku kirjutas:Ei tea,ei tunne seda inimest,kuid minu arust ei avaldanud ta seal artiklis oma arusaamisi vaid tugines päris muljet avaldavatele uurimustele ja artiklitele.Kui selle kirjutise valguses nüüd mõtlema hakata,siis arvan,et mõnda kutsikakoolis õpetatud võtet poleks ma tohtinud Brita peal kasutada.Näiteks,kui koer näitab üles agressiivsust,ta maha suruda(nn.domineerida) ja kinni hoida.Kui kutsikas tuli enne kutsumise peale alati juurde siis peale mõnda kinni hoidmist enam ei tulnud ja on veel praegugi ebalev ses suhtes(nagu kardab).Need asjad,mis on õpetatud ainult maiuse-kiitmisega on kinnistunud ja neid täidetakse rõõmuga.
Mina kuulsin targematelt (kes ka läksid ja otsisid üles ja lugesid läbi need viidatud uurimused), et ta oli seal tuginenud osalt just, teadagi, sellistele uurimustele, mis talle sobisid (nt tüüpiliselt kasvõi elektririhmastki tavaliselt esitatakse neid uurimusi, mis on tõdenud selle väga-väga pahaks vahendiks, ja vastupidistest vaikitakse), ja osalt ka mitte ühelegi konkreetsele uurimusele, ja loomulikult ei puudutanud ega analüüsinud ühtegi vastupidist uurimust.
Eks loomulikult koertega "rääkimine" ongi palju keerukam kui enamik inimesi ehk tajub. Aga no kasvõi sinu koera loo peale - näiteks, kui sa mõtled, mida teeb ema kutsikatega, kes ema korduvaid märke eiravad ning piire katsetavad (nt ronivad talle pähe, kisuvad-närivad kõrvu) - ema panebki kiire käratusega kutsika nö maha, ja vajadusel hoiab senikaua, kuni kutsikas rahuneb, lõtvub (levinud vea koht inimestel), kui ema ta vabastab ja kutsikas uuesti sama jamaga kohe peale hakkab, pannakse ta uuesti maha. Aga - näha on ka see, et ema oskab kutsikal ka võimaliku tekkinud pinge (hirm, ebakindlus vmi) maha võtta, ma ei julge öelda, et alati (pole ju mingi teadlane ise) - see võib oleneda sellest, mida ema kutsikast tunnetab jne - aga tihti on näha, et ema peale korrigeerimist kohe rahustavalt lakub kutsikat, tema nägu, a la "kõik on korras, ma ikka hoian sind". Kui inimene ise teeb asju poolikult või segaselt või ka liiga tugevalt (mitte reageerides omakorda koera poolt saadetud signaalidele, et ta on aru saanud ja allub), siis ongi tulemus tihti mittesoovitud. Koerad omavahel väga konkreetselt alistavad, distsiplineerivad, karistavad - minu karjas küll. Ja üldiselt, kui välja arvata ema oma pisemate kutsikatega, head käitumist või märkidele soovitud viisil reageerimist ei premeerita. Rahu, rahu andmine ja rahu saamine on karjakäitumise puhul nö preemia, ka paljudel koeratreeneritel (kusjuures samas uute käitumiste õppimise motiveerimiseks kasutatakse küll mängu, sööki jms).
Veel tuli sinu näitega seoses meelde - kui kutsikal juhuslikult on hoopis tekkinud mingi arusaam, et ta saab vältida ebameeldivat asja (mingi palju huvitavama tegevuse katkestamine või juurdetulemisel pragada saamine vms) mitte juurde tulles ning siis ka eest ära joostes, siis osad kogenud jahikoeratreenerid vannuvad, et hea on sellisel juhul kutsikas nö kinni joosta, joosta järgi senikaua kuni saad ta kätte (sellises vanuses, kui see veel võimalik on). Hiljem suuremana ei ole koeral ettekujutust, et ta saab inimest väga kergesti vältida, kui tal on midagi paremat teha või kui inimene tundub temaga rahulolematu.