Jääger-online jahindus foorum

Henz kirjutas:Sai siis ka peale mitmeid aastaid mötlemist ja kaalumist see kaliiber omale löpuks ära tellitud. Kuidas selle kaliibri pliivaba moon vörreldes plii moonaga käitub? Enamus tuttavaid kasutavad 18,5g norma oryxit ja sellega on köik hästi...jääb maha, minimaalsed verevalumid ja löhkumised jms. Aga pliivaba moon oluliselt kergem on...14-15-16g..Kuidas see vörreldes raske plii kuuliga käitub?

Ja kui kellelgi on 9,3x62 norma kesti vedelemas siis vöib lahkesti märku anda

Tere,

250 grainine Barnes TTSX avaneb vähemasti kuni 200 meetrini laitmatult (vb ka kaugemalt, aga ei proovinud) . 286 grainisega oli probleeme ka maksimumlaenguga ja lähidistantsidelt. Tehasepadrunit ei ole katsetanud.

Tavaline Brenneke ikka. Numbrid kiiruse kohta kõik õiged, ainult ühikud fps:). Ehk siis jaga 3,28-ga ja küsimus maas.

kaspar. kirjutas:Kuuli algkiirus tundub ca 3 korda suurem ,kui tavalisel kuulil.pm nagu vint.

Vilksamisi Nürnbergi messil viskasin silma peale, aga erilist muljet ei jätnud. Mina sain aru, et tegemist ikka puhtalt haavlipüssidele mõeldud wärgiga, aga võin ka eksida. Vintrelva puhul küll konkurenti Aimpointile ei näe, täpi asemel sel ju parajalt lahmakas rõngas. Aga vb tegemist erinevate asjadega, ei julge soovitada ega hukka mõista.

kirp kirjutas:Zeissil on ka spetsiaalne läätsekate, lotutec, mis pidavat võimaldama ka vihmaga selget pilti. Endal zeissi ht olemas aga ikka kripeldab, et kuidas swarovskiga oleks.Osta mõlemad!

Kas on olnud võimalust uut Victory HT sihikut võrrelda hämaruses eelmise põlvkonna Victory-ga või Varipointiga? Uus HT peaks hetkel olema kõige parema valgusjõuga sihik turul.

See, et Blaser aeglasem, on igati loogiline. Merkelil lukukäik 1:2 ülekandega ja Browningul vaja lukku ainult tagasi tõmmata. Huvitav oleks teada, mis kuule ja mis laenguid kasutati. Ilmselt ülikerged kuulid ja miinimumlaeng. Vaadates relvaraua suudmeosa olematut tõusunurka lasuhetkel, tundub tagasilöök täiesti puuduvat. Samuti tundub pauk kerge kilakana, kuigi hülsi pikkus ja kaela nurk tundub 30-06 kujuga või sinna lähedale. Kindlasti on asi väga kaugel jahilaengutest.
Mis nobenäppudesse puutub, siis siin tegemist tunduvalt särtsakamate vuntsidega, kuigi relvad veidi teised: https://m.youtube.com/watch?v=r7HN7THecwg
https://m.youtube.com/watch?v=WzHG-ibZaKM
Ja kadunud vanameister Tom Knappi show: https://m.youtube.com/watch?v=jpv0yZC3iMM

Vabandust jahifoorumi eesmärkidega mitte päris teemakohaste linkide pärast, aga minu arust lahedad vennad ja imetlusväärne tase.

Tervitus,

Kas keegi on vahepeal katsetanud 22-250 rauda twistiga 1:14 Barnesi tsx (45 ja 53 graini) ja jõudnud mingi mõistliku retseptini? 52 gr Sierra matchking ok, Norma SP ka, aga tsx siiani alla igasugu arvestust.

Ei pretendeeri absoluutsele tõele, räägin oma kogemustest. 11,7 ttsx-i mina oma 2-st selle kaliibri relvast hästi jooksma ei saanud. Mõlemad rauad 1:12 twistiga. Samas 30-06spr jaoks väga ok. Lisaks küsid täiesti õigustatult avanemiseks vajaliku kiiruse kohta. IWA-l olen Barnese müügimeestelt sama küsinud. Vastuseks, et ca 500m/s ttsx-i jaoks ja 550 tsx jaoks. Plastikotsaga avaneb sedavõrd ekspansiivsemalt. Võta sa kinni, kus tõde on. Aga minu soovitus 308win osas on, et võta parem 9,7g ttsx, mis VV 140/540 2,90g ja col 71,0mm on väga pommikindel valik.

Kui kogemust napib, siis soovitan osta reguleeritava laega püss. Kui aega ja tahtmist, siis oleks mõttekas minna tiiru ja proovida lasta erinevatest relvadest mõne kogenud laskuri pilgu all. Tekib tunduvalt parem tunnetus kui poes püssi õlga tõstes. Beretta kõik mudelid on igati ok, aga kui plaan paar päeva nädalas tiirus veeta, siis soovitan vähemasti 682/692 mudeli poole vaadata. Kasutatud 682 hinnatase on umbes sama kui uuel Silver Pigeonil.

Läätsede kvaliteet on valgusjõu tagamisel vähemasti sama oluline kui esiläätse suurus. Kvaliteetse lainurk sihikuga on minu kogemuse järgi pilt parem kui alumise otsa suurte luupidega. Mõned aastad tagasi (kui omal kapp püsse täis oli ja mõned sihikud sai juurde laenatud) sai hämarduval septembrikuu õhtul kõrrepõllul seatud autokapotile ritta kümmekond eri hinnaklassiga sihikut ja vaadeldud, kaua pilt ees püsib. Kuud taevasse abistama ei tekkinud ja taevas oli suht sombune, aga hele kõrepõld andis sellise fooni, et Zeiss Victory 3-12x56, varipoint2,5-10x50, Swaro (vist oli 1 habichti vanem mudel 2,5-10x56 ja teine z6 1,7-10x42) ja S&B ( ka vanem mudel, täpselt ei mäleta) oleks öö läbi abiks olnud. Kusjuures minu ca 40 aastane silm ülalmärgitud sihikute pildikvaliteedis olulist vahet ei teinud. Ainuke erisus oli, et kui õhtu hakul taevast vahtides teised sihikud muutsid veidi värvitooni võrreldes palja silmaga vaadatuga, siis swaro puhul jäi toon samaks. Jahinduslikust aspektist muidugi tähtsusetu asjaolu.
Lisaks eelmainitutele oli rivis veel Meopta (vist 3-12x50 Artemis), mis oli samuti OK, veel Nightforce NXS 3,5-15x56 mis oli ok kuni pimedani. Samuti oli ok DdOptics 2,5-10x56. Spordika peal oli 40 mm esiläätsega Bushnell, mis oli ka valges sitt ning üks Tasco oli ka, mis oli viletsam kui Bushnell. Ega selles jutus erilist uudisväärtust ses osas ei ole, et kõrgema hinnatasemega sihikute pilt parem. Pigem see, et väiksem Swaro (42mm) tegi suurema esiläätsega tublidele keskklassi sihikutele valgusjõult kindlalt silmad ette.

Minu kogemus ütleb, et juhtsilma saab ka ümber treenida või harjutada. Kui laskmine piirdub ainult jahiga ja mõne harjutuskorraga aastas, siis see tõenäoliselt ei õnnestu, aga tõsisema treenimisega küll. Minul oli algus täpselt sama kui Toominga kirjutises, ehk siis vasak silm oli kindel juhtsilm, aga lasen paremalt õlalt. 2008 alustasin nii, et märki küsides (sportingust on jutt) hoidsin mõlemad silmad avatud, aga püssi õlga tõstes ning märgi liikumiskiirust ja trajektoori omandades pigistasin vasaku silma kinni. Õiget nahka sellest ei saanud. Seejärel kleepisin laskmisprillide vasaku klaasi keskosa kinni, niiet kui püss palges, siis oli vasak silm välja lülitatud. Sel moel lasksin 2009 pool hooaega. Mingil võistlusel nägime kellegi püssi, millel oli suudmeosas lati peale (õigemini lati ja raua vahele) asetatud ca 5 cm laiune ja 0,5 cm pikkune papiriba (või oli see mingi magnetkaart). Asja hakati uudistama, ning selgus, et see on vägagi efektiivne vahend ühe silma ellimineerimiseks, ehk siis täpsemalt sel viisil, et paremast õlast laskjatel ei näe vasak silm kirpu. Minule sobis see väga hästi ning ca 10 000 lasu järel avastasin, et parem silm on domineerimise üle võtnud. Täna võiks põhimõtteliselt lasta ilma lisanditeta latiga, aga harjumusest hoian ikka kaardiriba latil. pakun, et ca 20% sportingulaskjatest eestis kasutavad sama võtet.

7o meetri distantsil nii suurt vertikaalset kõikumist ei tohiks olla. 300 meetri peal oli küll nii, et +15 kraadise sooja ja -5 kraadise ilma võrdluses oli kuuli langemine ca 15-17 cm. Horisontaalis muutusi ei olnud. Kaliibriks oli 7 mm rem mag, kuuli kaal 130 graini ja suudmekiirus ca 1000 m/s kanti.
100 meetri distantsil -30 kraadise ilmaga tiirus istunud ei ole, aga kuni -20 väga suuri muutusi ei ole täheldanud. Oma kogemusest ütleks, et õhurõhk (niiskus) mõjutab trajektoori vähemalt samapalju. Lumelobjakaga 0 kraadise ilmaga oli võrreldes -20 ja kuiva karge külmaga tabamispunkt sama.
Kui Sul padrunid enne jahileminekut külmas autos vedelesid, võib teoorias oletada, et möödalasud olid tingitud püssirohu muutunud põlemisomadustest, aga pigem ei usu. Aga väike trip lasketiiru annab Sulle kohe vastuse:-)

9,3x62 kasutusel olnud ca 3 aastat. Põhiliselt viljapõllus ja võsasemate kütiliinidega ajujahtidel. Ekspansiivsuse kohta ei saa ühtegi paha sõna öelda, samuti ei ole hullu ka tagasilöögiga.Ainsaks vintrelvaks seda siiski ei soovita, seda just kuuli suht ümmarguse lennutrajektoori tõttu.
Kui keegi kavatseb selle kaliibri moona ise laadima hakata, siis niipalju infoks, et 18,5 grammine TSX on selle kaliibri jaoks problemaatiline. Sain selle jooksma väga hea tihedusega, kuid need 2 kuuli, mis sea seest kätte sain(distants ca 80-90 meetrit), olid avanenud minimaalselt, isegi max laenguga ja isegi selgroopauguga. Rohkem jahil seda kasutanud ei ole ja ülejäänud tagavarast sai kõige kallim tiirumoon Ilmselt jääb kiirust väheseks. 16,2 grammi TSX seevastu avaneb 3,73 gr laenguga (VV N140) suurepäraselt.
Lasuvigastuste kohta ütlen ausalt, et erilist vahet nt 7 mm rem mag`iga ei ole täheldanud. 9,3-ga on olnud paar juhust, kus Vulkani on konditabamusega tükkideks löönud. Siis oli küll s.tt ja sulepuru taga.

Interbond 139gr on üks vähestest kuulidest, mida mina ei ole N560 rohuga 7 rem mag rauast jooksma saanudki. Katsetanud olen laenguid alates 4,1 kuni 4,3 grammini 0,05 grammise sammuga ja mänginud ka padrunipikkusega 81-84 mm. Raudadeks on olnud Tikka T3 ja T3varmint. Parim tihedus oli ca 3cm, mis võrreldes TTSX-i ja Sierra Match Kingiga ei kannata mingit kriitikat. Isegi Hornady odavama otsa kuul Interlock 154 gr käitus tunduvalt viisakamalt.
samas tean, et Zoli 65 cm pikast rauast jookseb 9,1 grammine Interbond 4,3 grammise laenguga (ikka N 560) laitmatult.

Ka paar näidet 7 mm Rem Mag Sierra MatchKingi (130 gr) ja Barnes TSX (140 gr) võrdlusest. Rohi VV N 560, relv Tikka T3 varmint. Sierra sain kohe ca 1 cm tihedusega jooksma, TSX-i ei saanud üldse. Proovisin TSX-i vahemikus 4,05 kuni 4,30 grammi 0,05 grammise muudatusega. Fotol on kusjuures TSX-i parim tihedus. Sierraga ei ole midagi võrrelda.Peab vist veel padruni pikkusega mängima.
http://www.hot.ee/aivarala//IMG_0538.JPG
http://www.hot.ee/aivarala//IMG_0541.JPG
http://www.hot.ee/aivarala//IMG_0543.JPG

Kraavikuga 100% nõus. Üritus oli äärmisel huvitav ja 2,5 tundi möödus hetkega. Tänud ka minu poolt Kaupole ja teistele, kes (heast tahtest) oma kogemusi jagasid.