Jääger-online jahindus foorum

Vat pole kuulnudki...

Vanasti tean, et Peipsile - Emajõele anti pardituusikuid- just nimelt pardijahiks- a et maal - kobrast- hm...
Samas olen keskkonnateenistusest võtnud loa küll kopprale- kuni mäletan- 6 maini sain põmmutada- (pärast Lanetau oli ütelnd- ja õieti- mis nad jobud siis talvel eilase? Aitab!! Ja õige kah tegelt.)- konkreetne piirkond panti peale- a see mu oma jahimaal toimus tegelt.
Eks ikka saab- arvan- tuled teed avalduse, maksad aastamaksu- sellesama ühekordse (aastaks) loa saad- a jõvvad sa ülevabariigi aastamaksu maksta?

Aga kardan, et teisemaakonna keskkonnateenistus isegi kui jutule võtab- siis ikka sind kohaliku jahisektsiooniesimehejuurde kandib. Ja tegelt seaduses pole vist siuke asi üldse mainitud? Ühekordsed väikeulukiload?

Heia?- Keski kommenteeriks? Teadjamad?

Eks ned kopprajõulud olid...

Noored ikka ulakusi teevad- saaks ainult närida- eks lõid ambad sisse esimesele ettejuhtuvale puule- a vat kui suu vaigust kinnikleepus- vast järgijätsid- said õppetunni- pole söödav...

Nu jah- viide hea- a jahimehed marru lähevad ju... A samas- tegematta tööpärast- keda see kobras üldse huvitab? 7 korda käid- ja ühe saad- ei liha ei nahka õiget- ainlt bensu ja ajakulu...

Aga- teeb ju kobras liiga- nii kalameetse kui metsameeste arvates- samas on ta ju üks mõnus karvane kaisuloom- hambapasta reklaami vaadates...
Ostke jah seda pastat- siis teil ambaid samapalju kui kopral varsti.

Aitaks meest heameelega- a vat väikeulukit eilähe ju võõra jahimaapeale küttima- mu jahiluba äralõppeb ju oma jahipidamispiirkonnaga...

Kas ja kuda saab minna kopprajahti võõrale territooriumile?
Kardan, et see võimatu. Aju- ehk nimekirja alusel? A pole ju võõral midagi avada- ta eitohi ilma sektsioonis olemiseta väikeulukit küttida.
Oot- a hea küsimus- kas ma siis eitohigi sõpra/sugulast- relvaloaga ja puha- omale külla kutsuda- kopprajahisaladusi õpetada?

See on tavaline, et kobras mändi närib. Just nimelt närib. Ju ta sealt miskeid talle vajalikke mineraale otsib. Langetab? kahtlen- pole näind ühtegi.
Lepapuu tal pigem tammiehitusmaterjal on. A kuna ta taimetoitlane 100%- eks ta sealt kah miskit saab- seedimiseks vajalike aineid.
Haab on nr1 ja pajuvõsa, kask ja suvel miskeid taimi kaldapääl maiustab(vist)- a vat kui mänd või kuusk on vette langetatud- siis see tammiehitamiseks fundamendiks arvan.
Samas- pole kopranahas olnd- eitea vaielda...

Loodame, et talv taeva eijää...

Küll see raba ärakülmub- siis saad neile ligi- ja eks püssirohi aitab ikka seal, kus miski muu rohi jõuetuks jääb... Kannatust ja veelkord kannatust see koprajaht nõuab...

Trucker- a mis moosiga sa selle toru paigaldad? Teoorias asi toimib- a vat oled sa 3-4 aastat vana tammi lõhkund põhjani?.. Kopa/fiskarsiga? a pääsed sa igalepoole ligi? See pole niisama- et tuled ja paned... Ja ärge unustage- nad ju kaskaadi teevad- 3-4 paisu. Mitte küll igalpool- a ikkagi.
Ja lõpptulemus??- Ah et mingu naabrimehe metsa? mütaku seal?
Tuleb see aeg- kus akkavad jahimehed metsakahjustusi talu/maaomanikele kinnimaksma- kui ulukeid eisuudeta ohjes oida. Nii põdra- kui ka koprakahjustusi. Metsale. See seadusest tuleneb.
Ja käsupeale kobrast kätte eisaa- see pole rebane- et teeme aju...

Shogun- vat linnupüss ta tõesti eiole. Sest ta eeldab optikat. Ja ujuvat parti sa ju eilase, eksju?
See miski vahepealne- "lühike&pikk" korraga- a mitte mõlemad.
Kindel koht, kindel sihikule võtt- universaal relva pole olemas. Targem on iga jahijaoks oma relv. Aga iga relv maksab. + igale relvale optika + moon+ padrunivööd+ relvakott+ suur relvakapp- mida iganes.
Kuid kombirelv eisaagi olla muud, kui kombi- üks pikk ja üks lühike pauk- ei enamat - rahuliku mehe püss tegelt.
Üksvahe ju keelatud oli üheraudse/paugulise püssi kasutamine. Just seepärast- et armupauku/haavatud looma vaja lasta oli- seepärast ka kaheraudsed pidid olema.

Aga jätkem loomale/linnule ka shanss ellujääda- eksju?

Hmm... aga vist saabki... a seal hulka sajandik mm täpsusega tihvte tuleks vahetada-proovida-vahetada. Treial teid ennem kuupääle saadab, kui neid tegema akkab.

Miks punastad? pole ullu keskit- ma nimelt algul tahtsingi Ekspressi osta ja pisut siit-sealt maad kuulasin.

Vat Ekspressil seda torukuumenemise-ülelaskmise muret pole- tal nimelt alumise toruots on muhvis vaba. St pole jäika ühendust- alumise/ülemisetoru soojuspaisumine- pikenemine eimõjuta teist rauda.

Vat reguleerimine käib vahetihvtiga, mis kahe toruvahel keskel on- erineva paksusega mängides reguleeritakse toru painet- a see paras peenmehhaanika. Parem uue püssi ostmisel - õigemini enneostu- kui tiirus mõne seeria lased. A vat igalpool pole see võimalik. Kahjuks. A just püssi täpsus on minuarust üks tähtsamaid kvaliteedinäitajaid. Muidu ostad põrsast kotis.
Ja jällegi- kuna torude vahe on küllalt suur- siis saad püssi sisselasta ühe konkreetse kaugusepeale- 100m tikutopsi. Vabalt- a vat 50m ja 150 või 200m on kuulid just nii nigu nad on. Ei mitte meeter sinna tänna- a vat kas tikutopsile ikka saad pihta- eitea- loodan, et keski omanik kommenteerib. See lihtsalt minu urvamus oli.
Miks ma Ekspressi eiostnud? hind- 13500 oli- 2xsile ja 2xvint. A seda kombipaari polnd- a just seda ma tahtsin.

Ja-ja, Zakslane- sekord- või õigemini tookord pääsesite eluga...

Nimelt kui uurida lähemalt koppra anatoomiat, leiame ulka sarnasusi meile kõigile tuttava jänkuga- luhikesed esijäsemed ja tugevad jõulised taga/kintsud/käpad. Ja arvestades, et jänku saab vabalt hüpata 3-5m- seda eriti haake tehes, arvan, et oleks te sõitnud poolelähemalt mööda- oleks kobras- naks- hammastega teie paadiaerudes kinni ja paariminutijooksul poleks neist järgi muud kui unnik saepuru . Ja kui ta oleks veel paati sisse üppand... õnged, spinnad, istmed, põhjarestid...
Ja kui tegu oleks veel olnud puupaadiga...

Zakslane- siin jutt siiski kombi- ehk sile/vint relvast - "Taiga".

Vat Iz-94 "Ekspress"-il , mida turustatakse lausa 3 paari raudadega-ehk sile/sile, sile/vint ja 2x vint- vat siin võibolla tuleb kõnealla tikutops.
Aga Taigal ju ülemine raud konkreetselt haavlijaoks- närilist/pisikiskjat lähedalt lasta.
Ja ühegi siledaraudsega 50m 2 kuuli käepealt tikutopsi eilase. Vähemalt mina- a ju lasta siis eioska.

Pistrikul on 50m vahe 4 cm.

Mul vahets isegi vähem- vahest suurem- oleneb silerause kuulist- mul nimelt püss 12x76 a 76mm pauke suht vähe liigub. Nii et lasen isegi mitte 70mm- vaid suisa 67,5- mis teha- pole me kaubandus jahimeeste soovile järgijõudmas- kuid see oleks eraldi teema... Ah, ütlen ära- näiteks kuu enne ega terve põdrajahijooksul pole mul õnnestunud leida Tartust muid kuule kui 32gr 12x67,5 S&B. Kujutate ette- hooaeg- põdrad-sead- a pauke netu!!!

Selle püssi võlu ongi vint+haavlid. Ainult kuule lasta- kordan- ostke karabin- pole soojenemise aga muu kammaiaaga probleeme.

Arvan siiski, et selle ühetorusoojenemisest tingitud kuulilennutrajektori muutus pole veel kedagi takistanud sooritamas jahilaskmiskatseid.

Lähed põmmutad ühe toru kuumaks- ja siis näedki- kuhu lõpuks kuulid lendavad. Seda siiski vaja pigem püssi tunnetamiseks- õppimiseks- lõpuks ikka üks- kaks pauku jäävad määravaks.

A vat kui venekeelt veidi pursid- loe http://www.rifle.ru/ishop/texts/doc/izh-94.htm

See eiole tiirupüss. Puht jahipüss. Ja mis kiirlaskimist sa kavatsed jahis korraldada?
Pauk-ja maas! Onju? Ja armupauk. Kui vaja.

Meil on siuke ütlemine käibel-
Kui kuuled metsas ühte pauku- tähendab- salakütt.
Kui kuuled metsas 2 pauku- siis on jahimees.
Kui metsas käib sõda- siis linnamehed jahti peavad.

Aga vat- kas ta neid ka sööb? see teine küsimus.

Kakuke- kusmaal sa sündind oled?

Mäletan, lapsepõlves, kuulsin juttu hundist, kes sabaga kala püüdis- miks siis kobras seda teha eivõiks- sedaenam- et ta kaladele tükkmaad lähemale pääseb...

Eks ta üks varjatud eluviisiga loom ole- nigu metssiga.
Ja pelglik ning ettevaatlik. Emajõel olid nad suht ülbed- juba valges välja tulid- askeldasid- a seal tihe paadiliiklus oli- äraharjusid. Peale eelmise talve veemadalseisu, kus urusuudmed kuivaks jäid- on kobras suht arv nähtus- allpool Tartut miski 6 km peale õnnestus loendada 2(!) pesakonna tegutsemise jälge ja mitteütegi isendid kalapüügiajal terve suvejooksul! Ja 2-3 aastat tagasi ujusid nad vaat et peaga vasta paadipoordi- püüa või spinnalandiga.

Ei karda paati/inimest/autot ja ukerdavad päeval väljas siiski ainult haavatud- põdurad loomad ja /või noored- 1-2 aastased.

Samas kraavipeal, kuskil pärapõrgus, kus nad kurjainimloomusega (muid otseseid vaenlasi ju praktiliselt neil netu) pole kokkupuutund- ragistavad nad ka päisepäeva ajal- kuid kas seal paadiga miskit teha on?
Jõekat tagaajades olen päeval neid jõekallastelt üles ajand küll ja küll.

Aga vähegi laevatataval jõel saab tõesti väägaeduliselt triivides neile jahti pidada. Ja ankrus seisvat paati nad ei pelga- kui sa muidugi kuss oled ega suitsu närvirahustuseks üksteisejärel ei kaku. A seal, kus neil puud on risti-rästi üle vee- meenutab see rohkeb burlakke Volga jõel- rohkem kaldast paati järgivead.
Ommikune jaht on- mitte kõigeparem- pehmelt öeldes- sest kobras ju väljas ammu ja kas kaldal või võsas- ja kaugelt su tuleku ärakuuleb ja jalga laseb- kuuled-näed vaid korraks musta kogu kuskilt väljailmumas ja veesulpsatust... Seega ikka peab enne hämaraks minekut platsis olema- ja päeval valges just selleks- et luuret teha- varitsemiskohti nende väljaskäimisekohajuures otsida.