Jääger-online jahindus foorum

Volli pidi hetkel pikal puhkusel olema. Mõnd muud meistrimeest Tartust?

Otsin kontakti inimesega Tartu kandist, kes antud relva päästikut kergemaks/sujuvamaks suudaks lihvida.

Iseenesest on võimalik kaba eemaldades päästiku juures oleva kruviga päästiku tugevus suht ideaalilähedaseks keerata, aga paraku kaob siis miskipärast võimalus kaitseriivi peale panna.
Kaitseriivi saab kasutada alles alates sellisest päästikukruvi asendist, kus tõmbetugevus on liiast ja käik krobeline.
Nii et tuleks siiski lihvida.

Ehh, jah valiklaskmine on tore võimalus neile kes ise jahipiirkonnas elavad, aga paljudel (sh mul) on lood sootuks teised.

Jahimaadele sõit on ca 90km, edasi-tagasi + kohapealne tiirutamine = ca 200km.
Lisaks toimib miskipärast just minuga Murphy seadus - veel kevadisel ajal koprajahil käies oli sokku nagu muda, kõik kohad olid teda täis, aga nüüd juunikuus 6x käidud ja nähtud massiliselt kõikvõimalikke loomi (jänes, rebane, kährik, tõhk, põder ja muidugi kits), aga sokku olen näinud (pulgajukud, kaheharulised, äbarikud ja kuldsarved kokku) täpselt 0tk.
Huvitav kui paljud sellises olukorras nüüd viimaks midagigi sokusarnast kohates valiklaskmisele mõtlema hakkaksid...

Olen täpselt sama fenomeni üle pead murdnud - veepinna lähedal olev kala on lähedusse lastud lasu peale kohe kõht ülevalpool, aga koprale sellega muljet ei avalda.

Loogika ütleb selle peale, et kopral on ju lasu hetkel alati kõrvad-silmad-nina veest väljas ja lööklaine nende kaudu ajusse ei jõua.

Pole seal naerda midagi. Näiteks mina tegin aegu tagasi noore ja kärsitu jahimehena oma elu esimesel koprajahil lasu ka suht pimedas, teiselpool kraavi asuva kännu pihta
No oli täpselt õiget värvi, kuju ka õige (isegi silmad ja kõrvad tundusid õigetes kohtades olema), ainuke veidi kahtlane asi oli see, et ta eriti ei liigutanud

Kuuli käitumisest vees.
Nägin see aasta kevadel oma silmaga, kus suurvee aegu koprast passinud kodanik lasi 30-06 poolmantliga kevadist mängivat haugi. Lask toimus ca 15m kauguselt, haugil oli sel hetkel selg poolenisti veest väljas ja kogenematu kodanik pidas (hämaras) seda ujuvaks kopraks.
Laskja sihtiski seda veest väljaulatuvat osa, aga ei arvestanud et nii lähedalt optikaga lastes peaks veits üles võtma.
Kuul tabas silmajärgi max 5cm enne haugi vette. Tulemus - haug (kuskil kilone purikas) surnd mis surnd, aga kehal mitte ühtki kriimu, vees leviv lööklaine tegi asja ära.

Ehh jah, ma seda teemat kirjutades veel juhtunu tõttu päris adekvaatne polnud, nüüdseks viga parandatud

Nonii, põdrajahini veel nats aega, aga mina sain täna igaljuhul päris kobeda emotsiooni kätte...

Algul silmanurgast vaatsin et karjamaalt lehmad tahavad mulle teepeale ette joosta miskipärast, läks veel hetk kui taipasin, et koduloomad need siiski pole.
Kui auto seisma ja kaamera kätte sain, siis olid nad juba üle tee saanud - http://www.youtube.com/watch?v=CYVz0tPgpeA

Vägev! Omal sai kaamera just samal eesmärgil soetatud ja ei jõua sokujahi algust ära oodata. Sarved ja muud trofeed on toredad küll, aga kaameraga saab kordaläinud jahipäeva emotsiooni ikka veits paremini talletada.

PS. Kas kaamera oli lasu hetkel laskja vasakus käes?

Olen paraku oma silmaga näinud kui KKI lähenedes relvaomanik oma-algatuslikult füüsiliselt salve seadustele vastavaks ümber ehitas. Võttis aega alla minuti

Keskkonnajärelvalve seaduse § 16, punkt 3 on vist ainuke koht, mis hea ettekujutuse korral antud teema kohta käib. Siin see on.

Keskkonnakaitseinspektori õigused ja kohustused

Keskkonnakaitseinspektor oma pädevuse piires:

3) võtab keskkonnakaitsealastest nõuetest kinnipidamise kontrollimisel kontrollproove ja teeb mõõtmisi ning nõuab keskkonna kaitsega seotud või loodussaaduste kasutamise, vedamise ja säilitamisega või loodussaadustega tehtavate tehingutega seotud dokumentide esitamist.

Mis jõed Viljandi kandis tulemust annavad, Navesti? Ma ka sealkandis mulistan, aga peamine koht on viimasel ajal Viljandi järv. Väiksemad järvekesed ja karjäärid on viimastel aastatel kuidagi tühjaks jäänud massilise võrgutamise tõttu...

Olen ka enne kolju valgendamist (st peale keetmist) kopral hambad välja võtnud.

Kuni tänaseni olen hammastes oleva sisu (hambajuur või kuidas iganes seda lihataolisest materjalist asja nimetatakse) peale keetmist suht lihtsalt kätte saanud, aga viimase kopra hammastega tekkis probleem - sisu terves osas kätte ei saanud.
Viimane kobras oli ka suurim mis seni saadud, sellest tulenevalt ka hambad suured.

Kuidas selle asja hamba seest kätte olete saanud kui mingi osa peale keetmist sisse on jäänud ja oraga urgitsedes välja ei tule? Ehk peaks vesinikülihapendit hamba sisse valama või koguni terve hamba selle sisse panema, aga kas see hamba loomulikku värvust ei kahjusta?

Või ei ole hullu kui sisu hamba sisse jääb? Omale tundub küll et see asi võib haisema minna, selle asemel et rahulikult ära kuivada, aga mine sa tea...

Mul eile 2 põtra (eelmise aasta vasikad) koprajahi totaalselt tuksi keerasid
Lihtsalt terve õhtu otsa trampisid ja ragistasid kraavikallastel nii kuis jõudsid. Mind algul jõllitasid, hiljem ei teinud enam väljagi.
Kui päris pimedaks läks tulin mina tulema, nemad jäid sinna edasi märatsema.

No tegelt ka mina arvan et bännimine oli viga. Üle hulga aja sai foorumit lugedes südamest naerda (kui peategelane veel aktiivne oli), aga nüüd olen sellest lõbust ilma

Ehk saaks tegelase bännida ülejäänud teemades, et kogu foorum arutuks läbuks ei muutuks, aga siin mitte? Et nagu huumorinurgake vms...