Täna sain ühe oma kõigi aegade parema looduselamuse osaliseks.
Läksime elukaaslasega Võrtsjärve äärde Vaiblasse päevaks ujuma, päevitama ja piknikutama. Seal on üks väljaulatuv muuli moodi poolsaar, mille tippu end sisse seadsime. Ühel hetkel märkasin kaugelt järve poolt meie poole suunas ujuvat kahte suuremat lindu, esialgu pidasin neid noorteks luikedeks, kuna värvilt tundusid tumedad. Kui aga lähemale jõudsid tundsin ilmeksimatult ära kanada lagled, emane ja isane. Ja tulid otse meie peale ja ei teinud meist väljagi, kuigi nad pidid nägema. Ronisid meist ca 25m kaugusel kaldale ja hakkasid rahulikult sulestikku korrastama. Ma ei pidanud vastu ja tahtsin teada et kui lähedale lasevad. Hiilisin pikkamööda ja kui ei taha, siis ärge uskuge, aga viimaks seisin neist ei rohkem ega vähem kui 3m kaugusel. Emane oli pisut närvilline, aga isane vana rahu ise, hakkasin juba mõtlema, et kas lasevad ka puudutada, aga ei, 3m kaugusel tegin selle vea, et kükitasin maha, mis neile ei meeldinud ja ujusid põlglikult saba võdistades eemale. Läksid kuskil 100m kaugusel asuvale pisikesele saarekesele, vahepeal tormasid neist seal ca 15-20 m kauguselt karjudes, kriisates, üksteist pritsides ja röökides mööda 4 neid mitte märganud last, aga nad ei viitsinud reageerida, ilmselt ei tajunud ohtu... Proovisin siis ise ujudes minna - väga ettevaatlikult ja vaikselt minnes lasid jällegi 3-4m kaugusele ja siis ujusid vaikselt eemale.
Kokkuvõtteks - mina olen vapustatud, olen hanesid seniste kogemuste põhjal ikka arglikeks lindudeks pidanud!
Aga tegelt kui hämaras võsasse lasta (tean oma kogemustest kaitseliidu õppustelt) võib vahest täitsa ilusaid rikosette anda... Kui uut aastat linnas vastu võtma hakkad, siis pole võsa eriti kuskilt võtta ja seal on ainsaks võimaluseks trasseritega midagi ilusat teha, neid mõnda kõvasse objekti (telliskivisein sobib ideaalselt) kinni lasta, kus nad siis kenasti edasi põlevad nii et tore vaadata 
Lasi umbes 2.5m kaugusele, mis on juba iseenesest pehmelt öeldes märkimisväärne sündmus sellise metsiku linnu kohta... Aga kui tuli mõte teda ise poolest säärest saadik vees olles saia puudumisel lavashiga kostitada (muidugi viskasin järjest lähemale, lõpuks päris jalge ette), ujus varsti minust meetri raadiuses rõõmsalt ringi, kõige lähemal oli nii 20cm jalgadest, ise väike kui imetegu ja vahtis oma säravkollaste kavalate silmadega mulle lunivalt otsa, et anna veel. Pagana kahju, et fotokat ühes polnud, kuigi ostsin eelmise lagleloo järel endale uue ja korraliku, ning olen seda ka igalpool kaasas kandnud, aga seekord... 
Tulemus oli väga tore - püss hakkas laskma praktiliselt hääletult (kuulda oli vaid kuuli vihin ja järgnev rikosheti vingatus) ja mis peamine et ülivõimsalt. Üsna uue plekkämbri ühest seinast ca 25m pealt puhtalt läbi ja teises seinas sügav mõlk.
). Iga terve eesti mees saab ühe keskmise narkariga ka piltlikult öeldes käsi taskust välja võtmata hakkama, aga kui tulevad kambakesi siis oled kuses enivei. Ja linnas kipuvad ohuolukorrad tekkima just siis kui kell neli öösel napsisena peopäält koju kakerdad ja kui siis tukk kaasas on, oled õnnelik kui peale koslepisaamist see üldse alles on. Kui seda aga sellises olukorras kasutad - saad relvaloast lahti ja hea kui kinni ei lähe...
, kuigi alamliik võib isegi sama olla. Siinmail pole küll kuulda olnud et karud inimesi varitsevad ja siis nii kiirelt ründavad et silmagi ei jõua pilgutada. Tavaliselt nad ikka tulevad enne niisama ülbama ja kui siis vea juhtud tegema, näit. jooksma hakkad, on hambad. Jään siiski oma arvamuse juurde, et võimas ja suure salvega pistool on hüva rohi potensiaalselt agressiivse mõmmi vastu.